Obsah (9)

§ 371§ 376§ 459§ 423§ 173§ 168§ 164§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2996 Tsiviilasi X hagi Y vastu el

) § 423 lg 3 alusel koostoimes

§ 371lg 1 p 4 jätta läbi vaatamata.

Kohtumääruse põhjendused 5. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (

§ 371lg 1 p 4).

1. Kostja saatis 10.11.2022 kohtule Ahvenamaa kohtu lahendi ning sellest nähtub, et kostjalt on hageja kasuks elatis väljamõistetud. Viidatud lahendit on võimalik tunnistada täidetavaks nõukogu määruse nr 4/2009 alusel, kui määruses sätestatud eeldused on täidetud. Seega on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.
2. Hagejale tähtaja määramine hagi muutmiseks on tarbetu, kuivõrd hagi muutmist reguleeriv

§ 376

ei luba hagi eset ja alust üheaegselt muuta (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-43-06 p 12). Hagejal on põhimõtteliselt õigus nõuda Ahvenamaa kohtu lahendi muutmist

§ 459alusel.

Seda sätet saab kohaldada olukorras, kus elatise maksmise kohustus tuleneb teises Euroopa Liidu liikmesriigis koostatud ametlikust juriidilisest dokumendist, mis on määruse nr 4/2009 art 48 lg 1 järgi Eestis tunnustatav ja täidetav sarnaselt kohtuotsusele. Menetluses olevat hagi tuleks muuta kohtulahendi muutmise ja elatise suurendamise hagiks. Selleks, et menetluses olev hagiavaldus vastaks

§ 459

järgsele hagiavaldusele, tuleb muuta hagi alust ja hagi eset.

§ 376ei luba aga hagi eset ja alust üheaegselt muuta.

Kohus selgitab täiendavalt, et käesolev määrus ei piira hageja õigust uuesti kohtu poole pöörduda. Juhul, kui kostja ei täida Ahvenamaa kohtu lahendit vabatahtlikult, siis hagejal on õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda viidatud lahendi Eestis täidetavaks tunnistamist. Juhul, kui kohus tunnistab lahendi täidetavaks, siis seejärel on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Hageja võib kaaluda ka kohtulahendi muutmise ja elatise suurendamise hagi esitamist

§ 459

alusel, kui hageja leiab, et Ahvenamaa kohtu lahendiga väljamõistetud elatise suurus ei vasta enam hageja praegusele elulaadile ega kata piisavalt tema põhjendatud ja vajalikke kulusid.

§ 423lg 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses sätestatud juhul.

Kuna hagi läbi vaatamata jätmiseks kirjeldatud olukorras puudub

§ 423

sätestatud eraldiseisev alus, kohaldab kohus analoogiat ja jätab hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 3 alusel koostoimes

§ 371lg 1 p 4.

2 2-22-2996 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi läbi vaatamata jätmisel tuleks

§ 168lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole see praeguses asjas siiski põhjendatud. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud

redaktsiooni järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1).

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Vastava menetluskulude jaotuse tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määrata. 9.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. 10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3