Hagi tagamine on lõppenud. Kuivõrd Vxxxx Sxx maksis 01.06.2020.a sissenõudja poolt hagis nõutud rahasumma 8166 eurot Rahandusministeeriumi kontole, on võlgnik oma kohustuse sissenõudja ees täitnud seisuga 1.06.2020 ja täitemenetluses puudub igasugune alus põhjusel, et täitedokument on täidetud ja täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Täitemenetlus kuulub lõpetamisele ka TMS § 48 lg.1 p.7 alusel, kuna sissenõudjal puudub nõue võlgniku vastu. Kohtutäitur on õigusvastaselt jätnud Vxxxx Sxx kaebuse rahuldamata ja õigusvastaselt jätkab täitemenetlust täiteasjas nr. 047/2022/
Sissenõudja esitas menetluskulude nimekirja. Täiendavates seisukohtades 19.08.2022 jääb sissenõudja varem avaldatu juurde. Sissenõudja põhjendab täiendavalt, et võlgnik ei ole kohtuasjas 2-19-14548 tehtud kohtuotsust täitnud ei kohtuasja lahendamise ajal ega selle järgselt. Tartu Ringkonnakohus 03.06.2020.a asendas hagi tagamise varasema meetme rahatagatisega. Kohtuasja lahendamise ajal ei asunud kostja (käesolevas asjas avaldaja) seisukohale, et kohtuasi tuleb lõpetada seoses rahalise kohustuse täitmisega. Kostja vaidles kohustuse täitmisele vastu nii apellatsioonimenetluses kui ka kassatsioonkaebuses. Viitega VÕS § 91 lg.3 leiab sissenõudja, et võlgnik ei ole esitanud dokumenti selle kohta, et sissenõudja kontot on debiteeritud võlgniku tegevuse tulemusena võlgnetava summa ulatuses. Hagi tagamise asendamiseks tasutud summa arvelt võib kohtutäitur kohtuotsuse täita selle summa arestimisega. Võlgnikul oli täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja kestel võimalik lasta kohtu erikontole kantud summa kanda edasi sissenõudja arvele või lasta see endale tagastada. Võlgnik, kellel on õigusteadmistega lepinguline esindaja, pidi teadma, et hagi tagamine tagab ka otsuse täitmist, kuid ei ole ise täitedokumendist nähtuva kohustuse täitmine VÕS § 91 lg.3 tähenduses. Sissenõudja esitas 19.12.2022 menetluskulude nimekirja täienduse koos täiendavate sisuliste seisukohtadega. Sissenõudja leiab, et kaevatav täitemenetlus oli alustatud õiguspäraselt. Võlgnik ei olnud ega ole senini täitedokumenti täitnud. Ka võlgniku viimane (liidetud) kaebus ei kuulu rahuldamisele, sest täitedokument on senini täitmata, mis annab kohtutäiturile aluse teha täitmiseks vajalikke täitetoiminguid. KOHTU OTSUSTUSED JA PÕHJENDUSED Kohtule esitatud kirjalike seisukohtade, tõendite ja täitetoimiku materjali alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: -Tartu Ringkonnakohus otsusega 05.11.2021.a tsiviilasjas nr. 2-19-14548 rahuldas Kxxxxxx Sxx hagi VxxxxxSxx vastu osaliselt ja mõistis Vxxxx Sxxxx Kxxxxxx Sxx kasuks välja 8166,66 eurot (lkohtuotsus tl.8-11). - Tartu Ringkonnakohus 3.juuni 2020.a määrusega rahuldas Vxxxx Sxx taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks, tühistas Tartu Maakohtu 2.märtsi 2020.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (hüpoteek hüpoteegisummaga 8166 eurot) ja asendas selle 1.juunil 2020.a. VxxxxxSxx poolt kohtu selleks ettenähtud pangakontole tasutud rahasummaga 8166 eurot. Määrus saadeti teadmiseks menetlusosalistele (tl.19-20). 5 -Tartu Maakohtu 2.märtsi 202.a määrusega määrati rahasumma 8166 eurot, mille kandmisel Rahandusministeeriumi tagatiste kontole (konto number näidatud) lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. -tsiviilasja nr. 2-19-14548 andmetest kohtute infosüsteemis on nähtav, et Vxxxx Sxx on tasunud 01.06.2020.a. 8166 eurot tagatisena ja summa on tagatisena kontol käesoleva ajani. 4. Täiteasjas nr. 047/2022/500 tehtud kohtutäitur Ivi Kalmeti 01.07.2022 ja 16.08.2022.a otsuste tühistamiseks esitatud kaebuste lahendamiseks ja 16.06.2022.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamiseks on vajalik leida vastus järgmistele küsimustele: -milline on Vxxxx Sxxxpoolt tagatiste kontole kantud rahasumma 8166 eurot õiguslik tähendus (p.4.1). -Kas täitedokumendiks olev Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2021.a otsus tsiviilasjas nr. 2-1914548 on võlgniku poolt täidetud (s.t. täidetud Vxxxx Sxx rahaline kohustus KxxxxxxxSxx ees summas 8166,66 eurot) (p.4.2.). -kas täitemenetluse nr. 047/2022/500 algatamine kohtutäituri poolt oli põhjendatud (p.4.3) -kohtu seisukoht kohtutäituri 01.07.2022.a otsuse osas (p.4.4.). -kohtu seisukoht 16.06.2022.a kohtutäituri tasu otsuse osas (p.4.5). -kohtu seisukoht kohtutäituri 16.08.2022.a. otsuse osas (p.4.6). -kohtu muud otsustused tulenevalt Vxxxx Sxx kaebustest (p.4.7). 4.1. Vxxxx Sxx poolt tagatiste kontole kantud rahasumma 8166 eurot õiguslik tähendus. Täitemenetlus nr. 047/2022/500 on algatatud tsiviilasjas nr. 2-19-14548 tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks. Tartu Maakohus on selles tsiviilasjas 2.märtsil 2020 rakendanud hagi tagamist Kxxxxxx Sxx taotluse alusel, seadnud hüpoteegi VxxxxxSxxxx kuuluvale kinnisasjale hüpoteegisummaga 8166 eurot KxxxxxxxSxxxkasuks ja määranud, et 8166 euro tasumisel kohtu tagatiste kontole (Rahandusministeeriumi konto) lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Vxxxx Sxx tasus 01.06.2020 8166 eurot kohtu määruses näidatud Rahandusministeeriumi kontole, mille järel Tartu Ringkonnakohus määrusega 3.juunist 2020
alusel asendas hagi tagamise abinõu Vxxxx Sxxxpoolt tasutud rahasummaga 8166 eurot.
lg.1 järgi tagatakse hagi, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg.1 järgi antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena selleks ettenähtud kontole, lg.3 järgi hoiustamisele kohaldatakse võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid. Õiguskirjanduses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk.656) on leitud, et rahasumma maksmine
alusel on samuti hoiustamine, millele kohaldatakse
Käesoleval juhul ei saa lugeda VÕS § 122 lg.1 esimese lause kohaselt, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Ehkki hagi tagamise puhul on tegemist tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega, ei sobi selline tagajärg käesoleva juhtumi puhul, kus raha on hoiustatud hagi tagamise asendamiseks Nimelt ei ole sellise võimaluse andmise ajal 1.märtsil 2020.a. ega ka tagatisesumma maksmise ajal 1.juunil 2020.a selge, kas kohustus, mida tagatise andmisega tagatakse, eksisteerib ja sissenõutavaks muutub. Tegemist on tulevase nõude tagamisega. Seetõttu ei saa lugeda, et Vxxxx Sxx poolt 1.juunil 2020 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 8166 euro maksmisega on Vxxxx Sxx kohustus 6 Kxxxxxx Sxx ees selles osas täidetud. Ka ei ole sellisena käsitanud tagatise andmist Tartu Ringkonnakohus oma 05.11.2021.a otsuses, kuna kohtuotsuses puudub märge selle kohta, et VxxxxxSxx kohustus Kxxxxxx Sxx ees tuleks lugeda (mingis osas) täidetuks. Tartu Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu, et Vxxxx Sxx oleks kohtule esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks
Seega on Rahandusministeeriumi kontole makstud 8166 eurot jätkuvalt tagamas Kxxxxxx Sxx nõuet Vxxxx Sxx vastu. Kohtu määratud kontol raha tagatisena hoiustamise korral rahuldatakse tagatise realiseerimise korral tagatav nõue hoiustatud raha arvel, tagatise realiseerimine toimub kohtu määruse alusel ((Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk.1003, lk.1007). Materiaalõigusliku aluse selliseks toiminguks annab VÕS § 123, mille kohaselt kui võlausaldajal on vaja hoiustatu kättesaamiseks kättesaamise õigust tõendavat võlgniku avaldust, siis võlausaldaja hagi rahuldamisel loetakse võlgnik nõusoleku andnuks otsuse jõustumisel. Käesoleva vaidluse kontekstis tähendab see, et Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2021.a. otsusega (millega rahuldati Kxxxxxx Sxx nõue Vxxxx Sxx vastu 8166,66 euro ulatuses) loetakse võlgnik VxxxxxSxxx nõusoleku andnuks, et Kxxxxxx Sxxxx makstakse välja tema nõude tagamiseks kohtu tagatiste kontole makstud summa 8166 eurot. 4.
sätete alusel või asendab hagi tagamise
korras raha maksmisega, on seadusandja poolt reguleeritud eesmärgil tagada kohtulahendi täitmine, saavutada võlgniku poolt kohtulahendi täitmine lihtsamalt ja sellega kaitsta sissenõudja huve. Käesoleval juhul ei ole täiteasjas nr.047/2022/500 selliste eesmärkidega arvestatud. Kohtutäitur ei ole sissenõudjale ega võlgnikule selgitanud, kuidas saavutada kohtulahendi täitmine kohtu tagatiste kontole makstud raha arvel ilma kohtutäituri vahenduseta, aga ei ole teinud ka selliseid toiminguid, mille kaudu täita kohtulahend tagatiste kontole kantud summa arvel kohtutäituri tegevuse tulemusena. Sellised toimingud oleks olnud võimalik teha võlgniku 20.06.2022.a avalduse ja 22.06.2022.a kaebuse lahendamise käigus. Kohtutäitur kirjutab 01.07.2022.a otsuses, et kohtutäituril puuduvad andmed, mis on hagi tagamise määruse alusel kostja tasutud rahast saanud, s.t. kohtutäitur on jätnud kogumata täitemenetluseks vajaliku teabe (TMS § 8 lg.1). Kohtutäitur on rakendanud täiendavaid täitmisabinõusid- taotlenud võlgniku kinnistule käsutamise keelumärke seadmist. Sellekohane kinnistamisavaldus on täidetud (tl.66-67). Kohus leiab, et selliste täitetoimingute tegemisega lisaks hagi tagamise abinõude rakendamisele kohtumenetluse ajal ja lisaks tagatise andmisele võlgniku poolt vähendatakse põhjendamatult hagi tagamise kui kohtulahendi täitmise tagamise abinõu tähendust, aga suurendatakse ka põhjendamatult täitemenetluse mahtu. Olgu märgitud, et kohtu poolt määratud summa 8166 eurot, millega on asendatud hagi tagamise abinõu (hüpoteek), täidab rõhuvas ulatuses ära võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud nõude (8166,66 eurot). Täitemenetluses on pöördutud tagasi võlgnikule kuuluvale kinnisasjale kitsenduste seadmise juurde (käsutamise keelumärke seadmine), ehkki kohtumenetluses sellele lähedane abinõu (hüpoteek) kustutati. See tähendab, et Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2021.a. otsuse (tsiviilasi nr. 2-19-14548) täitmise tagamiseks kehtivad alates 18.06.2022 üheaegselt kaks täitmist tagavat abinõu- tagatis summas 8166 eurot kohtu poolt selleks määratud kontol ja kohtutäituri poolt alustatud täitemenetlus, mille raames on seatud käsutamise keeld. Tegemist on ületagamisega, milleks puudus igasugune vajadus. Võlgnik oli andnud tagatise tema vastu rahuldatud nõude täitmiseks ja kohtutäituril oli võimalus nõue selle arvel täita. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-49-10 p.9 märkinud: TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tegevus täitedokumendi täitmisel ja täitemenetluse korraldamisel hõlmabki näiteks ka kohtutäituri poolt selgitamiskohustuse täitmist ja vajaliku teabe väljaselgitamist. Kohtutäitur on jätnud selle tegemata. Kohus leiab, et käsitletavas täiteasjas aset leidnud mitmekordne täitmise tagamine, kuid mille tulemusena on nõue siiski täitmata, on olnud põhjendamatu ja kohtutäitur Ivi Kalmeti 01.07.2022.a otsus võlgniku 20.06.2022.a avalduse ja 22.06.2022.a kaebuse lahendamiseks tuleb tühistada. Kohtutäitur peab oma otsuse uuesti läbi vaatama. 4.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sxx on maksnud kahelt kaebuselt riigilõivu 2x15 eurot. Kuna esimene kaebus saab rahuldatud peamises osas ja selle kaal vaidlustatud täitemenetluses on suur, jätab kohus sellelt kaebuselt tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda. Teine kaebus jääb rahuldamata ja sellelt kaebuselt tasutud riigilõiv jääb Vxxxx Sxx kanda. 10 Avaldaja Vxxxx Sxx esindaja esitas menetluskulude nimekirja 19.12.2022, mille kohaselt on Vxxxx Sxx saanud õigusteenust mahus 24 tundi. Advokaadibüroo In Jure OÜ osutab õigusteenust hinnaga 120 eurot tund, lisandub käibemaks. On esitatud õigusteenuse sisu kirjeldus. Kokku on Vxxxx Sxxxkandnud menetluskulusid 3456 euro ulatuses (teenuse tasu 2880 eurot, lisandub käibemaks). Vxxxx Sxx taotleb menetluskulude väljamõistmist kohtutäitur Ivi Kalmetilt, s.h. kohustades tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et avaldaja Vxxxx Sxx menetluskulud tuleb jätta 2/3 ulatuses kohtutäitur Ivi Kalmeti kanda ja 1/3 ulatuses Vxxxx Sxxxenda kanda. Kohus lähtub siinjuures asjaolust, et kaebus kohtutäituri 01.07.2022.a otsusele rahuldatakse. See on selles täitemenetluses kohtutäituri esimene otsustus, mille põhjendatuse korral olnuks kogu edasine menetlus, s.h. edasised menetlustoimingud ära jäänud. Seega oli see otsustus kaalukas kogu edasise menetluse suhtes. Täitemenetluse algatamine iseenesest oli põhjendatud ja seetõttu ei mõista kohus kogu avaldaja menetluskulu välja kohtutäiturilt, jättes 1/3 menetluskulust ehk õigusteenuse kulust Vxxxx Sxx enda kanda. Sellisena on arvesse võetud V.Sxx kaebuse rahuldamise ulatust ja menetluskulu jaotatud õiglaselt. Kaebuse esitamine kohtule oli põhjendatud.
lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vxxxx Sxx õigusteenuse tasu kujuneb järgmiste tegevuste eest: konsultatsioon kliendiga, materjaliga tutvumine täiteasjas ja 22.06.2022 kaebuse koostamine, õigusliku positsiooni kujundamine, 7.07.2022.a kaebuse koostamine kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks, kaebuse täienduse koostamine, 2.08.2022.a kaebuse koostamine kohtutäituri tegevusele, sissenõudja seisukohaga tutvumine, kaebuse täiendus 4.08.2022, kohtutäituri vastusega tutvumine, sissenõudja vastusega tutvumine, 23.08.2022 kaebuse koostamine kohtutäituri 16.08.2022 otsusele, menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 24 tundi õigusteenust. Kohus leiab, et kirjeldatud õigusteenus on olnud vajalik, kuid selle maht ei ole vastavuses käesoleva menetluse mahu ega koostatud menetlusdokumentide sisuga. Arvestades täitemenetluses koostatud ja kogutud ja kohtule esitatud menetlusdokumentide ja tõendite hulka, loeb kohus põhjendatuks osutatud õigusteenuse järgmises mahus: konsultatsioon kliendiga 1 tund, materjaliga tutvumine täiteasjas ja 22.06.2022 kaebuse koostamine 2 tundi, õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund, 7.07.2022.a kaebuse koostamine kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks 3 tundi, kaebuse täienduse koostamine 1 tund, 2.08.2022.a kaebuse koostamine kohtutäituri tegevusele 1 tund, sissenõudja seisukohaga tutvumine 1 tund, kaebuse täiendus 4.08.2022 1 tund, kohtutäituri vastusega tutvumine ja sissenõudja vastusega tutvumine kokku 1 tund, 23.08.2022 kaebuse koostamine kohtutäituri 16.08.2022 otsusele 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi, kokku 14,5 tundi õigusteenust. Vxxxx Sxx kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-22-9955 ja ta ei ole käibemaksukohustuslane, s.t. ei saa käibemaksu tagasi nõuda. Kohus hindab avaldaja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja Vxxxx Sxx esindaja vandeadvokaat Marko Paabumetsa tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus loeb tunnitasu põhjendatuks. Kokku kujuneb õigusteenuse kohtu poolt vajalikuks peetud ulatuseks 14,5 tundi, mille hind 1740 eurot, lisandub käibemaks 348 eurot. kokku õigusteenuse tasu 2088 eurot. Sellest 2/3 ehk summa 1392 eurot tuleb välja mõista kohtutäitur Ivi Kalmetilt, 1/3 ehk 696 eurot jääb Vxxxx Sxx kanda. Avaldaja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskulude tasumisega viivitamise juhul, mis on kooskõlas
11 Sissenõudja Kxxxxxx Sxxxesindaja esitas menetluskulude nimekirja esmalt koos 03.08.2022.a menetlusdokumendiga. Selle järgi on sissenõudja lepingulise esindaja kulu selles kohtuasjas olnud kokku 5,7 tundi, millest 3,2 tundi asja materjali analüüs ja 2,5 tundi sissenõudja seisukohtade koostamine. Sissenõudja esindaja ajatasu on 170 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kokku lepingulise esindaja töömahu rahaline suurus 1162,80 eurot (170x5,7x1,2). Lepingulise esindaja kulu on tekkinud käesolevas kohtuasjas ja sissenõudja ei saa käibemaksu menetluskuludelt tagasi küsida. Sissenõudja taotleb menetluskulude kandjaks määrata avaldaja
Menetluskulu mõista välja koos viivisega avaldajalt. 19.12.2022 täiendas sissenõudja oma menetluskulude nimekirja ajakuluga 0,8 tundi, mis on kulunud 22.08.2022.a esitatud sisuliste seisukohtade koostamisele. Rahalises väljenduses lisandus menetluskulu 163,20 eurot. Kokku lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi, mille hind 1326 eurot. Kohus leiab, et sissenõudja esindaja põhjendatud ajakulu asja materjali analüüsile saab hinnata 2,2 tunnile. Nimelt on sissenõudja esindaja osalenud menetluses juba kohtulahendi tegemise ajal, on olnud esindaja ka täitmisavalduse esitamisel ja seega ei ole esindaja jaoks olnud menetluses midagi uut, millega tutvumine ja analüüsimine vajab enam kui 3 tundi aega. Kokku peab kohus põhjendatuks sissenõudja esindaja ajakulu 5,5 tundi. Sissenõudja esindaja tunnitasu on 170 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Riigikohtu seisukohtade (2-19-10324 p 17, 2-20-11496 p 11) järgi tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada konkreetse kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti hinnata esindaja ühe tööühiku hinna põhjendatust. Kohus leiab, et sissenõudja lepingulise esindaja ühe töötunni hind ei ületa esindajate keskmist tunnitasu asjades, kus on õigusvaidlus. Kokku kujuneb kohtu poolt vajalikuks peetud lepingulise esindaja töömahu rahaline suurus 1122 eurot, millest 935 eurot teenuse hind ja 187 eurot käibemaks. Kohus on seisukohal, et sissenõudja Kxxxxxx Sxx menetluskulud tuleb jätta 2/3 ulatuses kohtutäitur Ivi Kalmeti kanda ja 1/3 ulatuses Kxxxxxx Sxx enda kanda. Kohus lähtub siinjuures asjaolust, et sissenõudja Kxxxxxx Sxx on olnud menetlusosaline ka tsiviilasjas 2-1914548, milles rakendati hagi tagamist ja seejärel
alusel asendati hagi tagamine rahasumma 8166 eurot tasumisega kohtu poolt selleks ettenähtud pangakontole. VÕS § 123 järgi eeldatakse võlausaldaja initsiatiivi tema jaoks hoiustatu kättesaamiseks (Kui võlausaldajal on hoiustatu kättesaamiseks vaja kättesaamise õigust tõendavat võlgniku avaldust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult avalduse andmist samadel tingimustel, nagu ta võiks nõuda kohustuse täitmist, kui hoiustamist ei oleks toimunud. Võlausaldaja hagi rahuldamisel loetakse võlgnik nõusoleku andnuks otsuse jõustumisel.). Sissenõudja ei ole käesolevas asjas sellist initsiatiivi näidanud ja ka täitmisavalduse esitamisel (täitmisavaldus tl.54) ei avaldanud, et ta soovib sissenõude pööramist hagi tagamise asendamiseks antud tagatisele Rahandusministeeriumi kontol. Sellised asjaolud omavad tähendust, et täitemenetlus on kujunenud taoliseks nagu käesolevas asjas ehk et tagatise realiseerimist ei ole põhjendamatult toimunud. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud
Sellistel asjaoludel loeb kohus õiglaseks, et sissenõudja menetluskulud jäävad 1/3 ulatuses ehk summas 374 eurot tema enda kanda ja 2/3 ulatuses ehk summas 748 eurot kohtutäituri kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 12 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.