4-22-2671/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2022.a. Tallinn Väärteoasja number 4-22-2671 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi Leho Jalgi (Jalg) väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2317,22,004379 Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2022.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Leho Jalg prefektuuri 11.07.2022 Kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.07.2022 otsusega väärteoasjas nr 2317,22,004379 karistati Leho Jalgi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 22.06.2022 kell 02.19 Saue linnas Olerexi tanklas 1 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57mg, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Selle otsuse peale esitas Leho Jalgi (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) kaitsja Tanel Mällas 02.08.2022 kaebuse Harju Maakohtule, milles palub tühistada temale mõistetud karistus ja mõista talle karistuseks rahatrahv või alternatiivselt vähendada karistust kuni 3 kuuni. Kaebuse esitaja ei vaidlusta rikkumist. Kohtuväline menetleja ei ole aga karistuse mõistmisel kaalunud rahatrahvi määramist. Kuigi kaebuse esitajat on karistatud KarS § 424 järgi, ei saa järeldada, et ta paneks toime analoogilisi rikkumisi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdlase isikut ja süü suurust. Mingeid muid rikkumisi kaebuse esitaja toime ei pannud. Seetõttu tema süü ei ole suur. Oma teosse ta hoolimatult ei suhtunud, kuna kahetses tehtut. Kaebuse esitajale jääb mõistetamatuks, miks kõrgem rahatrahv ei ole piisav mõjutamaks kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaebajal on kolm alaealist last ning ta töötab kinnisvaramaaklerina, mistõttu on juhtimisõigus talle hädavajalik. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil, samuti 22.06.2022 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis 22.06.2022 Sauel mootorsõidukit, s.o sõiduautot xxxx. Kaebuse esitaja joove on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri tulemusega 0,57 mg/l kohta. Tõenduslik alkomeeter oli taadeldud. Ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll tuvastas eelnevalt joobe (0,65 mg/l). Kaebuse esitaja ütluste järgi oli ta eelneval õhtul joonud veini. Sellega on tõendamist leidnud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest kaebuse esitaja pidi pidama võimalikuks, et ta on alkoholijoobes ja vähemalt möönma, et ta paneb toime käesoleva rikkumise, sest ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Joobeaste näitab, et tegemist ei olnud jääknähtudega, vaid joobega, mida pidanuks kaebuse esitaja tunnetama. Sellega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust raskendavad asjaolud, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistuseks on kohtuväline menetleja mõistnud rahatrahvi asemel juhtimisõiguse äravõtmise pooles sanktsiooni ülemmääras, s.o 6 kuu ulatuses. Kohtuväline menetleja on otsuses põhistanud, miks ta mõistis karistuseks just juhtimisõiguse äravõtmise. Põhjuseks on kaebuse esitaja varasem karistatus KarS § 424 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Kohtuväline menetleja on leidnud, et ka selle kuriteo eest mõistetud karistus ei ole mõjutanud kaebuse esitajat liikluses seaduskuulekalt käituma. Kaebuse esitaja on oma käitumisega näidanud üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ja -ohutusse, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Karistust on kohtuväline menetleja põhistanud ka üldja eripreventiivse eesmärgiga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhistusega ega hakka seda üle kordama. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus, et kohtuväline menetleja on arvetanud kaebuses märgitud Riigikohtu lahenditega, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada teo toimepanija isikut (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06, 3-1-1-79-03), karistuse eripreventiivset eesmärki, et süüdlane ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13) ning süü suurust (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13). Kohus märgib, nagu seda on teinud ka kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja pani toime üldohtliku õigusrikkumise seades ohtu nii enda kui teda ümbritsevate isikute elu, tervise ja vara. Seejuures on kaebuse esitajat varem samalaadse teo eest karistatud kriminaalkorras. Karistusregistri andmetel karistati kaebuse esitajat 09.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 2-20-7224 neljakuulise vangistusega tingimisi ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga. Katseaeg lõppes 09.04.
3. Ei mõistetud karistus ega ka eelvangistuses viibitud 2 päeva pole pannud kaebuse esitajat mõtlema oma rikkumise raskuse ja ohtlikkuse üle, vaid paar kuud pärast katseaja lõppu pani ta toime uue samalaadse rikkumise. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on ohtlik liikleja ja selline liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada. Vastuargumendiks ei ole ka see, et kaebuse esitajal on perekond ja töökoht. Kaebuse esitaja pidanuks teadma, et teda võidakse selle teo eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja raskendada tööl käimist. Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei ole vastutust välistav asjaolu. Riigikohus lükkab ümber ka leviva arvamuse, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Riigikohus rõhutab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätte eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumise toime panna (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17). Riigikohus märgib lisaks, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13). Käesoleval juhul on kaebuse esitajat isegi ka kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja süü on suur, mis seisneb korduvalt üldohtliku väärteo toimepanemises. Kohus ei nõustu ka kaebuse väitega, et ei ole ühtegi asjaolu, mille pinnal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et kaebuse esitaja asub taas alkoholijoobes sõidukit juhtima - selleks asjaoluks on korduv samalaadilise rikkumise toimepanemine. Kinnitust, et kaebuse esitaja ei ole liikluses vastutustundlik juht annab ka see, et karistusregistri järgi on ta 08.07.2022 toime pannu liiklusalase väärteo (LS § 227 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h). Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohane karistamise määr on juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on karistatud kaebuse esitajat sanktsiooni keskmises määras. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohus leiab, et ka kergendava asjaolu arvestamisel oli kohtuväline menetleja õigustatud mõistma karistuse sanktsiooni keskmises määras. Esmalt märgib kohus, et kohtuväline menetleja saanuks antud asjaoluga jätta ka arvestamata. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süü puhtsüdamlik kahetsus (mida kohtuväline menetleja on kohtu arvates silmas pidanud). Kohus leiab, et mitte igasugust kahetsust ei pea karistuse mõistmisel arvestama, vaid see peab olema puhtsüdamlik, s.o siiras. Kohtu hinnangul saab samalaadse rikkumise toimepanemisel kahetsus olla puhtsüdamlik vaid üks kord. Kui isik jätkab samalaadiliste rikkumiste toimepanemist, ei saa ka kahetsus olla siiras. Samas ei hakka kohus ka seda asjaolu kergendavate asjaolude hulgast välja arvamast, sest kohtuvälisel menetlejal on KarS § 57 lg 2 alusel diskretsioon arvata karistust kergendavaks asjaoluks ka selles paragrahvis loetlemata asjaolusid ning kohus ei saa menetlusaluse isiku kaebuse alusel tema olukorda kohtumenetluses hakata halvendama. Seega peab kohus võimalikuks arvestada antud vastutust kergendava asjaoluga. Vastutust kergendav asjaolu muudab reeglina karistuse keskmisest sanktsioonimäärast väiksemaks. Käesolevas otsuses see nii ei ole. Õigustuse annab selleks Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17, mille järgi kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle keskmise määra isegi juhul kui isiku süü on keskmine. Antud juhul on kaebuse esitaja süü suur, ning koos arvestatud vastutust kergendava asjaoluga on karistus jäänud sanktsiooni keskmisesse määra. Kohus leiab, et karistus on mõistetud seaduslikult. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik