← Eesti

2-22-11013/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-11013 Tsiviilasi TREAAL FINANCE OÜ hagi

). Käibemaks on kaudne maks, mille tasub lõpptarbija ning mis liidetakse kauba hinnale. Hagejal on õigus ja kohustus nõuda kostjalt korteri eest sellise hinna tasumist, mida on suurendatud käibemaksu võrra. Korteri käibemaksustamisele ei kohaldu ükski

-s sätestatud erijuhus. Hageja esitas

  1. detsembril 2021 kostjale täitmisnõude, arve ja tasaarvestuse avalduse. Hageja nõudis kostjalt korteri käibemaksu ja viivise tasumist. Hageja tasaarvestas enda käibemaksu tagastamise nõude kostja nõudega, mis on seotud tsiviilasja nr 2-19-12490 menetluskuludega. Kohus mõistis tsiviilasjas nr 2-19-12490 jõustunud kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 047 eurot 50 senti. Kostja võlgneb hagejale seega 22 185 eurot 83 senti (33 233,33 - 11 047,5). Kostja ei tasunud tasaarvestuse tulemusena allesjäänud võlga. Hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates
  2. augustist 2019, arvestades et hageja andis korteri kostjale üle
  3. augustil
  4. Isegi, kui kostja eeldas, et ta ei pea müügilepingu p-s 2.2 märgitule tuginedes hagejale käibemaksu tasuma, sai kostja enda arusaama ekslikkusest teada 3 hiljemalt
  5. septembril 2019, mil talle toimetati kätte hageja hagi tsiviilasjas nr 2-19-12490, milles selgitati mh, et pöördmaksustamise kohaldamine kostja soovitud viisil ei ole võimalik. Kui kohtu hinnangul ei muutunud kohustus sissenõutavaks alates
  6. septembrist 2019, muutus kohustus sissenõutavaks alates
  7. septembrist
  8. MTA tuvastas, et kuivõrd hageja andis korteri valduse üle
  9. augustil 2019, tekkis käive
  10. augustil 2019.

§ 38

lg 1 sätestab, et maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.

§ 27

lg 1 teisest lausest tuleneb, et käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Korteriomandi maksustamisperiood oli 2019. aasta augustis.

§ 27

lg 1 ning § 38 lg 1 koostoimes tuli hagejal esitada käibedeklaratsioon ja tasuda korteriomandilt käibemaksu hiljemalt

  1. septembril
  2. Kohustus muutus seega alates
  3. septembrist 2019 sissenõutavaks, kui käibemaks tuli riigile tasuda. Hageja väljastas kostjale eraldi arve korteri müügihinna (sh käibemaksu) tasumiseks. See toimetati kostjale kätte hiljemalt
  4. detsembril
  5. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt 22 185 euro 83 sendi tasumist, mis muutus sissenõutavaks alates
  6. augustist 2019, või alternatiivselt hilisemal päeval, kuid mitte hiljem kui
  7. detsembril
  8. Hagejal nõuab kosjalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest
  9. augustil 2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 5251 eurot 66 senti.
  10. Kohus rahuldas
  11. juuli 2022 määrusega hageja hagi tagamise avalduse osaliselt. Kohus arestis kostja pangakontod kõikides Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes summas 29 212 eurot 36 senti hageja kasuks.
  12. Tartu Maakohus võttis
  13. augustil 2022 hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks.
  14. Hagimaterjalid toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte
  15. augustil
  16. Hagiavaldusele kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte
  17. augustil
  18. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  19. Hageja esitas
  20. septembril 2022 oma menetluskulude nimekirja.
  21. Kohus andis
  22. septembril 2022 kostjale tähtaja hageja menetluskulude nimekirja kohta arvamuse esitamiseks.
  23. Kostja esitas 20 septembril 2022 taotluse hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks. Taotluse kohaselt teostati
  24. septembril 2022 kostja osanike otsusega ettevõtte müük ja sellest tulenevalt määrati kostja uueks juhatuse liikmeks H.P. Äriregistri kannete tähtaegadest tulenevalt kinnitati kostja juhatuse liige alles
  25. septembril
  26. Kostja juhatuse liige ei saanud kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o
  27. septembriks 2022 kasutada oma õigusi ja esitada palvet vastamistähtaja pikendamiseks, kuna tal puudus B-kaardile kantav kinnitus ja seega ka dokumentide allkirjastamise õigus. Kostja juhatuse liige ei saanud seega anda advokaadile volikirja.
  28. Tartu Maakohus jättis
  29. septembri 2022 määrusega kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kui kostjal on vastuväiteid hageja 4 menetluskuludele, tuleb vastuväited esitada kohtule kirjalikult hiljemalt 7 päeva jooksul alates hageja menetluskulude nimekirja kättesaamisest.
  30. Tartu Maakohus saatis
  31. septembril 2022 ja
  32. oktoobril 2022 Tartu Maakohtu
  33. septembri 2022 määruse, hageja menetluskulude nimekirja ja hageja menetluskulude nimekirja kohta arvamuse esitamise nõude kostja e-posti aadressile XXX. Kostja juhatuse liige H.P. pöördus sellelt aadressilt kohtu poole viimati
  34. septembril 2022, mil kostja esitas taotluse hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks. Kohus hoiatas
  35. oktoobri 2022 e-kirjas, et kohus loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui saaja ei kinnita kättesaamist varem. Tartu Maakohtu
  36. septembri 2022 määrus, hageja menetluskulude nimekiri ja hageja menetluskulude nimekirja kohta arvamuse esitamise nõue toimetati kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte seega
  37. oktoobril
  38. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirja kohta arvamust.
  39. Äriregistrist nähtub, et West Grupp OÜ kustutati
  40. septembril 2022 äriregistrist, kuna West Grupp OÜ ühines DerigaProff OÜ-ga. Äriregistri andmetel loetakse ühinemine toimunuks DerigaProff OÜ registrikaardile ühinemiskande tegemisega. Ühinemiskanne tehti DerigaProff OÜ registrikaardile
  41. septembril
  42. Äriregistri andmetel on DerigaProff OÜ juhatuse liige H.P. ja e-post worldnetintercon@gmail.com. KOHTU PÕHJENDUSED
  43. Kohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  44. West Grupp OÜ kustutati
  45. septembril 2022 äriregistrist, kuna West Grupp OÜ ühines DerigaProff OÜ-ga. Äriühing (ühendatav ühing) võib äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1 järgi ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriregistri andmetel loetakse ühinemine toimunuks DerigaProff OÜ registrikaardile ühinemiskande tegemisega, s.o
  46. septembril
  47. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, ÄS § 391 lg 4 järgi üle ühendavale ühingule. DerigaProff OÜ on TsMS § 209 lg 1 mõttes seega West Grupp OÜ üldõigusjärglane. DerigaProff OÜ-le on TsMS § 209 lõikest 2 tulenevalt kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud West Grupp OÜ-le. Hagimaterjalid toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte
  48. augustil
  49. Hagiavaldusele kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte
  50. augustil
  51. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsusega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus jättis
  52. septembri 2022 määrusega kostja hilisema taotluse hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks rahuldamata. Kohus jääb
  53. septembri 2022 määruses märgitud põhjenduste juurde ega korda neid siinkohal. Kuna West Grupp OÜ ei vastanud hagile tähtaegselt ja West Grupp OÜ poolt menetluses tehtud toimingud on tema õigusjärglasele kohustuslikud, lahendab kohus asja TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Osas, milles hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  54. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
  55. augustil 2019 korteriomandi müügilepingu. Hageja müüs ja kostja ostis müügilepingu alusel korteri. Korteri hinnaks lepiti müügilepingu punktis 2.
  56. kokku 166 166 eurot 67 senti, millele lisandus käibemaks 33 233 eurot 33 senti. Kostja kohustus pooltevaheliste nõuete tasaarvestamise tulemusena 5 maksma hagejale korteri käibemaksuta müügihinnast 111 267 eurot 67 senti. Pooled leppisid müügilepingu punktis 2.
  57. kokku, et „Müügihinnalt käibemaksu arvestamine ja tasumine toimub käibemaksuseaduse §-s 411 sätestatud erikorra kohaselt. Ostja tasub Müüjale käibemaksuta müügihinna. Müüja väljastab Ostjale tehingu kohta eraldi arve, millel peab olema märge „pöördmaksustamine”. Ostja kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma oma käibedeklaratsioonil arve kättesaamise maksustamisperioodil ja arvab sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käibemaksuseaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna“. Hageja tõlgendab müügilepingu punkte 2.
  58. ja 2.2 nii, et kostjal oli sel alusel kohustus tasuda hagejale müügilepingus kokkulepitud tasuna ka käibemaksu osa 33 233 eurot 33 senti. Kostja ei vaielnud müügilepingu sellisele tõlgendamisele vastu. Kohus lähtub VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus leiab seega, et müügilepingu punkte 2.
  59. ja 2.2 tuleb koostoimes tõlgendada nii, et kostjal oli sel alusel kohustus tasuda hagejale müügilepingus kokkulepitud tasuna ka käibemaksu osa 33 233 eurot 33 senti. Kostja ei tasunud hagejale müügilepingu p 2.
  60. ja 2.2 järgi käibemaksu osa ka pärast seda, kui hageja esitas kostjale täitmisnõude, arve ja tasaarvestusavalduse, millega hageja tasaarvestas enda käibemaksu nõude kostja nõudega, mis on seotud tsiviilasja nr 2-19-12490 menetluskuludega 11 047 euro 50 sendi ulatuses. Hageja võib müügilepingu p 2.
  61. ja 2.2 ning VÕS § 208 lg 1 ja 108 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt põhivõla 22 185 euro 83 sendi maksmist.
  62. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole aga kindlaks määratud, arvestatakse VÕS § 113 lg 2 järgi võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise aeg kindlaks määratud, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hagiavalduses välja toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku müügilepingu punktist 2.1 ja 2.2 tuleneva korteri ostuhinna, s.o tasu maksmise kohustuse käibemaksu puudutavas osa täitmise ajas. Korteri müügileping on vastastikune leping. Korteri müügilepingus kokkulepitud tasu käibemaksu puudutavalt osalt saab seega viivist arvestada VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast arvates, s.o 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku kostja kätte jõudmisest. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale korteri ostuhinna käibemaksu osa tasumiseks arve
  63. detsembril
  64. Arve toimetati kostjale kätte
  65. detsembril
  66. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 137 lõikest 1 tulenevalt möödus arve kostjani jõudmisest 30 päeva seega
  67. jaanuaril 2022 kell 24:
  69. jaanuar 2022 oli pühapäev. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse TsÜS § 136 lg 8 järgi tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kostjal oli seega võimalus arve tasuda hiljemalt
  70. jaanuaril 2022 kella 24:
  71. Hageja saab nõuda kostjalt 22 185 euro 83 sendi maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel seega viivist alates
  72. jaanuarist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja viivise nõue tuleb seega rahuldada perioodi
  73. jaanuar 2022 kuni
  74. juuli 2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 1001 eurot 71 senti. Hageja viivise nõue perioodi alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb samuti rahuldada. Hageja viivisenõue jääb ülejäänud osas rahuldamata.
  75. Kohus kohaldas
  76. juuli 2022 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jätab TsMS § 445 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
  77. juuli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11013 6 kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 rahuldatud nõuete täitmise tagamiseks jõusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  78. Hagi rahuldati ligikaudu 85% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.
  79. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 1400 eurot, hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv 70 eurot, hagi tagamise määruse täitmise eest makstud kohtutäituri tasu XXX eurot XX senti ja esindajakulud XXX eurot XX senti (käibemaksuta), kokku XXX eurot XX senti. Hageja esindajal kulus menetluses toimingute tegemiseks kokku 18,25 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on XXX eurot käibemaksuta.
  80. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1400 eurot. Hageja kohustus RLS § 59 lg 17 järgi tasuma hagi tagamise taotluse esitamise eest riigilõivu 70 eurot. Riigilõiv 1470 eurot on seega põhjendatud menetluskulu.
  81. Kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 5 järgi menetluskulud. Hageja pidi kohtutäituri seaduse (KTS) § 38 lg 1 p 3, lg 4 ja 5 järgi maksma hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäituri põhitasu XXX eurot. Kohtutäituri tasule lisandub KTS § 32 lg 3 järgi käibemaks. Kohtutäituri otsusega on tõendatud, et hageja pidi hagi tagamise määruse täitmiseks maksma kohtutäiturile põhitasu XXX eurot XX senti (s.o XXX eurot + käibemaks). Hageja ei kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel kohtutäituri põhitasult käibemaksu tagasi arvestada. Hagi tagamise eest kohtutäiturile makstud tasu on seega XXX euro ulatuses põhjendatud menetluskulud. Kohtutäituri tasult makstud käibemaksu hagejale hüvitamine ei ole TsMS § 174 lg 10 alusel aga põhjendatud.
  82. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kostja vastu hagi korteri müügilepingust tuleneva tasu saamiseks. Tegemist ei olnud seega õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja esitas hagiavalduse (4 lk), hagi tagamise taotluse (3 lk) ning menetluskulude nimekirja (2 lk). Kostja ei vastanud hagile. Tegemist ei olnud seega ka keskmisest mahukama vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud 8 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa sarnastes tsiviilasjades keskmiselt tasumisele kuuluvat tasu. Hageja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud seega XXX (8 * XXX) euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku XXX eurot (XXX + XXX + XXX). Kuna menetluskulud jäid 85% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu XXX eurot XX senti (XXX * 0,85) kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja osales menetluses oma seadusliku esindaja vahendusel ja tegi menetlustoimingud hilinenult. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
  83. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.