Obsah (4)

§ 274§ 68§ 73§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2022 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2295 (kohtueelses menetluses 21230101396) Kohtunik Anne Rebane

§ 274

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaido Raudvere, isikukood: 37412050230; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx Kahtlustatavana kinnipidamine 16.12.2021-17.12.2021 Karistatus Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad Tõkend Elukohast lahkumise keeld Kaitsja Küllike Namm RESOLUTSIOON 1. Kaido Raudvere süüdi tunnistada

§ 274lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Kaido Raudvere karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (16.12.2021-17.12.2021) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (11 kuud ja 28 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Kaido Raudvere ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Kaido Raudverele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.

1. Kaido Raudvere suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Kaido Raudverelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot.
3. KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 981 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 81,75 eurot.
4. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700042004 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-2295“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Lepingulisele kaitsjale makstud tasu jätta Kaido Raudvere enda kanda. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 06.01.2023.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 06.01.2023.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse motiivid 1.Süüdistuse sisu Kaido Raudvere’t süüdistatakse selles, et tema 16.12.2021 kella 10:12 ajal Tallinnas, Männiku tee 6 juures liinibussis nr 18 tahtlikult kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinikku K. L.i suhtes. Ühistranspordis ilma maskita sõitnud K. Raudverele andi korraldus bussist väljuda maskikohustuse rikkumise vormistamiseks, millest K.Raudvere keeldus. Kui pärast hoiatust kasutada sundi asusid politseiametnikud teda jõuga bussist välja viima, lõi K. Raudvere jalaga K. L.it põlvede piirkonda, samuti lõi K. L.it kätega, sihtides kannatanule rusikaga näkku, mida K. L. kätega kaitses. Raido Raudvere tabas ennast kätega kaitsnud kannatanut randmete sisekülgedesse, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kinnipidamise käigus jätkuvalt üritas K.Raudvere politseiametnike lüüa käte ja jalgadega. Seejärel kella 10:18 ajal hammustas Kaido Raudvere tahtlikult ametikohustusi täitvat Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinikku A. K.t. Kui A. K. hakkas panema politseibussi tagaistmel istuvale K. Raudverele peale turvavööd, siis K. Raudvere sülitas ametnikule näkku ja hammustas teda tahtlikult vasakust küünarvarrest, tekitades A. K.’le füüsilist valu ning pindmise nahavigastuse. Seoses uue ründega politseiametniku vastu viidi Kaido Raudvere istmetega varustatud politseibussist välja, et paigutada teda kongiga varustatud politseibussi. Selle käigus jätkas Kaido Raudvere politseiametnikke sõimamist, tahtlikult lõhkus jalgadega A. K.lt maha kukkunud raadiojaama ning kella 10:30 ajal tahtlikult hammustas ametikohustusi täitvat Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinikku K. M.d parema käe küünarnukist, tekitades K. M.le füüsilist valu ning pindmise nahavigastuse. Oma tahtliku tegevusega pani Kaido Raudvere toime

§ 274

lg p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täitmisega, mis on toime pandud korduvalt. 2.Kohtu põhjendused K.Raudvere end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Tunnistab, et sülitas politseinikule näkku, peab seda ebaväärikaks teoks ja selle eest vabandab politseiniku ees. (Sel ajal , kui politseinikku kohtus üle kuulati, K.Raudvere vabandamise võimalust nii-öelda näostnäkku ei kasutanud vaid tegi seda enda ristküsitluse ajal, kui kannatanut kohtusaalis ei olnud).

§ 274

lg 2 p 3 puhul on kaitstavaks õigushüveks avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Sekundaarselt kaitstakse ka isikute tervist. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu (nt politseiametnik). Kriminaliseeritud on vägivald iga võimuesindaja vastu, mis on toime pandud seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime mõni

9.ptk 2.jao jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120-121) vastav tegu. Vägivalla ajend peab olema mingi konkreetne võimuesindaja tegu. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik, st teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ette nähtud korras. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vabariigi Valitsuse korraldusega 23.08.2021 nr 303 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ nähti muuhulgas ette, et avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski ja et muuhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil muu korrakaitseorgani. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294, 13.08.2021 (jõustus 16.08.2021) kaasati Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 452 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse

1. mai
2. a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord” § 3 lõigete 2 ja 3 alusel Politsei- ja Piirivalveamet hädaolukorra ajal, mis on seotud nakkushaiguse epideemiaga, Terviseameti ülesannete täitmisse. Muuhulgas kaasati Politsei- ja Piirivalveamet Vabariigi Valitsuse
3. augusti
4. a korraldusest nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” tulenevate kohustuste riikliku järelevalve teostamisele. Seega täitsid 16.12.2021 sündmuses osalenud politseiametnikud Vabariigi Valitsuse korraldustest tulenevaid ülesandeid. Põhja prefektuuri prefekti käskkiri 26.06.2015, millega K. M. nimetati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku ametikohale tõendab kannatanu võimuesindaja eritunnust (tl 58-59). Patrullpolitseiniku ametijuhend, mis tõendab, et K. M. täitis sündmuse ajal tööülesandeid (tl 60- 61). Põhja prefektuuri prefekti käskkiri 12.03.2020, millega A. K. nimetati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku ametikohale tõendab kannatanu võimuesindaja eritunnust (tl 62- 64). Patrullpolitseiniku ametijuhend tõendab, et A. K. täitis sündmuse ajal tööülesandeid (tl 6569). Põhja prefektuuri prefekti käskkiri 30.03.2021, millega K. L. nimetati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku ametikohale tõendab kannatanu võimuesindaja eritunnust (tl 70-72). Patrullpolitseiniku ametijuhend, mis tõendab, et K. L. täitis sündmuse ajal tööülesandeid (tl 73- 76). Politseiniku vormikaamera salvestisest (tl 19) mida vaadati kohtuistungil, nähtub, kuidas 16.12.2021 kella 10.10 ajal saabub buss nr a18 peatusse. Politseinikud sisenevad bussi, bussis selgitatakse, mis eesmärgil politsei bussis on. Bussi tagaosas istuval K.Raudverel ei ole maski ees. K.Raudvere tunnistab rikkumist. Ta ei avalda, et tal oleks mingi tervisega seonduv põhjus maski mitte kanda. Politsei palvega bussist väljuda K.Raudvere nõustub (seega peab K.Raudvere iseenesest seda politsei palvet igati õigustatuks) ja hakkab juba püsti tõusma, et väljuda, kui K.Raudvere ees istuv meesterahvas ütleb, et tal on olemas täiesti uus mask ja pakub seda K.Raudverele. Seepeale muudab K.Raudvere meelt ja istub istmele tagasi ning enam väljuda ei soovi. Politseinik selgitab rahulikus toonis, et bussist tuleb ikkagi väljuda. K.Raudvere hakkab vastu öeldes, et ta ei tule bussist välja. Politsei selgitab, et „tulete praegu meiega“, kuna rikkumine on toime pandud. Bussi viimasel istmel istub meesterahvas, kes ütleb: “Ärge pidage bussi kinni, minge välja!“. Politsei palub samuti mitte bussi kinni pidada ja väljuda. K.Raudvere ütleb, et ta ei tule välja. Kui politseinik teatab, et talle koostatakse väärteoprotokoll rikkumise kohta, siis vastab K.Raudvere, et: „Ei koosta mingit protokolli“. Kui politsei ütleb, et nad võivad kasutada jõudu, siis K.Raudvere ütleb, et ei kasuta jõudu. Seega nähtub videosalvestiselt, et K.Raudvere oli teadlik sellest, et maski tuleb ühistranspordis kanda, ta sai aru, et on rikkumise toime pannud, ta mõistis, et politsei korraldus bussist väljumiseks oli täiesti adekvaatne ja seaduslik. Kui ka K.Raudvere käitumine oleks jäänud adekvaatseks, siis oleks probleem bussist väljas lahenenud ilma igasuguse politseipoolse jõu kasutamiseta ja rahulikult. Kui politsei nõuab ka pärast kaasreisija poolt K.Raudverele pakutud maski bussist väljumist (tähelepanu väärib, et K.Raudvere hoiab maski käes, vaidleb ja ette seda endale siiski ei pane), siis muutub K.Raudvere käitumine täiesti ebaadekvaatseks. K.Raudvere käitub nagu väike jonniv laps, kes igale palvele vastab eitavalt. On ilmselge, et selline käitumine tegi meele mõruks ka K.Raudvere kaasreisijal ning temagi (keda võib samastada objektiivse kõrvaltvaatajana) leidis, et K.Raudverel tuleks bussist väljuda. Sellest videost nähtuvalt ei väitnud politsei kordagi, et K.Raudvere peab bussist väljuma selleks, et teda saaks viia politseijaoskonda. K.Raudvere hoiatati, et kui ta vabatahtlikult ei välju, siis võib politsei kasutada jõudu, mida siis tehtigi, kuna K.Raudvere kangekaelselt keeldus täitmast politsei antud korraldust bussist väljuda. K.Raudvere võttis välja ka oma telefoni ja lubas kohe kõike filmima hakata, milleks politsei talle lahkesti loa andis. Edasi hargnevad sündmused selliselt, et politseiametnikud võtvad K.Raudverest kinni ja hakkavad teda jõuga bussist välja toimetama. K.Raudvere hakkab vastu, vehib kätega ja räuskab. Videopilt selles osas on hägune, nii et ei ole täpselt näha, kuidas ja kuhu käelöögid tabasid või ei tabanud, kuid on ilmne, et hägune on ta seetõttu, et K.L. üritab K.Raudvere lööke pareerida nagu K.L. ka seletas. Alusetu on kaitsja väide, et selles situatsioonis ei saanud K.Raudvere jalaga K.L.it lüüa. K.Raudvere siples nii kõvasti vastu, et kui ta bussist välja saadi, siis politseinik K.L. lausa hingeldab. Tuleb meeles pidada, et

§ 274puhul piisab vägivallategude puhul kaudsestki tahtlusest.

Hakates politseinikele vastu ja vehkides valimatult nii käte kui jalgadega (mida tõendavad tunnistajate ja kannatanu ütlused), sai K.Raudvere suurepäraselt aru, et oma tegevusega võib ta põhjustada kellelegi füüsilist valu või isegi tervisekahjustusi. Kaitsja vihje selle kohta, et jõu kasutamise võimalikkuse selgitamise ja tegeliku jõu kasutamise vahele jäi aega vaid sekundites, ei muuda midagi. Politsei selgitas K.Raudverele väga selgelt, et kui ta bussist vabatahtlikult ei välju, võidakse kasutada tema suhtes sundi. K.Raudvere jõudis ka väga selgesti väljendada, et teda see hoiatus ei huvita. Kui politseinikud oid jõuga K.Raudvere bussist välja toonud, siis püüdis politsei väga rahulikult ja korduvalt K.Raudverele arusaadavas keeles selgitada, et tal tuleks rahuneda (K.Raudvere oli siis põlvili asendis). K.Raudverel palutakse püsti tõusta, K.Raudvere vastab, et ta ei tõuse püsti ja hakkab uuesti politseinike haardest välja rabelema, seepeale pannakse ta kõhuli maha ja seejärel toimetatakse ta politseibussi. Politseibussis on K.Raudvere istuvas asendis. Kogu sündmust saadavad K.Raudvere sajatused politseinike aadressil, et nad on „värdjad“. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud eelkirjeldatud videosalvestise videofaili (tl 15- 18). Vaatlusprotokoll on kooskõlas videolt (mida eelpool kohus kirjeldas) nähtuvaga, kuid vaatlusprotokollist on fotodelt selgesti näha, kuidas K.Raudvere oma lööke sooritab politseiametnik K.L.i suunas. Fotolt nr 4 on näiteks näha K.Raudvere rusikas käsi. Tunnistaja M. A.´u ütlustega on tõendatud, et ta hoiatas bussist väljumisest keeldunud K.Raudveret sunni kasutamisest. K.Raudvere muutus agressiivseks, tegi käega löögiliigustuse kolleegide suunas, sh vähemalt ühe korra K.L.i suunas, ühe korra kindlasti ka jalaga. Selgelt oli aru saada, et löögid olid politseiametniku suunas. Tunnistaja kinnitas ka seda, iga igale konkreetsele juhtumile läheneti kontrolli teostades alati vastavat olukorda arvestades (nt arvestati muuhulgas ka vanuselist skaalat). Põhjus, miks inimesi bussist väljuma kutsuti, kui maski polnud, oli see, et ühistransport saaks toimida graafiku järgi. Tunnistaja R. V. ütlustega on tõendatud, et K.Raudvere ei eitanud maskikandmise kohustuse rikkumist alguses. Talle selgitati, et edasisteks menetlustoiminguteks tuleb bussist väljuda. K.Raudvere oli juba nõus bussist väljuma, haaras oma koti ja pani mütsi pähe. Siis üks kaasreisija pakkus talle maski. Siis keeldus K.Raudvere bussist väljumast. M.A. hoiatas sunni kasutamisest. Kui K.Raudveret hakati jõuga bussist välja tooma koos kolleegide abiga, siis ta tegi lööke jalgade ja kätega valimatult politseiametnike suunas, lõi või püüdis lüüa kõiki, kes teda ümbritsesid. Tema nägi, et K.L. sai mitu korda pihta. Kolleeg P.i vormikaamera kukkus ära ja jäi bussi. Kui K.Raudvere oli bussist välja toimetatud, siis püüdsid politseinikud teda rahustada. K.Raudvere osutas ikka vastupanu, kohati nagu rahunes ja siis jälle ägestus ja hakkas otsast peale, püüdis jälle lüüa. Siis paigaldati K.Raudverele käerauad tema enda ja politseinike ohutuse tagamiseks. Kui K.Raudvere oli toimetatud politseibussi, siis A.K. ütles pärast, et turvavöö paigaldamise käigus hammustas K.Raudvere teda käest või sõrmest ja sülitas näkku. Tema seda pealt ei näinud. A.K. hoidis K.Raudveret bussis kinni, et ta ei saaks enam lüüa, sest K.Raudvere oli endast väljas. Karjus ja sõimas värdjateks. „Seal ei olnud muud võimalust, kui teda pidi lihtsalt kinni hoidma, et ta uuesti kellelegi viga ei teeks“, ütles tunnistaja. Kui politseibussist hakati K.Raudvere edasi toimetama nn kongiga bussi, siis kukkus kolleeg D.il maha raadiojaam. K.Raudvere lõi seda jaama korduvalt jalaga niipea kui see oli maha kukkunud. Tunnistaja A. J. ütlustega on tõendatud, et salvestis, millelt on näha politseisõiduk, milles viibis K.Raudvere, kui ta bussi seestpoolt tagus ja selles karjus, on tehtud tema mobiiletelefoniga. Sellele videole eelnevas situatsioonis nägi ta, et politseiametnik A.P. vestles kinnipeetavaga, sõiduki kongi uks oli praokil siis. Kui tema filmis , siis A.P. oli bussis istumas. Politseiruumides olid K.M. ja A.K. (tunnistaja oletab, et nemad hakkasid arvutiga töötama, aga ta ei jätnud seda täpselt meelde, tema pilk oli suunatud mujale). Kas P. oli ka seal, oletab, et tõenäoliselt mitte, oli õues ja valvas kinnipeetavat. Tunnistaja A. P.´i ütlustega on tõendatud, et tema oli antud kriminaalasjas menetleja. Ta koostas kinnipidamise protokolli. Käeraudu tema ei paigaldanud need olid enne juba peale pandud. Kellaaja 10.15 käeraudade paigaldamise kohta sai teistelt ametnikelt. Kinnipidamisprotokollis olid fikseeritud K.Raudvere vigastused (kerged vigastused peapiirkonnas vasakul). Tema tegi fotod. Kui teda ei olnud sõiduki juures, kui ta pidi menetlustoimingute ajaks eemalduma, siis asendas teda teine ametnik, kes täpselt, ei mäleta. K. ja M. kuulas üle tema ja tegi ka isikute läbivaatuse. Kas K. oli enne juba mingeid dokumente vormistanud, kui tema patrullruumi jõudis, seda ei mäleta. Protokolli märgitakse toimingute alguse ja lõpu ajad. Ütlused andsid kannatanud omakäeliselt. Tema roll oli ütlused üle vaadata ja protokoll lõplikult vormistada (printida ja allkirjastada). Jaoskonda sõites oli K.Raudvere agressiivne, kogu tee karjus. Jaoskonnas oli tema meeleolu vahelduv, väga ettearvamatu. Politseil on kohustus jälgida kinnipeetava seisundit ja seda nad ka tegid. Kannatanu K. L.i ütlused on oma sisult kooskõlas kohtule esitatud salvestistega. K.L. kinnitab, et K.Raudvere sooritas ühistranspordis olles tema suunas mitu rusikalööki, tabas vastu mõlemat kätt, tema tõrjus lööke kätega. Ükslöökidest tabas vasakut rannet ja ta tundis selle löögi tagajärjel füüsilist valu. Kokku oli 4-5 tabamust, täpselt ei mäleta. Ühel korral lõi K.Raudvere teda ka jalaga, tema tundis, et see löök tabas teda vasaku põlve alla, kuna K.Raudverel olid jalas tugeva ninaga saapad, siis see löök oli päris valus. Vasakul jalal oli õhtul sinikas. K.Raudvere käitumine oli agressiivne. Käerauad paigaldas K.Raudverele tema kell 10.

1. Kannatanu kirjeldas olukorda, mis on nähtav videosalvestiselt. Tema ütlused on sellega kooskõlas. Kes koostas protokolli ja kes isiku läbivaatuse teostas, seda ei mäleta. Ütleb, et üle kuulas teda naisterahvas vist. Millise järjestuses toimingud tehti, seda ei mäleta. Siinkohal leiab kohus, et K.L. ilmselgelt ei mäleta, et teda ei kuulanud üle naispolitseinik, kuna see ühestki menetlusdokumendist ei nähtu. Kannatanu A. K. ütlustega on tõendatud, et tema nägi esimest korda K.Raudvere siis, kui viimane oli juba kõhuli maas ja toimus kinnipidamine. K.Raudvere osutas tugevat vastupanu. Vehkis jalgadega kaootiliselt, üritas asendist välja saada. K.L. ütles temale, et isik ründas teda. Tema koos O.D.iga viis K.Raudvere politseibussi, pani ta tagumisse ritta akna juurde istuma, ütles K.Raudverele, et ta nõjatuks tahapoole, sest soovis talle paigaldada turvavööd peale. Ta võttis turvavöö kätte ja siis K.Raudvere sülitas temale näkku ja hammustas teda vasakust küünarvarrest. Ta tundis teravat valu. Seejärel pani ta K.Raudvere istmele pikali ja ootas kuni abi tuleb. K.Raudvere küsis, miks temal maski ees ei ole. Kannatanu selgitas kohtule, et tal ei olnud füüsiliselt võimalik nii kiiresti maski ette panna, lisaks ei olnud tegemist ühistranspordiga ning seal ta kontrolli ka ei pidanud tegema. O.D. tuli talle appi ja siis otsustati, et K.Raudvere tuleb panna kongiga bussi, kuna ta on agressiivne. Rüseluse käigus läks katki raadiojaama kinnitus ja raadiojaam kukkus maha, K.Raudvere astus sellele mitu korda peale ja peksis seda, tegi katki selle. Bussist väljatoimetamisel panid nad K.Raudvere pikali, K.M. tuli appi. K.M. ütles, et K.Raudvere hammustas teda ka. Kannatanu avaldas, et kuna sündmus oli ligi aasta tagasi, siis ei mäleta, kuidas teda täpselt üle kuulati ja kuidas isiku läbivaatuse protokolli tehti. Ütlused pani kirja ise ja A.P. vaatas need üle ja vormistas. Temale ei olnud vaja selgitada tema õigusi ja kohustusi, sest ta teab neid. Kannatanu K.M. ütlustega on tõendatud, et kui tema sündmuskohale jõudis, siis teised politseiametnikud teatasid talle, et keegi isik oli neid rünnanud. Kui K.Raudvere poitseibussist välja toodi, siis kukkus A.K.l maha raadiojaam ja K.Raudvere astus sellele korduvalt peale. K.Raudvere hakkas rabelema, ta pandi maha pikali. Kui tema kolleegidele appi läks, siis K.Raudvere hammustas teda paremast käest, küünarnuki piirkonnast. Tema tundis valu. K.Raudvere paigutati kongiga politseisõidukisse. Kes teostas tema kui kannatanu isiku läbivaatuse, seda ta täpselt ei mäleta. Oletab, et fotod tegid nad A.K.ga üksteisest. Tunnistajate ja kannatanute ütlustes ei ole kohtul vähimatki alust kahelda, need on kooskõlas teiste tõenditega , on ka omavahel kooskõlas ja eluliselt usutavad. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 50- 57) nähtub muuhulgas see , et 16.12.2021 K.Raudvere kinnipidamisel on kasutatud erivahendina käeraudu kell 10.15 kuni 13.20 (see on kooskõlas ka vormikaamera videosalvestisega käeraudade paigaldamise algusest). Fototabelitelt on näha, et K.Raudverel on otsmikul vigastused vasakul peapiirkonnas turse ja kolm verist nahamarrastust ja näos paremal pool välimises silmanurgas punetus. Ei ole mingi ime, et sellise agressiivse vastuhaku tulemusena saab ka vastuhakkaja ise mingeid tervisekahjustusi, vastuhakkaja ise peab sellega arvestama ja politseinikele selles osas mingit süüd panna on ainetu. Millal politseinikud K.Raudvere vigastust märkasid, ei olegi antud asjas oluline, sündmusest on palju aega möödas ja seda pisiasja ei peagi ütlusi andnud politseiametnikel enam meeles olema. Pisiasja seetõttu, et nagu nähtub fotodelt, mis K.Raudverest peale sündmust tehti, ei ole alust arvata, et K.Raudvere vajanuks kiiresti arstibai (kui üldse). Küll ei nõustu kohus prokuröri avaldusega selle kohta, et K.Raudvere võis saada need vigastused üksnes pekstes peaga vastu politsei sõidukit olles nn kongis. Sündmuskohal oli maas verd ja seda kinnitab vormikaamera salvestiselt nähtu-kuuldu (et naispolitseinik seda nägi). Käeraudade paigaldamisest mingeid jälgi, mida vigastusteks võiks nimetada, fotodelt ei nähtu, on vaid punetuseta vorbid. Teisest videosalvestisest (näeb kongiga politseibussi väljaspoolt) nähtub, et politseibussist kostub K.Raudvere hüüe „värdjad!“ ja seejärel kostub ca 30 lööki vastu autot, seejärel hüüab K.Raudvere taas: „Värdjad!“ K.Raudvere ei hüüa, et tal oleks mingeid tervisega seotud probleeme või et tal oleks külm või palav või et midagi poleks hingata. (K.Raudvere väitel hakkas tal bussis pea valuma, siis oli külm vahepeal ja õhus oli tunda mootorihaisu). Kolmas salvestis on helisalvestis ja sellelt on kuulda, kuidas politseiametnik palub K.Raudverel nõjatuda vastu seljatuge (A.K. sõnul soovis ta paigaldada turvavööd K.Raudverele). Seega on alusetud K.Raudvere ütlused selle kohta, et ta oli surutud peadpidi istme ja põranda vahele vms. On ilmne, et K.Raudvere, keeldudes bussist väljumast ja saanud hoiatuse võimaliku jõu kasutamise kohta korraldusele mitteallumise korral, sai suurepäraselt aru, et tal ei ole mingeid väljavaateid üksi mitme politseiniku vastu saada, seega tegi ta siis seda mõistes kõik endast oleneva, et kahjustada politseiametnikke füüsiliselt, tagudes käte ja jalgadega nii palju, kui see võimalikus osutus ehk tegutses kavatsetusega nagu prokurör õigesti märkis. Tema kavatsusele viitab kogu tema põlgus politseinike vastu, tema sõnakasutus, tema verbaalne ja füüsiline vastuhakk korrakaitsjatele. Isegi raadiosaatja sai oma osa nagu nähtub politseiametnike ütlustest ja selgitustaotlusest (tl 130-131), kus märgitakse, et K.Raudvere kinnipidamise käigus kahjustas K.Raudvere raadiosaatjat Sepura, astudes korduvalt selle peale tahtlikult rikkudes raadiojaamakõrvaklapi kinnituse. Kaitsja väide selle kohta, et videosalvestistega on manipuleeritud, on täiesti alusetu. Selle väitega tuli kaitsja lagedale alles kohtuvaidlustes, kohtuliku uurimise käigus ei olnud ta vastu prokuröri poolt esitatud tõendite vastuvõtmisele kohtu poolt, ei seadnud kordagi kahtluse alla nende päritolu ega autentsust. Prokurör esitas kohtule tõendi selle kohta (süüdistusaktis seda tõendit loetletud ei ole), et K.Raudvere tegutseb langevarjuri kursuste läbiviimisega. Tõendi esitas prokurör seonduvalt sellega, et K.Raudvere väitis end olevat mitte töötav. Antud asjas ei ole tegelikult oluline, kas ja mis tööd K.Raudvere teeb. Kui, siis vaid sellest vaatevinklist, et langevarjuinstruktor peab ilmselgelt olema tugeva närvikavaga ja on teatud mõttes vastutav instrueeritavate elu ja tervise eest. Muus osas kohus seda tõendit kasutada ei saa, kuna seda ei ole kohtuistungil täies mahus avaldatud. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 22-27 ) on näha K.L.i vigastused. Vasakul käel nähtub kerge punetus, mõlemal põlvel nähtub intensiivsem punetus. Protokoll on koostatud 16.12.2021 kell 13.05 ja protokolli on koostanud S. P.. Protokolli on allkirjastanud S.P. ja K.L.. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 28-38) nähtub, et protokoll on koostatud 16.12.2021 kell 10.55 A. K. läbivaatuse kohta. Tema jope vasakul käisel on nähtav veretaoline määrdumine. Küünarvarrel on nähtav nahamarrastus ja hammustuse jälg. SA PERH -i EMO kaardilt ja teistest ravidokumentidest (tl 39, 41-43) nähtub, et A.K. on saabunud EMO-sse 16.12.2021 kell 12.54 ja tema läbivaatuse ajaks on märgitud 14.
2. Tal on tuvastatud pindmine küünarvarrevigastus. On sülitatud verise süljega silma. Digiloo haigusjuhtumist (tl 40 ) nähtub, et A.K.le osutati arstiabi ka oftalmoloogi poolt seoses temale näkku (silma) sülitamisega. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 44- 49) nähtub, et A. P. teostas K. M. läbivaatuse. K.M. parema küünarnukil on verine haav, nahamarrastus ja hambajäljed. Jopevarrukal õrnalt nähtav hammustusjälg ja kuivanud sülg. Kaitsja ütles oma kaitsekõnes: „Näiteks nähtub politsei 30.08.2021.a pressiteatest PPA kriisistaabi juhi abi T. T. selgitustest, et piirangutest kinnipidamise üle järelevalvet tehes politseinikud eelkõige vestlevad inimestega ja selgitavad maskikandmise nõuet. Vajadusel pakutakse inimestele ka maski. „Kui politseinikel on alust arvata, et inimene rikub seda nõuet teadlikult, on võimalik teha suuline hoiatus ja sõltuvalt rikkumisest alustada ka menetlust.“ Seega nähtub PPA enda seisukohast, et politsei eesmärk on inimestele selgitusi anda ja vajadusel neile ka maski pakkuda, kokkuvõttes siis tegeleda sellega, et inimesed kannaksid maski, mitte neid karistada.“ Jah, kaitsja jutt vastab tõele, kuid kaitsja jätab suurema tähelepanuta iseenda poolt tsiteeritu, et kui politseinikel on alust arvata, et inimene nõuet teadlikult rikub (mida kinnitas ka K.Raudvere ise ristküsitlusel, öeldes, et maski ei kandnud ta täiesti teadlikult, kuna pidas seda loomu- ja mõistusevastaseks) on võimalik sõltuvalt rikkumisest alustada ka menetlust. Politseinikud palusid K.Raudverel bussist väljuda ja kuidagi ei saa välistada seda, et väärteoprotokolli polekski koostatud tema suhtes, teda polekski karistatud, kui ta oleks maski mittekandmise põhjusi näiteks üritanud kuidagi adekvaatselt selgitada. Kaitsja leiab ka, et maskikandmise kohustuse täitmise tagamine oli pandud ühistranspordi korraldajale ja heidab justkui bussijuhile ette, et ta K.Raudvere ilma maskita üldse bussi lubas siseneda. Kaitsja ütleb: „ ….kuna bussijuht seaduses sätestatut ei järginud, oli Raudverel arusaam vastavalt õigusaktis sätestatule, et bussis on võimalik sõita ka maski kandmata.“ Nii see ei onud, K.Raudvere kinnitas koheselt politseiametnikele, et ta mõistab, et on rikkumise toime pannud. Kohtu hinnangul ei ole õige panna vastutust K.Raudvere rikkumise eest ühistranspordi juhile, kelle esmaseks ülesandeks on sõidutada inimesi ühest punktist teise. Kuidas kujutab kaitsja ette seda, et näiteks 10-st bussi sisenejast 3 sisenevad ilma maskita? Mis siis juhtub, kui neil õnnestub bussi siseneda ja nad keelduvad bussist väljumast? Ilmselgelt bussijuht jõudu kasutama ei hakka, ta kutsubki politsei, kes rikkujad bussist jõuga välja toimetavad, kui nad, nagu K.Raudveregi, korraldustele ei allu. Seda, et K.Raudverel oli arusaam, et bussis võib olla ka ilma maski kandmata, arvab ainult kaitsja. K.Raudvere ise nii ei arvanud ei sündmuse toimepanemise ajal ega ka kohtuistungil. K.Raudverel ei olnud mingit õigustust maski mitte kanda, ta tunnistas koheselt rikkumist ja seega polnudki temalt erilist põhjust küsida, kas tal äkki oleks ikka mingi põhjus seda maski mitte kanda. Kaitsja küsib kaitsekõnes:“ Kas see tundub selline rikkumine, et teid on vaja mitme ametnikuga füüsilist jõudu kasutades bussist välja asfaldile lohistada? Kas selline käitumine ongi ootuspärane ja lubatav politsei poolt? Kas füüsilist jõudu oleks kasutatud ka siis, kui samas olukorras oleks bussist väljumast keeldunud näiteks 80-aastane proua? Või mõni erivajadustega inimene? Või mõni 14-aastane laps?“ Kohus vastab käesolevas otsuses. Ei, see ei tundu selline rikkumine, et oleks üldse vaja jõudu kasutada, aga ainult sellisel juhul, kui isik saab aru oma rikkumisest, allub politsei seaduslikele korraldustele, ei ignoreeri õiguskorda ega teiste inimeste vajadust bussiga õigel ajal sihtkohta jõuda. Kui inimene käitub adekvaatselt, austades korrakaitsjate tööd ja teisi inimesi. Politseiametnikud hindasid antud juhul olukorda täiesti adekvaatselt. K.Raudevre näol ei olnud tegemist ei 80-aastase proua (ega härraga), ei olnud tuvastatav mingi tema erivajadus, ka ei olnud ta alaealine. See oli näha esmasest politseiametnike kohtumisest temaga, aru saada vestlusest temaga, tuvastatav visuaalsel vaatlusel. Kohtul ei ole vähimatki kahtlust selles, et kui K.Raudvere asemel olnuks eakas, erivajadustega või alaealine isik, siis oleks politseiametnikud nende suhtes kasutuselevõetavate meetmete valikul adekvaatselt tegutsenud. See nähtub sellest, kui selgitavaks, rahulikuks ja viisakaks jäid politseiametnikud ka antud kaasuse puhul igas situatsioonimomendis. Vastavalt KorS § 78 lg 1 on enne vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Seda tehti. Ja tehti seda korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu vastavalt KorS § 76 lg
3. Vastavalt KrMS § 37 lg 4 kaasatakse isik kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. Seega, kaitsja väide, et kannatanuid puudub alus käsitleda kohtueelses menetluses kannatanutena, ei päde. Kannatanul on võimalik anda ütlusi omakäeliselt, kaasaaegsed digilahendused ja internetimaailm eeldavadki, et omakäeline ei tähenda alati omakäega käekirjaliselt antud seletust, piisab sellest, kui isik dokumendile alla kirjutab kinnitades, et need ütlused ongi tema kirjutatud. Antud juhul on tegemist spetsiifilise olukorraga, kus kannatanuteks olid politseiametnikud, kus igal politseiametnikul olid praktiliselt menetleja õigused. Kas kohus alati teab, kes konkreetselt isiku läbivaatusel fotografeeris kannatanut, kas see oli professionaalne fotograaf, kes juhuslikult oli menetlejale külla sattunud või oli see menetleja töökaaslane või menetleja ise. Ei tea. Kannatanud on oma ütlused andnud, nad on oma ütluste õigsust kohtus kinnitanud, sealhulgas kirjeldanud oma vigastusi, mis K.Raudvere neile tekitas ja kinnitanud, et just neid vigastusi fotografeeriti. Kaitsja väide, et „asjaolu, et isikud tulevad kohtusse ja annavad ütlusi ei ole kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt võimalik, sest kannatanu menetlusõigused ja menetlusseisund kujuneb kohtueelses menetluses mitte kohtus. Kaido Raudverele esitati nii kahtlustus kui süüdistus olukorras, kus tegelikkuses lubatavad tõendid Kotilevski ja M.ga toimunu kohta puudusid“, ei päde. KrMS § 37 lg 4 kohaselt võib isiku kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni nagu eelpool juba öeldud. Kuna kohtul mingit kahtlust selles, et süüdistusaktis näidatud kannatanud tegelikult kannatanu staatuses võivad mitte olla, ei tekkinud, siis ei ole kohus neid eraldi määrusega ka kannatanuteks tunnistanud, eriti olukorras, kus kaitsja nende menetlusseisundit ei vaidlustanud ei kaitseaktis ega kohtulikul uurimisel. Kohus eeldab, et kaitsja peab silmas seda, et varem ei olnudki tal põhjust kannatanute menetlusseisundit vaidlustada, kuna see küsimus kerkis üles alles pärast tunnistajate ja kannatanute ristküsitlust peaasjalikult selle kohta, kuidas kannatuid üle kuulati ja kuidas teostati isikute läbivaatust, kuid ka kohtuliku uurimise käigus ei taotlenud kaitsja pärast ristküsitlust juba esitatud tõendite tõendikogumist väljajätmist nende kogumise ebaseaduslikkusele tuginedes, mis teoreetiliselt olnuks võimalik. Kohus nõustub aga prokuratuuri seisukohaga selles, et isegi, kui jätta välja dokumentaalsete tõenditena kannatanute ülekuulamise protokollid ja kannatanute läbivaatuse protokollid, siis on ikka tõendatud K.Raudvere vägivallateod kannatanute suhtes. See on tõendatud kannatute ja tunnistajate ütlustega, samuti on tõenditena KrMS § 63 lg 1 mõttes kaustatavad fotod kannatanute vigastustest, kuna nende fotode päritolu on kannatanute ütlustega tuvastatav ja nende autentsuses ei ole kohtul vähimatki alust kahelda. Kaitsja emotsionaalsele küsimusele „Olles ära kuulanud mitu politseiametnikku, ei ole kaitsjal siiani tekkinud arusaama sellest, et mis toimus Raudverega sel ajal, kui ta vigastatuna tundideks üksi politseibussi kongi jäeti? Miks ta sinna üldse jäeti? Ja kus olid siis politseiametnikud?“ vastates tuleb märkida, et K.Raudvere kriminaalasja lahendamisel ei oma kaitsja poolt esiletoodu olulist tähtsust, seda eriti olukorras, kus K.Raudvere alates 16.12.2021 kuni 10.11.2021 ei ole esitanud sisuliselt mingeid pretensioone politseiametnike tegevuse kohta. Alles 10.11.2021 kohtuistungil leidis kaitsja, et on vajalik alustada kriminaalmenetlust politseiametnike suhtes. See küsimus, kas kriminaalmenetluse alustamiseks politseiametnike suhtes on alust, tuleb lahendada prokuratuuril. Kohtu hinnangul tegutsesid politseinikud ametikohustuste proportsionaalselt ja ostarbekalt nagu seadus seda nõuab. täitmisel põhjendatult, K.Raudvere selgitas kohtule, et bussis sõites temal maski ees ei olnud. Politseinikud temale maski ei pakkunud ja ettepanekut mask ette panna ei teinud. Politsei ütles, et ta peab bussist väljuma ja et ta peab nendega kaasa minema jaoskonda mingeid selgitusi andma. Tema oli nõus bussist väljuma, aga nagu ei nõustunud sellega, et peab minema jaoskonda. Tema tõusis püsti, aga kui tuli kõnelus selle kohta, et ta peab minema jaoskonda, siis samal hetkel üks härrasmees pakkus temale maski. Ta oli nõus selle ette panema, aga see ei huvitanud enam kedagi. Tema ütles, et ei tule politseinikega kaasa. See oli täiesti mõistusevastane. Tema oli valmis olukorda lahendama. Tema hinnangul keskendusid politseiametnikud selgelt karistamisele. Talle öeldi, et kui korraldusele ei allu, siis võidakse kasutada sundi. Tema suhtes kasutati jõudu, politseinikud tahtsid tal kätest kinni võtta ja võtsid ka. Tema ütles neile „käed eemale!“ päris mitu korda. Tema bussis kedagi tahtlikult ei löönud, lihtsalt rabeles. Iga rabelemine ei ole politseile vastu hakkamine „Einoh, see on palgatšeki sisse kirjutatud, et kui ta kasutab füüsilist sundi, siis noh, ta võib ise ka vastu nina saada“, ütles K.Raudvere (ehk siis kohtu arvates K.Raudvere leidis, et politseinike suhtes ongi vägivald õigustatud, kui kellelegi tema kinnipidamine ei meeldi). Väljas pandi ta alguses põlvili ja kästi maha rahuneda. K.Raudvere leiab, et seda oleksid pidanud politseiametnikud endale ütlema, sest nad olid ilmselgelt väga närvis. Karjusid, et tema maha rahuneks, aga ise samal ajal tümitasid. Politsei surus tema pead vastu maad. See oli alandav ja valus. Kui politseibussis hakkas üks politseinikest talle turvavööd peale panema, siis pea läks tal veel rohkem istmete vahele alla. Tema sülitas politseinikule näkku, see ei olnud ilus ega väärikas tegu. „Kui politseiametnik siin oleks, siis ma vabandaks ta ees siiralt“, ütles K.Raudvere kohtus. Leiab, et politseile oli esimesest hetkest näkku kirjutatud, et nad otsivad kaklust. „ Pätikamp, kes otsib kaklust“, arvas K.Raudvere. Politseiametnikku hammustas ta siis, kui ta üritas temale turvavööd peale panna ja surus pead veel rohkem istmete vahele, temal oli väga valus. Valuaisting ja hammustamine olid põhjuslikus seoses. Ta tajus ise ka, et oli hammustanud, aga ta ei tajunud, et see võis nii valus olla ühel täikasvanud mehel, et ta „nuttes välja jookseb sealt“. Kui teda viidi ühest bussist teise, siis kukkus politseinikul raadiojaam maha. Ta elas välja oma frustratsiooni ja üritas raadiojaama jalaga lüüa, aga tema mäletamist mööda ei saanud ta sellele pihta, kuigi kaks korda proovis. Sel ajal, kui ta oli kongiga bussis, siis suheldi temaga kaks korda. Arsti temale ei kutsutud, aga ta arvab, et kui vigasuste iseloom oleks arsti vajanud, siis oleks kutsutud. „Eks ma oleks siis ka rohkem lärmi teinud“, ütles K.Raudvere. Kinnipidamiskeskuses oli tema nõus koostööd tegema inimestega, aga soovis, et nad selle „patrulli ahvi“ eemale hoiaks. See ei ole viisakas väljend, aga sellega näitas oma suhtumist politseinikku. Tema jaoks ei olnud 16.12.2021 sündmuse ajal uudiseks see, et ühistranspordis tuleb maski kanda. Ta ei kandnud seda, sest see korraldus-määrus on loomuvastane, mõistusevastane. See, et tema maski ei kanna, oli läbimõeldud otsus. Tema leiab, et politseiametnikel ei ole õigust sellise asja eest inimesi tänavale kutsuda. Tema väidab, et temale tekitati vigastused sellega, et teda peksti peaga vastu maad. Kohtueelsel uurimisel ta sellest peaga vastu maad peksmisest ei rääkinud, kuna ei küsitud selle kohta ja vigastused olid nagunii fikseeritud. K.Raudvere püüdis kohtuistungil ütlusi andes ilmselgelt pisendada oma süüd, kujutas politseiametnikke selles sündmuses tegelastena, kes ei soovinud mitte mingit rahumeelset lahendust, kes peksid teda peaga vastu maad ja tümitasid. Sellist K.Raudvere nägemust sündmuste käigust ei toeta aga mitte ükski kohtuistungil uuritud tõend. Seda ei kinnita videosalvestiselt nähtu-kuuldu, ei kinnita tunnistajate ega kannatanute ütlused. Sündmust ei eskaleerinud mitte politseiametnikud, vaid seda tegi K.Raudvere ise. K.Raudvere ise ka esmalt mõistis, et tal tulebki bussist väljuda, kuna tal maski ei ole, järelikult esmalt nõustus ta ise ka sellega, et politseiniku poolt temale antud bussist välja minemise korraldus oli nii proportsionaalne kui seaduslik. Mitte ükski tõend ei kinnita K.Raudvere ütlusi selle kohta, et ta ei nõustunud bussist väljumisega peamiselt seetõttu, et temale öeldi, et ta viiakse politseijaoskonda. Keegi politseiametnikest ei ole seda bussis öelnud. Saanud kaasreisijalt maski, muutis K.Raudvere meelt ja arvas, et nüüd on tema kord otsustada, kas ja kuidas õiguserikkumist menetletakse. Nagu eespool juba nimetatud võis K.Raudvere oma vigastused saada tema kinnipidamise käigus, sellele vastavad nii vigastuste iseloom kui paiknemine. Kindlasti ei vasta nende vigastuse iseloom ja raskus peaga vastu maad peksmisele. Et seda otsustada, ei ole vaja eriteadmisi. Seda saaks hinnata mõistlikult iga objektiivne kõrvalseisja, kes sündmuste keskele asetada. Kohus märgib, et igal inimesele on õigus oma arvamusele ja veendumustele truuks jääda. Seda sätestab otsesõnu ka Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kedagi ei tohi sundida oma arvamusi ja tõekspidamisi muutma. Kuid Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 41 sätestab ka selle, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kohus leiab, et K.Raudvere tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud kuriteos ja mõista temale selle eest karistus, mis oleks kooskõlas tema süü suurusega ja karistuse eesmärkidega. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus ei vasta süü suurusele ning K.Raudvere on võimalik karistada alla sanktsiooni keskmise karistusmäära just seetõttu. Vägivald politseiametnike suhtes ei olnud väga intensiivne ega toonud kaasa tõsisemaid tagajärgi (näiteks selliseid vigastusi, mis oleksid kaasa toonud politseinike töölt eemalviibimise seoses vigastustega). K.Raudvere on varem kriminaalkorras karistamata, kohus leiab, et temale mõistetud karistuse võib jätta tingimuslikult kohaldamata. Menetluskuluna tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest. Lepingulisele kaitsjale makstud tasu tuleb jätta K.Raudvere enda kanda. Kohtunik Anne Rebane /allkirjastatud digitaalselt/