Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevat ajutine. Esialgsetel andmetel ei ole võlgnikule kuulunud vara, mis võiks olla tagasivõidetav
alusel, kuid pankroti väljakuulutamisel on vajalik hinnata tagasivõitmisi
Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata rahaliste kohustuste tagasivõitmise võimalusi. 4.1 Võlgniku kohustused.
alusel, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse § 85-89 sätestatut § 19 lg 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Seega kohaldatakse sätteid kõikide juhatuse liikmete suhtes, kes on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 08.09.2019 – 18.09.2019 oli võlgniku juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx) 12.05.2019 – 06.09.2019 oli võlgniku juhatuse liige Y (isikukood xxxxxxxxxxx). 03.07.2013 – 06.09.2019 oli võlgniku juhatuse liige Q (isikukood xxxxxxxxxxx). Kui kohus kuulutab pankroti välja, palub ajutine haldur kohut kohustada X, Y ja Q andma võlgniku vannet. Kuna juhatuse liikmed ei täitnud
lg 3 p 1 sätestatud kohustust anda ajutisele haldurile teavet mida ta vajab pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis pankroti väljakuulutamisel on vajalik juhatuse liikmeid kohustada kohtumäärusega teabe andmiseks (
lg 1) koos
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lõikes 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ja halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Santeh OÜ varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid vähemalt 13 tunni ulatuses: analüüsisin pankrotiavaldust, koostasin ja lähetasin päringud registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele, töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid ja analüüsisin muud saadaolevat infot, koostasin ajutise pankrotihalduri aruande, osalen kohtuistungil. Arvestades pankrotihalduri töötasu suuruseks 96 eurot tund, palun kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna Indrek Naur’i kasuks 1248 eurot (13 x 96 eurot), millele lisandub käibemaks summas 249,60 eurot (kokku 1497,60 eurot koos käibemaksuga). 6. Pankrotimenetluse lõpetamine.
lõige 1 alusel kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused märgatavalt ületavad vara suurust ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise-ja nõudmise nõuete esitamiseks.
lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eespool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur leiab, et olemasolevate vahenditega ei ole võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja võlausaldajad peavad finantseerima pankrotimenetluse edasist läbiviimist. Pankrotimenetluse lõpetamine on välistatud, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlausaldaja tasus 18.12.2019 määrusega määratud deposiidi 2000 eurot 18.12.2019. Indrek Naur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Indrek Naur tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast.
lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 16.01.2020.a, kell 15:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. 6
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku endiseid juhatuse liikmeid X (isikukood xxxxxxxxxxx), Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Q (isikukood xxxxxxxxxxx), andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), II korruse, saali nr 2026, 16.01.2020.a, kell 15:00. Kohus kohustab X`a (isikukood xxxxxxxxxxx), Y`t (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Q (isikukood xxxxxxxxxxx) esitama haldurile enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 1 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. Kuna juhatuse liikmed ei täitnud
lg 3 p 1 sätestatud kohustust anda ajutisele haldurile teavet mida ta vajab pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis pankroti väljakuulutamisel kohustab kohus juhatuse liikmeid kohtumäärusega teabe andmiseks (
lg 1) koos
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.