← Eesti

2-22-5959/6

Obsah (11)§ 187§ 3141§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5959 Tsiviilasi O

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi H Ki (kostja) vastu. Hageja nõue koosneb põhivõlgnevusest 404,79 eurot, intressist 49,62 eurot, kuni 22.04.2022 sissenõutavaks muutnud viivisest võrdses määras intressimääraga, s.o 0.090% päevas, mis on 221,44 eurot ja võla sissenõudmiskulust 35 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on nõude aluseks kostja H Ki ja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 19.04.2020 sõlmitud laenuleping nr S203927342, mille alusel sai kostja laenu summas 510 eurot intressimääraga 33 % aastas. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, ütles laenuandja laenulepingu nr S203927342 üles 27.08.2020 ning loovutas nõude kostja vastu hagejale. Inkassomenetluses tegi kostja tagasimakseid kokku summas 105,21 eurot mille hageja arvestas põhiosa katteks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus märgib, et hageja nõudes ja hagiavalduse sisus on erinevus sissenõudmiskulude summas. Hagiavalduse sisus on märgitud sissenõudmiskulude suuruseks 40 eurot, hagi nõudes 35 eurot. Kuna hageja on ka hagihinda arvutades lähtunud 35 euro suurusest sissenõudmiskulust loeb kohus, et hagi põhjendustes on hageja arvuga eksinud ja lähtub hagi resolutsioonis nõutavast summast.
  2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale saadetud 01.11.2022 kostja poolt kohtule samas kohtumenetluses avaldatud e-posti aadressile XXXXXXXXX ja kohus loeb need

§ 3141lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks 05.11.2022.

Kostjat on e-kirjas teavitatud et kohus loeb e-kirjaga saadetud dokumendid kättetoimetatuks kolme tööpäevamöödumisel kirja saatmisest (s.o 05.11.2022) ning sellest, et hagile vastamise tähtaeg on hiljemalt 25.11.

  1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist. Kostja hageja menetluskuludele vastuväited ei esitanud.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 501-750 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 175 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.