) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused T. D. esitas 25.07.2022 hagi O. Š. vastu T. D. lahusvara tuvastamiseks ja xxxx surnud V. Š.i pärandvarast välistamiseks. Hagiavalduse kohaselt, hageja ja V. Š. olid abielus xxxx. Hageja omandas kinnistu (korteriomand) asukohaga Xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) hageja ja V. Š.i abielu ajal, kuid pärast 1992.a abielusuhete lõppemist. Hageja omandas hageja vanemate kasutuses olnud eluruumi erastamise teel 10.11.1994 Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusega sõlmitud eluruumide erastamise lepingu alusel. Korteri eest on tasutud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega. Kinnistusraamatusse on kanne tehtud 09.06.2003. Tallinna notari S. R. 23.11.2021 kirjast on hageja saanud teada V. Š.i surmast ja asjaoludest, mille kohaselt on V. Š. teinud testamendi ja pärandanud sellega kogu oma vara kostjale ning et pärandvara hulka on arvatud ka osa korteriomandist (kinnistusregistriosa nr xxxx). Hageja palub tuvastada, et korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxx) on hageja lahusvara ja ei kuulu xxxx surnud V. Š.i pärandvara hulka. 2 2-22-10786 Kohus võttis hagi menetlusse 12.09.2022. Kostjale on hagi kätte toimetatud 06.10.2022,
lg 2 alusel kostjale e-postiga saatmisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-151-09 leidnud, et pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi.
lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Samal lahendil jätkuvalt peatudes on kolleegium väljendatud seisukohta, mille kohaselt on isikul õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
lg 4 kohaselt, tagaseljaotsuse võib teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
lg 3).
lg 1 p 4 kohaselt, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.
Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.