KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-1876 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu Andre Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Laura Jõgisoo (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult) Süüdimõistetu Andre Paas isikukood 38910042725; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas Kohtuistungi toimumise aeg 6.detsember 2022 RESOLUTSIOON Jätta Andre Paas Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 25.03.2019 määrusega on tunnistatud Eesti Vabariigis lubatavaks Andre Paasi suhtes Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsuse täitmine ja määratud, et Andre Paasil kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ärakandmisele 9 aastat vangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada alates A.Paasi Soome Vabariigis kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 7.11.
- Käesoleval ajal kannab A.Paas karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 7.11.2016 ja lõpp 7.11.
- Tartu Vangla esitas 7.11.2022 Tartu Maakohtule A.Paasi isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta A.Paasi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu palub ennast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta A.Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused A.Paas kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu A.Paas on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A.Paas tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad A.Paasi ennetähtaegse vabastamise tema käitumine vangistuse kandmise ajal ning kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.Paasil 18 distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest (allumatus, kodukorra punktide eiramine jne). Lisaks on kinnipeetava suhtes korduvalt kasutatud täiendavaid julgeolekuabinõusid süstemaatiliste distsiplinaarrikkumiste pärast. A.Paas pole osalenud talle planeeritud taasühiskonnastavates tegevustes, kuna puudub 2
(4)motivatsioon. Samuti suhtub ta negatiivselt vangla majandustöödesse, keeldub tööle asumast. Kuigi iseloomustuses on viidatud, et esineb mõningane alkoholi tarvitamisega seotud risk ( kuna kinnipeetava sõnul kunagi varasemalt on esinenud suuremaid alkoholi tarvitamise perioode), siiski alkoholi tarvitamisega seonduvat ohtlikkust vangla hinnangul A.Paasi puhul ei esine. Ka ei esine vangla hinnangul A.Paasi puhul narkootikumide tarvitamisega seonduvat riski ja ohtlikkust. Rahvastikuregistri andmetel on A.Paasi perekonnaliikmeteks tema vanemad, kuid pole teada, kas kinnipeetav nendega ka suhtleb. Ema on siiski A.Paasi vangistuses toetanud. A.Paasil on 10 aastane poeg, kelle ema suhtes pani A.Paas toime kuriteo. Kuigi kinnipeetav on varasema riskihindamise käigus avaldanud, et suhtleb pojaga ja püüab talle toeks olla, puuduvad vanglal seda väidet kinnitavad andmed. Vabanemise korral on A.Paasil võimalik elama asuda vennale kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tööle xx-sse xxxxxx xxxxxx. Vangla kinnitusel on 26.09.2022 seisuga A.Paasil tasumata rahalisi nõudeid 4900 euro ulatuses. Elukoha ja töökoha olemasolu vabanedes ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Süüdimõistetu käitumine vangistuse kandmise ajal iseloomustab teda aga äärmiselt negatiivselt ja räägib vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu. Kuigi 18.10.2022 koostatud vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul 18 distsiplinaarkaristust, on isiklikust toimikus olevatest käskkirjadest nähtuvalt suur osa neist käesolevaks ajaks kustunud. Ent kohtu hinnangul on kehtivad endiselt 8 distsiplinaarkaristust (13.04.2022 käskkirjaga määratud 6 kartserikaristust ja 21.09.2022 käskkirjaga määratud 2 kartserikaristust (isikliku toimiku II osa tl 91-92 ja tl 109-110). Seega pole A.Paas suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes, mis teeb kaheldavaks katseaja edukuse. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud seisukohale, mille kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. 1.12.2021 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt (isikliku toimiku II osa tl 77-78) on A.Paasi tegevustena ette nähtud töötamine ning sotsiaalprogrammi Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Vangla kinnitusel pole A.Paas osalenud kummaski tegevuses. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et pole täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemist pidanud vajalikuks. Selline käitumine osutab asjaolule, et süüdimõistetu pole huvitatud enda isikust tulenevate riskide maandamisest. Kuna A.Paas on toime pannud lähedase inimese tapmise, on just tema vägivaldsest käitumisest tulenevate riskide maandamiseks täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammis osalemine hädavajalik. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017 otsus nr 3-153133/29, p 17 ja 29.09.2015 otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 26). A.Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele räägivad vastu ka kuriteo toimepanemise asjaolud. Karistusregistri 9.11.2022 teatis ( tl 12) tõendab, et A.Paasil on vaid üks kehtiv karistus, mida ta praegu kannab, kuid see on mõistetud väga raske isikuvastase kuriteo eest. Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017 otsuse sisust nähtub, et A.Paas tappis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma elukaaslase (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kaaludes A.Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (vabaduses elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo asjaolud ning 3
(4)süüdimõistetu käitumine vangistuses) ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades A.Paasi käitumist vanglas pole (ei allu vangla korrale, pole osalenud ühestki taasühiskonnastavas tegevuses) kohus veendunud, et vabaduses suudab A.Paas õiguskuulekalt käituda ega kujuta ühiskonnale ohtu. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et A.Paasi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. A.Paasi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)