KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3590 Kohtukoosseis Orvi Koik, Pavel Go

§ 69

lg 1 alusel asendas Vassili Zjukinile mõistetud 12-päevase aresti üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtaeg on kolm kuud kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kohustada Vassili Zjukinit temale mõistetud 12-päevane arest ära kanda Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa hiljemalt
2. veebruarini
3. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Vassili Zjukini suhtes sundtoomist arestimajja.
4. Muus osas jätta vaidlustatud maakohtu otsus muutmata.
5. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1

§ 69

lg 1 alusel asendas aresti üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtajaks määras kolm kuud kohtuotsuse jõustumisest. 4.1 Kohus leidis, et tõendamist on leidnud Vassili Zjukini poolt LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vassili Zjukin pani väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Vassili Zjukin on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. 4.2 Karistuse määramisel juhindus maakohus

§ 56lg-st 1 ning lähtub karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohus hindas Vassili Zjukini süüd käesolevas asjas keskmiseks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab oma süüd ning väljendas oma kahetsust. Kohus arvestas süü suuruse hindamisel ka asjaoluga, et isikut on karistatud väärteokorras korduvalt, sh samalaadse väärteo eest. Viimati, s.o 24.08.2022, karistati Vassili Zjukinit LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10-ks kuuks. Kohus märkis ka seda, et Vassili Zjukinil puudub kindel töökoht ning varasem rahatrahv on tasumata. Lisaks on ta jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Nimetatud põhjustel ei pidanud kohus rahatrahvi kui kergemat sanktsiooniliiki Vassili Zjukinile sobivaks karistuseks. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et kohtupraktikast tulenevalt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, mis tähendab, et iga järgnev karistus, eriti samalaadse teo eest, peaks olema eelmisest raskem. Lisaks saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Siinkohal aga ei saa arvestamata jätta fakti, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.02.2022 otsusega karistati isikut kahe teo eest – nii LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo kui LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest. Käesoleval juhul heidetakse isikule ette ühte tegu. Seega oli varasemal juhul tegemist suurema süüga (eriti arvestades joobes juhtimise fakti) kui käesoleval juhul. Isikul oli vahepeal ka juhtimisõigus taastunud, mis temalt siis karistusena uuesti ära võeti. Arvestades, et isiku süü käesolevas asjas on keskmine ning esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus, pidas kohus isikule kohaseks karistuseks 12 päeva aresti. Arest iseenesest juba on LS § 201 lg 2 puhul raskem karistuse liik (kergem on rahatrahv), mistõttu ei saa kohtu poolt määratavat karistust pidada sanktsiooni keskmiseks, vaid keskmisest raskemaks karistuseks ning ühe teo eest 12 päeva aresti, on kohtu hinnangul proportsionaalselt raskem 2

§ 56

lg 1 esimest lauset kohaldades teinud kaalutlusvea, milline on aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. 5.2 Apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Tuginevalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-142-05 leiab apellant, et tahtluse tuvastamine ainuüksi välise teopildi põhjal peab toimuma rangelt individualiseeritult. See tähendab muu hulgas, et tahtluse küsimuse lahendamisel ei tohi heita kõrvale teo toimepanijat iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas tema võimalikku emotsionaalset seisundit. Vassili Zjukini puhul on tegemist isikuga, kellelt oli 04.10.2021 otsusega LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo eest juhtimisõigus 5-ks (viieks) kuuks ära võetud. Karistuse täitmise ajal asus menetlusalune isik uuesti mootorsõidukit juhtima ning 28.02.2022 otsusega karistati teda, nagu kohus õigesti tuvastas, LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest arestiga 15 päeva, milline asendati ühiskondlikult kasuliku töö tundidega. 31.07.2022 asus menetlusalune isik taas alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõidukit juhtima ning 24.08.2022 otsusega karistati teda juhtimisõiguse äravõtmisega 10-ks (kümneks) kuuks. Vassili Zjukini puhul on tegemist isikuga, kes pärast 31.01.2022 ja 23.09.2022 toime pandud süütegu asus kaitsepositsioonile, et ei märganud, et otsusest on möödas juba üks kuu ning see võib olla jõustunud. Vassili Zjukini puhul on tegu isikuga, kelle puhul on alust arvata, et ta ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega. Apellant leiab, et põhjendatud oleks aresti kohaldamine 15 päeva ulatuses (4-17-573 p 4). 5.3 Apellant nõustub kohtuga selles, et arest on proportsionaalselt rahatrahviga võrreldes raskem karistuse liik, kuid Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt, tuleb esmalt tuvastada süü suurus ning tuvastatakse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (näiteks RKKKo 1-17-1629/44, p 28). Lisaks tuleb

§ 56kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

Üheks peamiseks kaalutluspunktiks eri- ja üldpreventiivsete asjaoludega arvestamisel oli apellandi seisukohalt menetlusaluse isiku karistusregistri andmed. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-11-70-16, p 9). Olukorras, kus rahatrahv karistusliigina on kohtu poolt välistatud, sest on tuvastatuks loetud, et varasemalt määratud rahatrahv on jäänud tasumata ja isiku suhtes on varasemalt kohaldatud aresti, ei saa võtta välistatud rahatrahvi kui karistusliiki arvesse proportsionaalselt kõrvutatuna arestiga. Seda seisukohta on teises sõnastuses rakendatud ka karistuse kohaldamise astmelise mudelina, kus järgnevad karistused ei saa olla kergemad 3

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 2 tulenevalt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 8. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt teadis Vassili Zjukin, et tema eelmise rikkumise eest on väärteootsus tehtud, kuid ei läinud sellele järgi ning ei teadnud, et see võib olla jõustunud. Seega jättis Vassili Zjukin tahtlikult otsusele järgi minemata ning sellega tutvumata. Maakohtu hinnangul pidi Vassili Zjukin oma varasemate karistuste (04.10.2021 otsusega oli isikul juba kord juhtimisõigus ära võetud) ja elukogemuse pinnalt võimalikuks pidama, et tema juhtimisõigus võib olla ära võetud, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Sellest järeldub, et Vassili Zjukin teadis, et tema suhtes on tehtud väärteootsus, kuid ta ei teadnud selle sisust. Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-08 p-s 14 selgitanud, et kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 741 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (

§ 18

lg 2), teisel juhul aga hooletusega (

§ 18lg 3).

Maakohus on Vassili Zjukini teo toimepanemises ettevaatamatusega kergemeelsusest arvestanud sellega, et Vassili Zjukin pidi varasemate karistuste ja elukogemuse pinnalt pidama võimalikuks, et teda on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid kohusetundetu käitumise tõttu lootis vältida otsusega tutvumist ja sellest teadasaamist. Mitte teades temale mõistetud karistuse sisust ei saanud aga Vassili Zjukin möönda, et autot juhtima asudes paneb ta toime süüteokoosseisule vastava teo, vaid lootis, et temalt ei ole juhtimisõigust ära võetud või et otsus pole jõustunud. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus õigesti Vassili Zjukini poolt toimepandud väärteos subjektiivse külje ettevaatamatuse kergemeelsuse vormis. 9. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette ka seda, et ebaõigesti on hinnatud isiku süü suurust, mille tagajärjel on maakohus eksinud olulisel määral väärteomenetlusõiguse vastu. Apellandi hinnangul tuleks Vassili Zjukinile karistuseks LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõista 20-päevane aresti, seejuure peab apellant võimalikuks üksnes reaalse aresti mõistmist. 4

§ 56

lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud isiku süü suurusega, raskendavate asjaolude puudumisega ning karistust kergendava asjaoluga. Maakohtu poolt karistuse mõistmine on kooskõlas

§ 56mõttega ja ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega.

Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks karistusmäära osas. Välistades rahatrahvi määramise otstarbekuse, lähtus maakohus karistuse keskmisest määrast, milleks on 15 päeva, arvestas süü suurust ning kergendava asjaoluna isiku kahetsust ja mõistis lõplikuks karistuseks 12 päeva aresti. Apellatsioonist ei nähtu, millise raskendava asjaoluga või süü suurusest tulenevate asjaoludega oleks pidanud maakohus lisaks arvestama, mis tingiks karistusmäära suurendamise. Eelnev süüteo toimepanemine ei ole iseseisev raskendav asjaolu. Sellega, et isikut oli varem karistatud 15-päevase arestiga ning eripreventiivsetel kaalutlustel tuleks teda karistada nüüd rangemalt, on maakohus otsusest nähtuvalt arvestanud. Maakohus on oma otsuses karistust mõistes arvestanud nõustudes kohtuvälise menetlejaga, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt. Samas arvestas maakohus sellega, et varasemalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.02.2022 otsusega karistati isikut kahe teo eest – nii LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo kui LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest. Käesoleval juhul heidetakse isikule ette aga ühte tegu. Seega oli varasemal juhul tegemist suurema süüga kui käesoleval juhul. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et määrates käesoleva ühe väärteo eest 12-päevase aresti on tegemist keskmisest raskema karistusega võrreldes 28.02.2022 otsusega kahe rikkumis eest määratud 15-päeva arestiga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtukolleegiumi hinnangul alust maakohtu mõistetud 12-päevase aresti tühistamiseks ning karistusmäära suurendamiseks.

1. Maakohus on arvestanud, et menetlusalust isikut on varasemalt väärteokorras korduvalt karistatud, sh samalaadsete väärtegude eest. Vassili Zjukinit on eelnevalt karistatud rahatrahvidega, millest viimane (jõustunud 28.09.2021) on tasumata. Samuti on isikut karistatud arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga ja see on täidetud. Nõustuda tuleb apellandiga selles, et maakohus asendades aresti üldkasuliku tööga ei ole põhjendanud, kuidas on Vassili Zjukini puhul tema varasemat käitumist ja karistatust arvestades saavutatav preventiivsed eesmärgid. Maakohus on küll märkinud, et arvestab karistuse mõistmisel eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuid otsusest ei nähtu, mil moel aresti asendamine üldkasuliku tööga aitaks kaasa nende täitmisele.
2. Üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vabadusekaotuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vabadusekaotust kandma. Üldkasulik tööga aresti asendamine on reaalse vabadusekaotuse vältimise viimane võimalus (RKKK 3-1-1-99-06). Sellise võimaluse andis kohus Vassili Zjukinile ka 28.02.2022 otsusega 15-päevase aresti asendamisel üldkasuliku tööga. Maakohus on küll arvestanud, et üldkasuliku töö tundide sooritamisega Vassili Zjukinil eelneval korral probleeme ei esinenud, kuid on jätnud põhjendamata, kuidas aresti asendamine üldkasuliku tööga täidaks eri- ja üldpreventiivset eesmärke. Pärast üldkasuliku töö sooritamist on Vassili Zjukin jätkanud samaliigilise väärteo toimepanemisest, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et aresti asendamine üldkasuliku tööga oleks mõjutanud teda hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Seega aresti asendamine üldkasuliku tööga eripreventiivset mõju ei avaldanud ega oma eesmärki ei täitnud. Kui isik olenemata temale antud nn viimasest võimalusest jätkab väärtegude toimepanemist, on põhjendatud järeldus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole efektiivne, mõjutamaks isikut uute väärtegude toimepanemisest hoiduma. Vassili Zjukini suhtes ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et Vassili Zjukini puhul on karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes reaalse 5