§-de 114 lg 1 p 4 ja 121 lg 2 p 3 järgi; Ilja Gaidalenko süüdistuses
lg 1 järgi ning Maxim Vasilievi (Vasiljev) süüdistuses
jaanuari 2022.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi; süüdistatav Roman Gluhovtšenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu; süüdistatava Ilja Gaidalenko kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Prokurör Kelly Kruusimägi 1 Roman Gluhovtšenko, isikukood 38804200391, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidus, töökoht enne vahistamist xx, elukoht enne vahistamist xxx, (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 24.03.2014.a otsusega
järgi vangistusega 7 aastat 6 kuud ning
lg 1 p 1 järgi vangistusega 4 aastat.
Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014.a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt,
Gluhovtšenko mõisteti süüdi
§-de 113 ja 119 lg 1 järgi ning karistati liitkaristusega 7 aastat 3 kuud vangistust. Viru Maakohtu 25.07.2018.a määruse alusel vabastati R. Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni talle mõistetud karistusaja lõpuni, so kuni 27.11.2020.a. Tõkend vahistamine (tagaselja) 01.09.2020.a, kinni peetud Euroopa vahistamismääruse alusel 24.10.2020.a. Pärast loovutamist Eesti Vabariigile Harju Maakohtus 28.10.2020.a toimunud küsitlemise tulemusel jäetud vahi alla. Süüdistatavad Kaitsjad Ilja Gaidalenko, isikukood 38602180245, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel, keskeriharidus, töökoht enne vahistamist xx autojuht, elukoht enne vahistamist xxx, (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud: viimati Harju Maakohtu 03.07.2015.a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 6 kuu pikkust vangistust suurendati
lg 2 alusel Harju Maakohtu 27.11.2007.a otsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse 9 kuu pikkuse vangistuse võrra. Lõplikust liitkaristusest 1 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistusest arvestati
lg 1 alusel maha eelvangistus 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine alates 01.09.2020.a, kahtlustatavana kinni peetud 31.08.2020.a. Arina Liskmann-Getsu, Margo Normann RESOLUTSIOON 2 1. Jätta Harju Maakohtu 10. jaanuari 2022.a otsus Roman Gluhovtšenko süüdistuses
lg 2 p 3 ja
lg 1 p 4 järgi ning Ilja Gaidalenko süüdistuses
lg 1 p 1 järgi selles, et tema, 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva baari Kardenn lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis M. Vasiliev kooskõlastatult tegutsedes grupis koos Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenkoga tahtlikult XX käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, tekitades XXile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Eelkirjeldatud tegevus häiris oluliselt ka kõrvaliste isikute, sh tunnistaja A.K, õigusrahu ja turvatunnet. M. Vasiliev teadis, et käte ja jalgadega teist inimest valimatult pähe ja kehasse pekstes võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi ja valu ning ta pidas nende saabumist võimalikuks. 2. Ilja Gaidalenko oli antud kohtu alla süüdistatavana
lg 1 järgi selles, et tema, 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva baari Kardenn lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis I. Gaidalenko kooskõlastatult tegutsedes grupis koos Roman Gluhovtšenko ja Maxim Vasilieviga tahtlikult XXi käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, jätkates grupis koos R. Gluhovtšenkoga kannatanu peksmist käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda ka siis, kui R. Gluhovtšenko lõi peksmise ajal I. Gaidalenko heakskiidul kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste ja surma tekitamise eesmärgil vähemalt viiel korral noaga keha ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis 3 I. Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning R. Gluhovtšenko lõi noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid R. Gluhovtšenko, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev tahtlikult XXile järgmised vigastused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües XXile järgmised vigastused: - pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torkelõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel XX suri haiglas 22.08.2020 kell 09.30. I. Gaidalenko teadis, et käte ja jalgadega teist inimest pähe ja kehasse pekstes ning noaga teist inimest kehatüvesse pussitades võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi, s.h surma, ning ta pidas ka surma saabumist võimalikuks. 3. Roman Gluhovtšenko oli antud kohtu alla süüdistatavana
lg 2 p 3 järgi selles, et tema lõi 22.08.2020 kella 07.45 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuvas baaris Kardenn tahtlikult üks kord käega YX näo piirkonda, põhjustades YXle füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. R. Gluhovtšenko teadis, et YX näkku lüües põhjustab ta kannatanule valu ja tervisekahjustuse ning möönis nende tagajärgede saabumist. Samuti süüdistati R. Gluhovtšenkot veel selles, et tema olles varem, s.o 22.08.2020 kella 07.45 ajal, toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee 36 asuva elumaja juures lõi tahtlikult A.M vastu jalgu, mille tagajärjel A.M kukkus pikali maha ning tundis füüsilist valu ja põlvedele tekkisid marrastused. R. Gluhovtšenko üritas noaga lüüa pikali olevat A.M, kuid kannatanul õnnestus lööke pareerida ning püsti tõusta, misjärel lõi R. Gluhovtšenko valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil A.M üks kord noaga kõhtu, põhjustades kannatanule mitteeluohtliku torke-lõikehaava keskkõhu piirkonda, mille paranemine kestab vähem kui neli nädalat. Samuti
lg 1 p 4 järgi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusega karistatud
järgi teise inimese tapmise eest, 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva baari Kardenn lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis R. Gluhovtšenko kooskõlastatult tegutsedes koos I. Gaidalenko ja M. Vasilieviga grupis tahtlikult XXi käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Samuti lõi R. Gluhovtšenko kooskõlastatult koos I. Gaidalenkoga grupis tegutsedes kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning peksmise ajal lõi R. Gluhovtšenko I. Gaidalenko 4 heakskiidul võimalikult raskete tervisekahjustuste ja ka surma tekitamise eesmärgil XXi vähemalt viiel korral noaga kehatüve ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis I. Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning R. Gluhovtšenko lõi noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid R. Gluhovtšenko, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev tahtlikult XXile järgmised vigastused: - värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües XXile järgmised vigastused: 16 - pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel XX suri haiglas 22.08.2020 kell 09.30. II. Maakohtu otsus 2.1. Harju Maakohtu 10. jaanuari 2022.a otsusega tunnistati Ilja Gaidalenko süüdi
Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates I. Gaidalenko kinnipidamisest 31.08.2020.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. 2.2. Roman Gluhovtšenko tunnistati süüdi
lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud ning
lg 1 p 4 järgi ja karistati vangistusega 14 aastat.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 24.03.2014.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 17 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning arvestati karistuse kandmise algust alates R. Gluhovtšenko kinnipidamisest 24.10.2020.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. 2.3. Maxim Vasiliev tunnistati süüdi
Eelvangistuses viibitud aeg 25.08.2020.a – 11.02.2021.a, s.o 5 kuud 17 päeva, loeti karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 kuud 13 päeva vangistust. Mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus jäeti
Vasiliev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Tõkend elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.
Kohus ei nõustunud R. Gluhovtšenko kaitsjaga selles, et süüdistatav tegutses A.M rünnates ekslikult enda arvates hädakaitseseisundis. See, mida tehti maha paisatud XXiga, ei ole kindlasti mitte käsitletav kaitsetõrjena, mida saaks mööndustega käsitleda lubatavana. Maas lebava ja püstitõusmisega hädas oleva XXi löömine jalgadega keha- ja peapiirkonda ning käega kõhtu (I. Gaidalenko) on selgelt õigusvastane rünnak, mida väidetava hädakaitse taha peita ei saa. Kohus pidas I. Gaidalenko ütlusi usaldusväärseteks üksnes osas, mis kattuvad BMW pardakaamera salvestiselt nähtuvaga ja seda osas, et nad lahkusid sündmuskohalt koos R. Gluhovtšenkoga ja läksid tunnistaja V. L juurde. Kohtuistungil avaldatud I. Gaidalenko kohtueelses menetluses antud ülused võimaldavad teha järelduse, et varasemalt andis süüdistatav võrdlemisi detailseid ütlusi ja see ei ole iseloomulik olukorras kus inimesel on šokiseisund. Lisaks õõnestavad I. Gaidalenko ütluste usaldusväärsust kohtuistungil esmas- ja teisesküsitluses antud erinevad ütlused erinevate asjaolude kohta. 6 Kohus ei nõustunud R. Gluhovtšenko kaitsja seisukohaga selles, et R. Gluhovtšenko arvas ekslikult, et tõrjub XXi õigusvastast rünnet. R. Gluhovtšenko ründas XXi keset keskustelu, viimasega ei kaasnenud mitte mingisugust üksteise suunas kätega vehkimist. R. Gluhovtšenko ründas XXi õigusvastaselt, samal ajal üritasid süüdistatavad M. Vasiliev ja I. Gaidalenko mõlemad esmalt R. Gluhovtšenkot tõrjuda ja kaklust lahutada. Kohtu hinnangul lõi R. Gluhovtšenko XXi noaga ning I. Gaidalenko käte ja/või jalgadega. Kannatanu YX ütlused riimuvad tunnistaja A. A ütlustega selles, et XXi lööjaid enne seda, kui BMW liikuma hakkas, oli mitu. Vaidlus puudub selles, et ainukesena süüdistatavatest oli nuga kaasas R. Gluhovtšenkol, kes seda XXi ründamisel ka kasutas. XXil tuvastatud eluohtlikud ja surma põhjustanud kehavigastused tekitas talle R. Gluhovtšenko, kes oli tavalises alkoholijoobes. Et süüdistatav on varem
Gluhovtšenko tegevus õigesti kvalifitseeritud
Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et I. Gaidalenko kui kuriteo kaastäideviija panus tagajärje saabumisse (XXi surm) oli sama kaaluga nagu R. Gluhovtšenkol. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada seda, et I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko tegutsesid XXi tapmisel ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses. I. Gaidalenko teopanus ei ole tuvastatud faktide põhjal nii oluline, et saaks rääkida kaastäideviimisest. Võimalik on jaatada üksnes seda, et I. Gaidalenko lõi XXi samaaegselt koos R. Gluhovtšenkoga, kuid arvestades, et R. Gluhovtšenko kohe nuga käiku ei lasknud, on ilmne, et I. Gaidalenko ei teadnud kaassüüdistataval kaasas olnud noast ega viimase kavatsusest seda kasutada vähemalt esialgu (esimeste löökide ajal) mitte midagi. R. Gluhovtšenko tegi fataalsed löögid pärast seda, kui kannatanu YX oli juba autos ja I. Gaidalenkoga kooskõlastamata lõi XXile veel jalaga pähe. Kohtu hinnangul ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas I. Gaidalenko nägi XXi lüües või pidi seda tehes aru saama sellest, et R. Gluhovtšenko kasutab kannatanu ründamisel nuga. Kannatanu YX ütlustega, et ta nägi nuga enne autosse minekut, kohus ei arvestanud. Kohus ei nõustunud I. Gaidalenko kaitsjaga selles, et süüdistatav tuleks täielikult õigeks mõista. Mingisugust põhjust XXi peksta I. Gaidalenkol ei olnud. Et I. Gaidalenko lõi XXi kakluse esimeses pooles käega kõhtu ja hiljem kakluse nö teises pooles ning sündmus pälvis paljude rahulikult kodus viibinud asjassepuutumatute tunnistajate tähelepanu ja rikkus rahu, tuleb I. Gaidalenkole süüdistuses etteheidetav tegevus kvalifitseerida ümber
Soovides alates teatud hetkest XXi suhtes vägivalda tarvitada, pidi ta vähemalt kaudse tahtluse tasandil möönma, et tema tegevus rikub kõrvaliste inimeste rahu. Kohus hindas I. Gaidalenko süü suureks, sest süüdistatav lõi XXi tugevate löökidega nii kakluse esimeses kui teises pooles ega osutanud XXile mingisugust elementaarset esmaabi, põgenes sündmuskohalt ja kõrvaldas võimalikud kuriteojäljed, asudes ennast varjama. R. Gluhovtšenko süüd YX löömises, arvestades kannatanu käitumist, ei lugenud kohus suureks. Episoodis, mis käsitleb A.M noaga löömist, on R. Gluhovtšenko süü kohtu hinnangul suur, arvestades ründeks kasutatud nuga. Karistust kergendavaks asjaoluks luges
Karistust raskendavaks asjaoluks on
III. Apellatsioonid 3. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör K. Kruusimägi, süüdistatav R. Gluhovtšenko ja tema kaitsja A. Liskmann-Getsu ning süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja M. Normann. Maakohtu otsust M. Vasilievi
7 3.1. Prokurör palub enda apellatsioonis tühistada maakohtu otsus osas, millega I. Gaidalenko tunnistati süüdi
Gaidalenko süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust, karistusaja algusega 31.08.2020.a. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Prokuröri hinnangul on maakohus I. Gaidalenko tegevuse ümberkvalifitseerimisel
I. Gaidalenko tegevus konflikti teises pooles, pärast R. Gluhovtšenko uuesti naasmist baari Kardenn juurde, peaks olema kvalifitseeritud
Prokuröri seisukohad on alljärgnevad: 3.1.
I. Gaidalenko käitumise ümberkvalifitseerimisel
lg 1 p 1 järgi rikkus kohus menetlusnorme, mis viis omakorda materiaalõiguse rikkumiseni. 3.1.
Alternatiivselt mõista R. Gluhovtšenko süüdi
järgi või kvalifikatsiooni muutmata jätmisel kergendada süüdistatavale mõistetud karistust, mõistes sanktsiooni miinimumile lähedase karistuse. Kaitsja seisukohad on alljärgnevad: 3.3.
3.3.
lg 1, on vastutus kergete kehavigastuste tekitamise eest ettevaatamatusest välistatud, mistõttu tuleb R. Gluhovtšenko selles episoodis õigeks mõista 3.3.6. Kohus jõudis õigele seisukohale, et XX tuli baari Kardenn juurde omakohut tegema, mis on õiguslikus mõttes lubamatu ja samal ajal jätkas kannatanu YX konflikti jätkama. Kaitsja hinnangul tajus ka süüdistatav ajal, kui ta baari juurde tagasi tuli, et konflikti jätkumise oht on olemas ja võimalikku õigusvastast rünnet tuleb tõrjuda. Kaitsja leiab, et R. Gluhovtšenko tegevus kannatanu XXi episoodis tuleb jälle subsummeerida
lg 1 järgi ehk lubatavuseksimusena, kui isik ekslikult arvab, et viibib olukorras, mis koosseisupärast tegu õigustaks, antud juhul hädakaitseseisundis. R. Gluhovtšenko ei pea vastutama mõrva eest ning selles osas on tema tegevus valesti kvalifitseeritud, sest eeldab tapmise koosseisu realiseerimiseks tahtlust. 3.3.
S § 1191, sest R. Gluhovtšenko osales kakluses XXi ja I. Gaidalenkoga, kuid XXi surma kui tagajärje suhtes esines tema tegevuses ettevaatamatus. 3.3.9. Mittenõustumisel kaitsja argumentatsiooniga R. Gluhovtšenkole
lg 1 p 4 järgi esitatud kvalifikatsiooni osas, palub kaitsja alternatiivselt uuesti hinnata R. Gluhovtšenko tegevust provotseeritud tapmise seisukohalt. Jagades kakluse kaheks erinevaks episoodiks, on kohus R. Gluhovtšenko tegevuse kvalifikatsiooni osas asunud valele teele. R. Gluhovtšenko ei näinud, kuidas kannatanu XX ja süüdistatav M. Vasiliev surusid üksteise kätt ning kakluse osapooled hakkasid konflikti lõpetama. 3.3.10. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust R. Gluhovtšenko karistust kergendavate asjaolude olemasolu
XXi vanemate esitatud varalise kahju hüvitamise nõude võttis süüdistatav õigeks ja palus temalt kinnipidamisel ära võetud sularaha kanda tsiviilhagi katteks. Kaitsja ei nõustu aga kohtu seisukohaga selles, et alkoholi ja ravimite koos tarvitamine on inimese enda risk ning seega on välistatud süüdistataval erilise seisundi olemasolu. R. Gluhovtšenko on seletanud, et peale I. Gaidalenko ootamatut ründamist XX pool,t tundis ta hirmu ja tugevat valu südame ja seljapiirkonnas ja edasisi sündmusi ta ei mäleta. R. Gluhovtšenko sellekohased ütlused riimuvad teiste kaassüüdistatavate ütlustega selles osas, et tema käitumine oli ebatavaline, ta ei reageerinud sõnadele ning sellises seisundis ei ole teda varem keegi näinud. 3.3.11. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega, et R. Gluhovtšenko karistust raskendavaks asjaoluks on
Kuigi sündmuse ajal viibisid kõik kolm süüdistatavat kohapeal, ei olnud nende tegevuse eesmärk ühine. Nende tegevus ei 10 olnud kooskõlastatud isegi XXi peksmise ajal, mistõttu nende kolme isiku tegevus on kvalifitseeritud erinevate paragrahvide järgi. R. Gluhovtšenko pidas ekslikult õigusvastast rünnet jätkuvaks, mistõttu vastutab ta
lg 1 alusel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest ning tema tegevus tuleb kvalifitseerida
§-de 118 lg 1 p 7, 1191 järgi. 3.3.12. Kui ringkonnakohus kaitsja loogikat ei jaga, tuleb alternatiivselt hinnata, kas R. Gluhovtšenko tegevus vastab
Provokatsioon ning see, et rünne oli ootamatu, on tõendamist leidnud. 3.3.
Samuti palub võtta asja juurde tunnistaja A. A 22.08.2020.a ülekuulamise protokoll ja kaitsja poolt 23.09.2021.a sündmuskohalt tehtud 4 fotot tunnistaja A. A korteri akende suunas ning rahuldada I. Gaidalenko taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja seisukohad on alljärgnevad: 3.4.1. Gaidalenko käitumine on ebaõigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena
lg 1 p 1 tähenduses ja asjaolusid arvestades on mõistetud karistus nimetatud teo eest ülemäära suur. 3.4.
lg 1 p 1 järgi arvestada, sest kohus on ise leidnud, et YX roll sündmustiku käivitajana oli suur, kannatanu oli joobes, agressiivne ja alles kohtuistungil kinnitas, et nägi sündmuskohal nuga. 11 3.4.
Kaitsjate ja R. Gluhovtšenko apellatsioonid palub jätta rahuldamata. 4.
järgi etteheidetav kehaline väärkohtlemine eeldab tagajärjena teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Nähtuvalt YX isiku läbivaatuse protokollist (kd IV, tlk 1-12) tuvastati kannatanu näol, parema silma all sisemises silmanurgas tumelillakat värvi hematoom, mis ei teki pelgalt leebest tõukamisest või kõrvakiilu andmisest nagu R. Gluhovtšenko on ise selgitanud. Puudub igasugune alus kahelda kannatanu YX ütlustes, et R. Gluhovtšenko löök põhjustas talle valu ja ta kaotas löögi tagajärjel tasakaalu, mis omakorda kinnitab seda, et R. Gluhovtšenko poolt sooritatud löök oli tugev. Et kannatanul tuli löögi tagajärjel ninast verd, kinnitab lisaks kannatanu ütlustele kannatanu A.M, kelle ütlustest 13 nähtuvalt oli kannatanul baarist auto juurde tulles ülahuulel punast värvi laik ja autos olles tuli kannatanul ninast verd, mille ära pühkimiseks pakkus ta kannatanule niiskeid salvrätte. Erinevalt apellantidest nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et lüües YX jõuga näo piirkonda, pidi R. Gluhovtšenko aru saama, et sellise tegevusega kahjustab ta teise inimese tervist ja põhjustab YXle valu, mistõttu pani ta kannatanu suhtes
lg 1 tunnustele vastava teo toime
Et R. Gluhovtšenkole etteheidetav tegevus YX episoodis on
lg 1 tunnustel õigesti kvalifitseeritud ja see on kohtule esitatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, tuleb apellantide taotlus süüdistatava selles episoodis õigeks mõistmiseks jätta rahuldamata. 8. Kohtukolleegium ei jaga R. Gluhovtšenko kaitsja seisukohta selles, et A.M noaga rünnates tegutses süüdistatav ekslikult enda arvates hädakaitseseisundis. Maakohtu istungil vaadatud BMW X5 pardakaamera salvestiselt ei nähtu, et kannatanu A.M peidab midagi enda selja taha või et kannatanu teeb käega selja taga mingeid liigutusi, mis kaitseversiooni kinnitavalt võiksid tunduda relva või noa selja taha peitmist, mida A.M võiks järgmisel hetkel süüdistatava ründamiseks kasutada. Samas on salvestiselt selgelt tuvastatav, et terariista hoiab käes hoopis R. Gluhovtšenko, mitte A.M. A.M ütlustega on tõendatud, et pärast baari juurde jõudmist kuulis ta talle läheneva R. Gluhovtšenko poolt klõpsu ja nägi seejärel süüdistatava käes nupust avatavat nuga. Hakates seejärel süüdistatavast taganema ta komistas ja kukkus põlvele, misjärel püsti saades hakkas jooksma Läänemere tee 34 maja suunas. Talle järgnenud süüdistatav lubas ta ribadeks lõigata ja ta kukkus süüdistatava löögist vastu jalgu muruplatsile, samal ajal tegi süüdistatav tema suunas noaga ründavaid liigutusi. Toetudes seejärel põlvele, et ennast püsti ajada, lõi süüdistatav teda ühe korra noaga suunaga alt üles alakõhu piirkonda ja käskis tal minema joosta. Süüdistatav ise lahkus tagasi baari poole. Apellantide seisukohta, et R. Gluhovtšenko ei mäleta A.M noaga ründamisest midagi, ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd süüdistatav ei eita, et tal nuga kaasas oli ja möönis, et võis seda kasutada. Lisaks kannatanu ütlustele, tõendavad A.M noaga löömist R. Gluhovtšenko poolt kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud M. K ja A.A, kes nägi kannatanut taga ajaval R. Gluhovtšenko käes midagi läikivat ja kuulis hiljem, kuidas kannatanut taga ajanud mees käskis kannatanul minema joosta. Märgates kannatanut käega kõhust kinni hoidmas ja särgil verd, sai ta aru, et kannatanut oli pussitatud ja helistas häirekeskusesse (kd III, tlk 7-10). Kannatanu läbivaatusel (kd IV, tlk 32-34) tuvastatud vigastused ühtivad A.M ütlustega selles, et ta kukkus ning R. Gluhovtšenko lõi teda seejärel noaga. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardist (kd IV, tlk 36-37) nähtuvalt tuvastati A.Ml umbes 3-4 cm pikkune noahaav keskkõhus kõhu eesseina naba piirkonnas ja põlvekontusioon, millised ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0223 (kd IV tlk 38-41) tulenevalt ei olnud kannatanule eluohtlikud. Kuivõrd enne A.M noaga löömist oli R. Gluhovtšenko ligikaudu tund aega varem löönud baaris Kardenn YX käega näkku, täitis ta oma tegevusega
Maakohus tuvastas õigesti, et R. Gluhovtšenko pani A.M suhtes õigusvastase teo toime kavatsetult
Hinnatud tõendikogumist ei nähtu R. Gluhovtšenkole A.Mst tulenevalt mitte mingisugust ohtu ja sellest pidi süüdistatav ka aru saama. Et süüdistatav sellest ka aru sai, kinnitab tema teojärgne käitumine ehk lahkumine sündmuskohalt, jättes noahaavaga A.M sündmuskohale, osutamata kannatanule mingilgi viisil abi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei esinenud R. Gluhovtšenkol A.M noaga kõhtu lüües sellist erilist psüühilist seisundit, milline takistas tal adekvaatselt tekkinud olukorda tajuda ja seda hinnata. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 7/10 (kd V, tlk 35-48) tulenevalt oli R. Gluhovtšenko 22.08.2020.a ajavahemikul 07.45 – 08.15 alkohoolse intoksikatsiooni 14 seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0) ja tal ei esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Et R. Gluhovtšenko tegutses temale süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal tüsistusteta joobeseisundis, mitte adekvaatselt tekkinud olukorda tajuda takistavas erilises psüühilises seisundis, kinnitab videosalvestise protokollis kirjeldatu, millest nähtuvalt on süüdistatav baari ees toimuva konflikti käigus püsivalt iseseisvalt püsti seisev ja liikuv, tal ei esine tasakaaluhäireid ega sihipäratute liigutuste sooritamist. Lüües tahtlikult ja kavatsetult A.M noaga kõhtu, ei esine R. Gluhovtšenko teos eksimust teo õigusvastasust välistavas asjaolus, mistõttu tuleb kaitsja taotlus süüdistatava õigeksmõistmises A.M episoodis jätta rahuldamata. 9. Kuigi kaitsja ei vaidlusta kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et XX suri R. Gluhovtšenko poolt antud noalöökidest saadud kehavigastuste tagajärjel, leiab kaitsja puutuvalt XXi tapmist jätkuvalt, et süüdistatava tegevus ei ole õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja hinnangul saab R. Gluhovtšenko vastutada üksnes ettevaatamatu süüteo eest, ehk
Gluhovtšenkol puudus XXi surma kui tagajärje saabumise suhtes tahtlus. Kohtukolleegimi hinnangul tõendavad maakohtu kohtuistungil kindlaks tehtud faktilised asjaolud, eelkõige BMW pardakaamera salvestiselt nähtuv aga vastupidiselt kaitsja seisukohale, et R. Gluhovtšenko ründas peale konflikti A.Mga, uuesti baari juurde jõudes XXi tahtlikult, mitte ei tõrjunud kannatanu võimalikku rünnet. BMW pardakaamera salvestiselt nähtuv kinnitab kahtlusteta, et XXi tegevus ei saanud kujutada süüdistatava jaoks mingit ohtu, sest selleks ajaks oli kaklus M. Vasilievi, I. Gaidalenko ja kannatanu vahel juba lõppenud (kd III, tlk 52-53, fotod nr.17-20) ja mingisugust XXi poolset võimalikku rünnet süüdistatavate suhtes ei ole võimalik tuvastada. Kaitsja seisukohad, et süüdistataval, nähes baari juurde tagasi jõudes YX käitumist ja arvestades eelnevalt baaris toimunud konflikti YXga, tekkis hirm enda elu ja tervise pärast, mistõttu pidas ta ekslikult õigusvastast rünnet jätkuvaks ja tegutses XXi noaga rünnates hädakaitseseisundis, ei tulene kohtuistungil hinnatud tõenditest. BMW pardakaamera salvestiselt nähtuvalt käitus süüdistatav läbimõeldult ja sihipäraselt. Vaidlus puudub selles, et süüdistatav oli talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, mitte erilises psüühilise seisundis, mis kaitsja hinnangul tulenevalt
lg-s 1 sätestatut välistaks süüdistatava vastutusest tahtlikult toime pandud õigusvastase teo eest. Kaitsja seisukoht, et R. Gluhovtšenko käitumine vastab
Apellatsioonis ei ole kaitsja toonud esile ühtegi asjaolu, mida maakohus ei oleks selle kaitseversiooni ümberlükkamisel jätnud arvesse võtmata. Kohtupsühhiaatrilise ja –psühhooloogilise ekspertiisiakti (kd V, tlk 35-48, p.8) arvamuse kohaselt ei esinenud süüdistataval temale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Süüdistatav oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusena joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides, seega ei esinenud süüdistatava käitumises midagi tavapäratut või erilist, sest süüdistatav oli tarvitanud XXi tapmisele eelnenud õhtul, ööl ja varahommikul alkoholi. Ekspertide hinnangul on käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Kohtukolleegium ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et kuivõrd R. Gluhovtšenko ütluste kohaselt ei tahtnud ta XXi tappa, puudub süüdistatava käitumises subjektiivse koosseisu tunnusena tahtlus, mistõttu saab süüdistatav XXi tapmise eest vastutada üksnes ettevaatamatult toime pandud süüteo eest ehk
lg 1 p 7 ideaalkogumis § 1191 järgi kakluses osalemise eest, 15 millega kaasnes inimese surm. Maakohus on apellatsioonis taaskorratud kaitseversiooni otsuses analüüsinud ja tulnud põhjendatud seisukohale, et XXile vasakule poole kõhtu ja südamepiirkonda sihitud eluohtlikud löögid räägiksid sellest, et R. Gluhovtšenko soovinuks kannatanut noaga lüües piirduda pelgalt kannatanule tervisekahjustuste tekitamisega. Arvestades siinjuures süüdistatava varasemat elukogemust ja asjaolu, et süüdistatav on varasemalt
Gluhovtšenko mõistma, võimalikuks pidama ja ka ette nägema, et tema poolt selliste noalöökide tegemise tagajärjeks on inimese surm. Erinevalt kaitsja seisukohast nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et XXi tapmise pani R. Gluhovtšenko toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja taotluse rahuldamiseks süüdistatavale
lg 1 p 4 järgi esitatud süüdistuse kvalifitseerimiseks
Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
113 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokooseisu puudumisest. Kohus leidis kaitsja hinnangul tõenditest tulenevalt põhjendatult, et XXile tekitas noaga surmavad vigastused R. Gluhovtšenko ja BMW pardakaamera salvestiselt nähtuv ei kinnita I. Gaidalenkole süüdistuses etteheidetavat tegu, mistõttu ei saa I. Gaidalenkot käsitleda XXi tapmisele kaasaaitajana ega kaastäideviijana. Kaitsja heidab kohtule ette üksnes seda, et kohus kvalifitseeris I. Gaidalenko käitumise ebaõigesti avaliku korra raske rikkumisena
lg 1 p 1 tähenduses ja mõistis süüdistatavale selle teo eest ülemäära suure karistuse. Kaitsja hinnangul hindas kohus I. Gaidalenko hädakaitseseisundi lõppemist vääralt, lugedes süüdistatava vastulöögi maast püsti tõusmisel peale seda, kui XX oli ta baari Kardenn ees kakluse nn esimese pooles pikali löönud, ründeks. Et I. Gaidalenko, keda XX ründas esimesena ja kes XXi löökidest maha kukkus, ei saanud maast tõustes kuidagi eeldada, et rünne tema vastu on lõppenud, saab I. Gaidalenko käitumist hinnata eksimusena
Gaidalenko vastutus avaliku korra raskes rikkumises on välistatud süüdistataval tahtluse puudumise tõttu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga selles, et XXi esmane rünne I. Gaidalenko vastu oli nii süüdistatavale kui R. Gluhovtšenkole ja M. Vasilievile ootamatu, kuid ei jaga kaitsja seisukohta, et I. Gaidalenko, lüües kakluse käigus kell 07:21:19 XXi parema käega kõhu piirkonda (kd III, tlk 71, foto nr 9) tegutses õiguspäraselt. Kohus leidis õigesti, et salvestiselt tuvastatav I. Gaidalenko löök XXi kõhtu ajal kui kannatanu tegeleb pigem enda püsti ajamise kui ründamisega või ründele reageerimisega, on jõuline ja sihipärane, mida saaks mööndustega lubatavana käsitleda, kuid mis ei ole kindlasti kaitsetõrjena käsitletav. Kaitsja seisukoht, et I. Gaidalenko ei saanud peale XXi löökidest maha kukkumist üles tõustes kuidagi eeldada, et XXi rünne tema vastu on lõppenud, on oletuslik ega põhine kriminaalasjas tuvastatud faktilistel asjaoludel. Eksimuseks ei saa pidada kartust, et tulevikus võib realiseeruda määratlemata oht. Kuna maakohus võttis kõiki tõendeid arvesse ja põhjendas oma seisukohta, et I. Gaidalenko tegevus ei olnud hõlmatud kaitsetegevusega, oli I. Gaidalenko poolt XXi peksmine õigusvastane. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et puuduvad tõsikindlad tõendid I. Gaidalenko poolt XXi peksmise kohta peale BMW pardakaamera vaateväljast lahkumist. Samas kinnitavad süüdistatava poolt XXi suhtes edasist vägivalla kasutamist kaudselt kohtuistungil üle kuulatud kannatanu YX ja tunnistaja A.Ai ütlused. YX ütluste kohaselt mäletab ta täpselt Romani ja Iljad, kes peksid tol hetkel X. Maakohus ei ole kannatanu YX sellekohaseid ütlusi ebausaldusväärseteks tunnistanud ja kohtukolleegiumil puudub alus nende usaldusväärsuses vastupidisele seisukohale asuda. Kohtukolleegiumi hinnangul riimuvad YX ütlused BMW pardakaamera salvestiselt kuulduvate helikatketega – kell 07:22:57 kuuldava YX kiljatusega, kell 07:23:09 kuuldavate meeste häälte ja tuhmide mütsatustega ehk kohtu hinnangul kaklusele iseloomulike helidega kuni kella 07:23:23, kui YX avab auto ukse. Tunnistaja A.Ai ütlustest tulenevalt nägi ta uuesti baari poole vaadates seal seisvate inimeste omavahelist kaklust, kus kaks poissi (st R. Glohovtšenko ja I. Gaidalenko) tõuklesid selle kolmandaga – punases särgis kannatanuga (st XX) ja baari juurde tagasi jõudnud R. Gluhovtšenko hakkas kohe punases särgis kannatanut erinevatesse kehaosadesse noaga lööma, teised mehed jätkasid kannatanu peksmist käte ja jalgadega keha piirkonda, kuni kannatanu lihtsalt kükitas ja kukkus. Tunnistaja A.Ai ütlused riimuvad BMW pardakaamera salvestisega kell 07:23:58, millelt on nähtav, kuidas I. Gaidalenko hoiab seistes põlvili maas oleva XXi paremast käest kinni ja samal ajal sooritab R. Gluhovtšenko vasakult poolt XXi pea suunas jalaga lööke. Seega leidis kohus õigesti, et enne YX autosse istumist peksid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko XXi, mis riimub ka A.Ai ütlustega selles, et enne BMW liikuma hakkamist, so enne kella 07:22:23 oli XXi 17 lööjaid mitu. Maakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest tuleneb seega üheselt, et süüdistatav I. Gaidalenko käitumist XXi peksmisel ei saa hinnata eksimusena
Gaidalenko põhjendatult süüdi tahtlikult toime pandud avaliku korra raskes rikkumises. Maakohtu loogika selles, et I. Gaidalenkole etteheidetav tegu toimus avalikus kohas ja häiris asjassepuutumatuid inimesi, on õige ja põhjendatud. Korrakaitseseaduse (KorS) § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, kus tulenevalt KorS § 55 lg 1 p-st 1 on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. I. Gaidalenko mitte õiguspärane käitumine vastab tegevustele, mida tuleb KorS § 55 lg-s 1 sätestatust avalikus kohas vältida. Tunnistades I. Gaidalenko
lg 1 p 1 järgi süüdi, vastab maakohtu poolt mõistetud karistus tema teosüüle ja ei ole kohtukolleegiumi hinnangul liiga raske karistus. Maakohus on karistust mõistes võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mida karistusmäära valikul arvestada tuleb ja on oma seisukohti otsuses nõuetekohaselt põhjendanud. Kohtukolleegium leiab erinevalt kaitsjast, et taotlus I. Gaidalenko
lg 1 p 1 järgi õigeks mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ja talle mõistetud karistus muutmata. VIII. 12. Prokuröri hinnangul tulnuks I. Gaidalenko tegevus konflikti nö teises pooles, s.o pärast R. Gluhovtšenko uuesti baari juurde tagasi naasmist, kvalifitseerida
I. Gaidalenkole esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimisel
lg 1 p 1 järgi ei hinnanud maakohus apellandi hinnangul tõendeid kogumis õigesti ja sellest tulenevalt kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene prokuröri seisukohad I. Gaidalenko süüdiolekus talle esitatud süüdistuses maakohtus hinnatud tõenditest, mistõttu ei saa kohtukolleegium nõustuda prokuröriga selles, et I. Gaidalenko tegutses R. Gluhovtšenkoga XXi tapmisel ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses. I. Gaidalenkole süüdistuses etteheidetavat tegu, et ta peksis kooskõlastatult tegutsedes koos R. Gluhovtšenko ja M. Vassiljeviga grupis tahtlikult XXi käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, maakohtu poolt käsitletud tõendid usaldusväärselt ei kinnita. Samas puudub vaidlus selles, et sündmuse esimeses pooles oli just XX isikuks, kes ründas esimesena süüdistatavaid ja mis seejärel kasvas üle vastastikuseks kakluseks, mille käigus saadud eluohtlikud torke-lõikevigastused tõid kaasa kannatanu surma. Samas ei saa jätta tähelepanuta kannatanu enda ründetegevust süüdistatavate suhtes, kusjuures tuvastatud asjaoludest nähtuvalt I. Gaidalenko ja M. Vasiliev mitte ei ründa kannatanut, vaid kaitsevad omapoolsete löökidega ennast valdavalt XXi löökide eest ja püüavad tekkinud olukorda maha rahustada. Kohtuistungil vaadeldud BMW X5 pardakaamera salvestiselt (kd III, tlk 65-83) nähtuv kinnitab üheselt, et kell 07:22:46 liigub R. Gluhovtšenko M. Vasilevi ja I. Gaidalenko vahelt läbi ja teeb 07:22:47 kohe parema käega liigutuse XXi pea suunas. Pardakaamera videolt nähtu riimub süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlustega selles, et R. Gluhovtšenko ilmumine oli nende jaoks ootamatu ning et nad ei osanud arvata, et R. Gluhovtšenko XXi noaga ründab. Et süüdistatava M. Vasilievi ütluste kohaselt ta R. Gluhovtšenko käes sel hetkel nuga ei näinud, ei saanud vähemalt sellel hetkel olla ka I. Gaidalenko teadlik, et R. Gluhovtšenkol on nuga kaasas. R. Gluhovtšenko edasine käitumine on tuvastatav BMW X5 pardakaamera salvestiselt: kell 07:22:48 teeb XX rusikas käega löögiliigutuse R. Gluhovtšenko suunas, M. Vasiliev ja I. Gaidalenko on väljasirutatud kätega. Kell 07:22:49 on sündmuskohal ainult I. Gaidalenko ja 18 M. Vasiliev, XX ja R. Gluhovtšenko on liikunud pardakaamera kaadrist välja, kell 07:22:50 on pardakaamera vaateväljas YX ja I. Gaidalenko, mõlema käed välja sirutatud. Kell 07:23:09 on salvestisel kuulda meeste hääli ja tuhme mütsatusi ehk kohtu hinnangul kaklusele iseloomulikke helisid. Puudub vaidlus selles, et ajavahemikul kell 07:22:51-07:23:58, so hetkest, mil I. Gaidalenkot, M. Vasilievit, XXi ja R. Gluhovtšenkot BMW pardakaamera vaateväljas näha ei ole kuni hetkeni, mil YX BMW-ga sündmuskohast möödus, oli XXi oli juba pussitatud. Kell 07:23:58 on näha BMW-le selja keeranud M. Vasilievit, XXi peanuppu, XXi suunas kummarduvat R. Gluhovtšenkot ja I. Gaidalenkot, kes hoiab maas istuvas asendis olevat XXi käest kinni. Edasi on BMW pardakaamera salvestiselt tuvastatav, kuidas R. Gluhovtšenko võtab samal ajal jalaga hoogu ja tema jalalöök tabab XXi pea piirkonda. Erinevalt prokuröri seisukohast tuvastas maakohus kohtukolleegiumi hinnangul veatult, et hinnatud tõendid jaatavad üksnes seda, et I. Gaidalenko lõi eelnevalt baari ees toimunud kakluse nö esimeses faasis XXi käte ja/või jalgadega samaaegselt R. Gluhovtšenkoga, kuid samas ei saa tuvastatud faktide pinnalt ja tema teopanust arvesse võttes rääkida I. Gaidalenkost kui ühiselt ja kooskõlastatult XXi tapmisele kaasaaitajast või kaastäideviijast. Maakohus tuvastas õigesti, et vähemalt esialgu ei teadnud I. Gaidalenko midagi R. Gluhovtšenkol noa olemasolust ega viimase kavatsusest sellega XXi rünnata, sest sekundite vältel toimunud üleüldise rüselemise ajal ei pruukinud nupuga avatava noa heli kuuldav olla ja kuivõrd eksperdi arvamuse kohaselt oli XX pärast eluohtlike noalöökide tegemist veel võimeline liikuma, ei tarvitsenud I. Gaidalenko aru saada, kui tõsiseid vigastusi R. Gluhovtšenko XXile noaga tekitas või veelgi enam, jõudis ta jälgida, mida tegi R. Gluhovtšenko või kavatses ette võtta. Kaassüüdistatava M. Vasilievi ütlused R. Gluhovtšenko poolt noa kasutamisest ja XXil noavigastuste olemasolust teadlikuks saamise ajast, milliseid maakohus I. Gaidalenko tegevust puudutavas osas ei pidanud usaldusväärseteks, ei saa erinevalt prokuröri seisukohast, omistada I. Gaidalenkole. Prokuröri seisukoht, et I. Gaidalenkol oli vähemalt pool minutit aega, et aru saada noa kasutamisest, on oletuslik ja tõendamata. Üheltki BMW pardakaamera salvestiselt ei nähtu prokuröri kohtuvaidlustes räägitu, s.o et kusagilt auto klaasilt midagi peegeldub I. Gaidalenko tegevuste kohta. Olukorras, kus I. Gaidalenko teadmist R. Gluhovtšenko poolt XXi ründamisel noa kasutamise kohta ei ole võimalik täpselt tuvastada ja vastupidiselt süüdistuses väidetule I. Gaidalenko R. Gluhovtšenko jalalöökidega ajal, kui YX kell 07:23:58 põlvili asendis XXist möödub, seotud ei ole, ei saa I. Gaidalenkot käsitleda ei tapmisteo täideviiajana ega sellele kaasaaitajana. Tõendeid, mis sellekohast maakohtu järeldust vastupidiselt kinnitaksid, kohtukolleegium ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et I. Gaidalenko teopanus XXi peksmisel koos R. Gluhovtšenkoga ja tema teojärgne käitumine kinnitavad tema soovi kinnitada R. Gluhovtšenko käitumine XXi suhtes heaks. Maakohus tuvastas õigesti, et mingisugust põhjust I. Gaidalenkol XXi peksmiseks ei olnud ei olnud, samas pidi ta vähemalt kaudse tahtluse tasandil möönma, et tema tegevus rikub paljude rahulikult kodus viibinud kõrvaliste isikute, s.o tunnistajate rahu (tunnistajad A. K, A. G ja A.A), mistõttu tuleb talle süüdistuses etteheidetav tegevus kvalifitseerida ümber
Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et prokuröri apellatsioon süüdistatava
13. R. Gluhovtšenko kaitsja on esitanud enda apellatsioonis juhuks kui ringkonnakohus jätab süüdistatava suhtes tehtud maakohtu otsuse muutmata, alternatiivse taotluse R. Gluhovtšenkole mõistetud karistuse kergendamiseks. Kaitsja palub R. Gluhovtšenkole mõista sanktsiooni miinimumile lähedane karistus. Maakohus karistas R. Gluhovtšenkot talle süüdistuses 19 etteheidetud kuritegude toimepanemise eest, suurendades üksikkaristustest raskemat, liitkaristusega 15 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.03.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 17 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust, alates R. Gluhovtšenko kinnipidamisest 24.10.2020.a. Kohtukolleegium selgitab, et kohtupraktikast (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11) tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Maakohus on eeltoodud juhiseid järginud. R. Gluhovtšenkole mõistetud karistuse määra on kohus otsuses (lk-l 61-63) põhjendanud ning on lähtunud eelkõige süü suurusest. Samuti on kohus arvestanud mõistetavat karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust A.M noaga löömise episoodis ning süü osalist tunnistamist ja siirast kahetsust XXi tapmise episoodis. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et R. Gluhovtšenkole etteheidetavad teod pani süüdistatav toime ajal, mil ta oli eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt R. Gluhovtšenkole karistusmäära valikul menetlusõiguslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Mõistetud karistus on kooskõlas
§-s 56 ettenähtuga, mistõttu apellatsiooni piiridest väljuvalt karistuse kergendamiseks alused puuduvad. Kaitsja alternatiivne taotlus R. Gluhovtšenkole sanktsiooni miinimumile lähedase karistuse mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 14. Süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja M. Normann palub enda apellatsioonis rahuldada I. Gaidalenko taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatav ise talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust esitanud ei ole. SKHS § 5 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevalt võib isik nõuda kahju hüvitamist üksnes juhul, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatava kinnipidamisega ning isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 p-de 1, 2 või 5 alusel. Kaitsja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks, et I. Gaidalenkole oleks tema kahtlustatavana kinnipidamisel või vahistamisel menetlejate poolt rikutud süüliselt menetlusõigust ja põhjustatud seeläbi süüdistatavale kahju. Kuivõrd käesolevas asjas tunnistas maakohus I. Gaidalenko süüdi
lg 1 p 1 järgi ja mõistis karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust ning kohtukolleegium jätab käesoleva otsusega maakohtu otsuse I. Gaidalenko süüditunnistamises ja karistamises muutmata, puudub süüdistataval seega seadusest tulenevalt alus vahi all oldud päevade eest kahju hüvitamist nõuda. Taotlus I. Gaidalenkole süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.