← Eesti

2-20-18584/59

Obsah (10)§ 478§ 368§ 663§ 667§ 447§ 463§ 173§ 172§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18584 Kohtuasi XX a

) § 478 lg 7). 2-20-18584 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX (avaldaja, lapse isa) esitas
  2. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks alaealise lapse YXiga (puudutatud isik II, laps). Lapse isa ja YY (puudutatud isik I, lapse ema) ei ela koos ning neil on lahkarvamused lapse elukoha ja suhtluskorra osas. Laps on elanud koos emaga, kuid külastab sageli ka isa. Lapse isa soovib, et laps viibiks vaheldumisi nädala tema ja nädala ema elukohas.
  3. Pärnu Maakohus kinnitas
  4. mai 2021 määrusega kohtumenetluse ajaks lapse isa ja lapse ema
  5. mail 2021 toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korras.
  6. Lapse isa ja lapse ema sõlmisid
  7. novembril 2021 ärakuulamisel kokkuleppe lapse isa ja lapse suhtlemise osas, mille Pärnu Maakohus kinnitas
  8. novembri 2021 määrusega. Muuhulgas kinnitas maakohus lapse ema ja lapse isa kokkuleppe, mille kohaselt: - Lapse isa kohtub lapsega paaritutel nädalatel üks kord nädalas, kas kolmapäeval või neljapäeval õhtul. Laps läheb isa juurde peale kooli, ööbib isa juures ning läheb isa juurest järgmisel hommikul kooli. Vajadusel korraldab isa lapse transpordi koolist enese juurde ja hommikul kooli. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada (määruse resolutsiooni p 1.1.). - Lapse isa kohtub lapsega paaris nädalavahetustel, tulenevalt isa töögraafikust, kas reedel peale kooli kuni laupäeva õhtul kl 20:00-ni. või laupäeva hommikul kl 11:00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Lapse isa tuleb lapse elukohta järele ning toob ta tema elukohta tagasi. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada (määruse resolutsiooni p 1.2.).
  9. Lapse isa esitas
  10. novembril 2021 taotluse maakohtu
  11. novembri 2021 määruses esinevate vigade parandamiseks ja palus muuta määruse resolutsiooni p 1.
  12. selliselt, et vajadusel korraldab ema lapse transpordi koolist või enda juurest isa juurde ja isa hommikul kooli ning määruse resolutsiooni p 1.
  13. selliselt, et suhtluskorra nädalavahetusel transpordib lapse ema last isa juurde ja lapse isa toob lapse tema elukohta tagasi.
  14. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) ei esitanud vastuväiteid seoses lapse isa avaldusega määruse resolutsiooni p-de 1.
  15. ja 1.
  16. parandamiseks.
  17. Lapse ema ei toetanud lapse isa avaldust määruse parandamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
  18. Pärnu Maakohus täpsustas
  19. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) lapse isa ja lapse ema poolt
  20. novembri 2021 istungil sõlmitud kokkulepet lapse ja lapse isa suhtlemise korras seoses lapse transpordi korraldamisega ja sõnastas määruse resolutsiooni punktid ümber järgnevalt: - Lapse isa kohtub lapsega paaritutel nädalatel üks kord nädalas, kas kolmapäeval või neljapäeval õhtul. Laps läheb isa juurde peale kooli, ööbib isa juures ning läheb isa juurest järgmisel hommikul kooli. Vajadusel korraldab ema lapse transpordi koolist või enda juurest 2 2-20-18584 isa juurde ja isa hommikul kooli. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada (määruse resolutsiooni p 1.1.). - Lapse isa kohtub lapsega paaris nädalavahetustel, tulenevalt isa töögraafikust, kas reedel peale kooli kuni laupäeva õhtul kl 20:00-ni. või laupäeva hommikul kl 11:00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Lapse ema transpordib last isa juurde ja lapse isa toob lapse tema elukohta tagasi. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada (määruse resolutsiooni p 1.2.).
  21. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus

§ 478

lg 6 järgi menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada

§ 368lg-s 2 nimetatud hagi.

  1. Maakohus kontrollis istungi helisalvestust ja istungiprotokolli ning leidis, et avaldaja avaldus on põhjendatud. Maakohus selgitas, et määrusega ei muudeta kokku lepitud suhtluskorda, vaid täpsustatakse selle täitmisel tekkivat transpordiküsimust. Tegemist on määruse täpsustamisega täitmise küsimustes. Lapse ema ja lapse isa leppisid istungil kokku, et lapse transpordi korraldab vanem, kelle juurest laps teise vanema juurde läheb. Täiendav selgitus on maakohtu hinnangul vajalik, kuna see on lapse emale ja lapse isale tarvilik suhtluskorra määruse täitmiseks ja lapse transpordi korraldamiseks. Määruskaebus
  2. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.
  3. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole vaidlustatud määruse puhul tegemist selgitava kohtumäärusega, vaid uue resolutsiooniga, mis ei ole kummagi puudutatud isiku huvides ega lähtu kohtuistungil kokku lepitust. Maakohus on sisuliselt rahuldanud avaldaja menetlustähtaega ületava uue avalduse. Ärakuulamise protokollist ei nähtu, et lapse ema ja isa oleksid kokku leppinud, et lapse ema transpordib lapse nädala sees kolmapäeviti või neljapäeviti peale kooli lapse isa juurde. Lapse huvides on kohtuistungil kokkulepitu, st et laps läheb koolist otse isa juurde ja vajadusel transpordib lapse isa lapse koolist enese juurde ja järgmisel päeval kooli. Samuti ei nõustu lapse ema vaidlustatud määruses määratuga, et laps läheb nädala sees isa juurde ja ööbib seal, kuna see ei ole lapse huvides ja ärakuulamise protokollil pidi laps isa juures ööbima üksnes võimalusel. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
  4. Lapse isa, lapsele määratud esindaja ja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vaidlesid lapse ema määruskaebusele vastu.
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

§ 667lg 2 alusel tühistada.

3 2-20-18584 15.

§ 478

lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada

§ 368lg-s 2 nimetatud hagi.

Maakohus on vaidlustatud määrusega muutnud kahte

  1. novembri 2021 määruse resolutsiooni punkti, asendades lapse transpordiküsimuses lapse isa osaliselt lapse emaga. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt ei muutnud maakohus vaidlustatud määrusega kokku lepitud suhtluskorda, vaid üksnes täpsustas selle täitmisel tekkivat transpordiküsimust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
  2. Lapse transporti koolist või lapse ema juurest lapse isa juurde või vastupidi võiks pidada määruse täitmise küsimuseks juhul, kui selles ei ole lapsevanemad kompromissi sõlmides eraldi kokku leppinud. Praegusel juhul aga on lapse ema ja lapse isa kohtu kaasabil leppinud kohtuistungil kokku mh konkreetsetes transpordiga seotud küsimustes, mistõttu on ka transpordiga seotud määruse täitmise korra kokkulepe kohtuistungil sõlmitud ja maakohtu kinnitatud kokkuleppe sisuks. Seetõttu on lapse viimine ja toomine kummagi vanema juurde lapse vanemate vahel sõlmitud kompromissi ja seega ka suhtluskorra osa.

§ 478

lg 6 aga ei võimalda selgitava määrusega hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust sisuliselt muuta. Maakohus on selgitava määrusena nimetatud määrusega pannud lapse emale uued kohustused, mida

  1. novembri 2021 määrusega lapse emal ei olnud. Sellega omandasid maakohtu
  2. novembri 2021 määruse resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.
  3. osaliselt täiesti uue sisu. Määrust, millega muudetakse esialgses määruses kehtestatud õigusi ja kohustusi, ei saa lugeda selgitavaks määruseks. Määruse selgitamisega saab kohus eelkõige anda tõlgenduse määruse resolutsioonile, põhjendustele või parandada ebatäpsusi või faktivigasid lahendi kirjeldavas osas.
  4. Kuigi lapse isa taotles maakohtult määruses vigade parandamist, ei ole vaidlustatud määrus oma olemuselt käsitatav ka vea parandamise määrusena

§ 447(kooskõlas § 463 lg-ga 2) tähenduses.

Riigikohus on selgitanud, et otsust on võimalik parandada üksnes kirja- ja arvutusvigadega sarnaste tehnilist laadi ebatäpsuste korral ning muudatused ei tohi isikutele kaasa tuua uusi õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-13 p 14.2; Riigikohtu üldkogu määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 61). Eeltoodud seisukoht kehtib ka kohtumääruse kohta (

§ 463lg 2).

Resolutsioonis transpordiks kohustatud isikuna lapse isa asendamine lapse emaga ei ole kirja- või arvutusvigadega võrreldav tehnilist laadi ebatäpsuste parandamine ning see toob vaieldamatult lapse vanematele võrreldes

  1. novembri 2021 määrusega kaasa uued õiguslikud tagajärjed. Seetõttu ei oleks maakohus saanud lapse isa taotlust rahuldada ka vigade parandamise määrusega.
  2. Pärnu Maakohtu
  3. novembri 2021 määruse kohaselt oli menetlusosalistel õigus määruse peale määruskaebus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt toimetati maakohtu
  4. novembri 2021 määrus lapse isale AET-is kätte
  5. novembril 2021, mistõttu oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks
  6. november
  7. Lapse isa esitas avalduse vigade parandamiseks
  8. novembril 2021, s.o kolm päeva peale kaebetähtaja möödumist. Maakohtu määrus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt minetas lapse isa tähtaja möödalaskmisega õiguse taotleda määruskaebusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmist selle mittevastavuse tõttu lapse vanemate kohtuistungil sõlmitud kokkuleppele. Lapse isa ei ole taotlenud ka tähtaja ennistamist määruskaebuse esitamiseks.
  9. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada vaidlustatud maakohtu määrus, millega kohus muutis praeguses tsiviilasjas
  10. novembri 2021 määruse resolutsiooni p 1.
  11. ja 1.
  12. Kuna ringkonnakohus ei pidanud avaldaja
  13. novembril 2021 taotlust maakohtu
  14. novembri 2021 4 2-20-18584 määruses selgitamiseks ega vigade parandamiseks põhjendatuks, siis tuleb see jätta rahuldamata. 20.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus vaidlustatud määruses menetluskulusid ei jaotanud. Kuna lapse ema määruskaebus rahuldatakse ja tühistatakse maakohtu määrus, millega maakohus muutis selgitava määrusena lapse isa taotlusel varasemat määrust, jäävad lapse isa taotluse lahendamisega seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

§ 172

lg 1 teise lause järgi lapse isa kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

  1. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna seda ei teinud vaidlustatud määruses ka maakohus ning lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja jätab menetluskulud mõlemas astmes lapse isa kanda (vt Riigikohtu
  2. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916 p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Maakohus määrab

§ 177

lg 2 järgi menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest. 22. Vastavalt

§ 178

lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.