KOHTUMÄÄRUS Kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-21-3960 Tart

§ 180lg 1 alusel mõisteti K.

Puistamaalt riigituludesse välja menetluskuludena kokku 3412,40 eurot, mis tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 284,37 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99921700046894 ja selgitus “Kirka Puistamaa, otsus nr 1-21-3960, menetluskulu“). Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 23.12.

2. Süüdimõistetu K. Puistamaa esitas 8.12.2022 Tartu Maakohtule taotluse temalt eelnimetatud kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Avalduse kohaselt on ta abikaasa toel suutnud tasuda seni menetluskuludest 600 eurot, kuid kuna vangistuses tööd ei ole ning majanduslikult sõltub isik täielikult toetustest, siis palub K. Puistamaa tasumistähtaega pikendada. K. Puistamaa tunneb, et on teinud kõik, et kohustusi tasuda 1 ning aitab kõigiti kaasa sellele, et kulud saaksid tasutud kohtutäituri sekkumiseta. K. Puistamaa märkis mh, et on alustanud õpinguid TTG
3. klassis ning vangla kontaktisik lubas anda parima, et isik saaks pärast kooli lõppu käitisesse tööle. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 423

vastavalt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

, mis reguleerib rahalise karistuse tasumise pikendamist ja ajatamist, sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

1. K. Puistamaa ei ole temalt Tartu Maakohtu
2. detsember 2021 otsusega välja mõistetud menetluskulusid veel täies ulatuses ära tasunud.
3. Riigikohus on avaldanud, et mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb tähtaja pikendamist ja tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid ka oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav (RKKKm 20.02.2012 nr 3-1-1-2-12, p 9). Kohus, tutvunud esitatud avalduse motiivide ja põhjendustega leiab, et K. Puistamaa avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus arvestab mh asjaoluga, et K. Puistamaa on ka seni menetluskulusid tasunud ning soovib seda kohtutäiturit kaasamata ka edaspidi teha. K. Puistamaalt kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude ositi tasumise tähtaega tuleb pikendada aasta võrra. Kuna 7.12.2021 otsuse kohaselt pidi K. Puistamaa esimese osamakse tasuma hiljemalt 31.01.2022 (s.o kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane päev) ja tähtaja pikendamiseta pidanuks viimane osamakse menetluskuludest olema tasutud 31.01.2023, määrab kohus menetluskulude osamaksetena tasumise uueks tähtajaks 31.01.
4. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 2