4-22-3843/5

4-22-3843 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3843 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2022 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Aleksandr Židziku kaebus politsei tegevuse peale ja tema taotlus kahju hüvitamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaebaja Aleksandr määruskaebus Židzik (ik 37209030274), RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Aleksandr Židzik esitas
5. novembril 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles kirjeldas mitmeid kokkupuuteid politseiametnikega ja viitas tema suhtes alustatud väärteomenetlusele. Ühtlasi esitas A. Židzik kohtule mitmeid taotlusi, sh taotluse tunnistada õigusvastaseks tema suhtes tehtud erinevad menetlustoimingud ja määrata talle tema õiguste rikkumiste eest õiglane hüvitis. Lisaks palus A. Židzik kohtul küsida PPA-lt, mida on nad võtnud ette kaebuse punktis 3 kirjeldatud episoodi osas. Selles punktis väitis A. Židzik, et: „Öösel üks politseinikust (puntt 2) Sikupilli Kaubandus keskuse eest ähvardas mind ja nõudis Eesti lippu õlapealt korjatud. Saatis Ungarisse.“ 1 4-22-3843 Maakohtu määrus
6. Maakohus jättis
7. novembri 2022 määrusega A. Židziku kaebuse läbi vaatamata, leides, et kohtul puudub kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks menetluslik pädevus. Kaebuse sisust ja selles esitatud taotlustest järeldas maakohus, et A. Židzik ei vaidlusta ühegi kohtuvälise menetleja tehtud lahendit, vaid tema eesmärk on teatavate väärteomenetluse käigus tehtud menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamine ja talle tema õiguste rikkumise eest õiglase hüvitise määramine. Kaebuse kohaselt rikkus kohtuväline menetleja A. Židziku suhtes läbi viidud väärteomenetluse käigus süüliselt menetlusõigust ja põhjustas seeläbi A. Židzikule kahju. Kohus leidis, et kaebuses toodud olukorra kirjeldus võib vastata süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 tunnustele, mis näeb ette kahju hüvitamise sõltumata süüasja lõpptulemusest. Kohus selgitas, et SKHS § 14 lg 2 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Võimalust, et kaebajal oleks tema kirjeldatud olukorras õigus pöörduda vahetult kohtu poole, ei ole seadusandja ette näinud. Kohus leidis, et seetõttu puudub tal menetluslik pädevus kaebust sisuliselt läbi vaadata. Vastuseks A. Židzik taotlusele, et kohus selgitaks välja, mida on kohtuväline menetleja võtnud ette kaebuse punktis 3 kirjeldatud sündmuste suhtes, selgitas maakohus, et kohtul on menetluslik pädevus teha järelpärimisi üksnes konkreetse kohtuasja raames. Kuna kaebaja osutatud menetlused ei ole kohtumenetluses, puudub kohtul päringu tegemiseks pädevus. Kohtus märkis, et see ei takista kaebajal endal politseiasutusele päringuid teha. Määruskaebus
8. A. Židzik esitas
9. novembril 2022 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. A. Židzik palub võtta asja lahendamise juurde kaebusele lisatud dokumendid (A. Židziku pangakonto väljavõte ja tema kirjavahetus kohtutäituriga) ja taotleb varalise kahju kogusumma suurendamist. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruses oluline viga, kuna selles on märgitud, et A. Židzik on Eesti Vabariigi kodanik. See on vale: tal on välismaalase pass. Välismaalase staatuse üks kasulikke külgi on aga kaebuse kohaselt see, et HKMS § 126 lg 3 kohaselt vaatab kohus rahvusvahelise kaitse asja läbi eelisjärjekorras. Asjaolu, et kohus märkis määruses A. Židziku staatuseks, et ta on Eesti Vabariigi kodanik, viitab sellele, et kohtunik ei ole asja sisuga põhjalikult tutvunud. Sama vea tegi väärteoprotokollis PPA. A. Židzik märgib, et kirjavahetusest PPA-ga nähtub, et ta ei nõustu PPA tegude ja otsusega. Ühtlasi taotleb A. Židzik, et talle määratud trahv 80 eurot ja kohtutäituri tasu 112 eurot lisataks varalise kahju hulka. A. Židzik märgib, et ei soovi seoses maakohtule esitatud kaebuse punktis 3 väljatooduga politsei poole pöörduda, sest politsei tavaliselt ei vasta, vaid valetab või ähvardab. A. Židzik palub ringkonnakohtul rakendada HMS § 5, 6 ja 15 ning selgitada, millised taotlused ja avaldused ta peab koostama, et asja lahendamine läheks edasi võimalikult kiiresti ja odavalt. 2 4-22-3843
10. A. Židzik esitas
11. detsembril 2022 kirjaliku seisukoha, milles leiab, et politsei on rikkunud seadust ja tema suhtes oma võimu kuritarvitanud. Kohus on ainus kaitse politsei omavoli vastu. A. Židziku arvates oleks ehk parem asja arutada kolmeliikmelises kohtu koosseisus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses maakohtu määruse õiguspärasust ja põhjendatust. Kuna maakohus jättis vaidlustatud määrusega A. Židziku kaebuse läbi vaatamata, saab määruskaebuse põhjal lahendada üksnes küsimust, kas maakohus jättis A. Židziku kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Määruskaebemenetluses ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta politseiametnike tegevuse õiguspärasuse ja A. Židzikule väidetavalt tekitatud kahju suhtes.
13. Maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
14. Kaebuse kohaselt on maakohus teinud olulise vea, märkides määruses, et A. Židzik on Eesti Vabariigi kodanik. A. Židzik peab seda viga oluliseks, sest kuna ta on välismaalane, kehtib tema puhul HKMS § 126 lg 3, mille kohaselt vaatab kohus rahvusvahelise kaitse asja läbi eelisjärjekorras. Kaebuse esitaja seisukoht, nagu kohustaks kõnealune säte tema kaebust läbi vaatama, on ekslik. Esiteks räägib kõnealune säte üksnes sellest, et rahvusvahelise kaitse asjad peab halduskohus vaatama läbi võimalikult ruttu. See säte ei kohusta kohut välismaalase esitatud kaebusi igal juhul läbi vaatama. Olulisem on aga see, et kõnealune säte ei reguleeri üldse selliseid kaebusi, nagu A. Židziku esitatu. HKMS § 126 lg 3 reguleerib rahvusvahelise kaitse asjade menetlemist. Seda, mis on rahvusvahelise kaitse asi, reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Selle seaduse § 3 lg 3 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldus enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks. Maakohtule esitatud kaebuses on tehtud etteheiteid politseile väärteomenetluses tehtud toimingute pärast ning taotletud kahju hüvitamist. Väärteomenetluse menetlustoimingute vaidlustamist reguleerib väärteomenetluse seadustik. Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise otsustamine käib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. Mis puutub kaebuse esitaja etteheitesse, et kohus pole andmete väljaselgitamisel olnud piisavalt põhjalik, siis tuleb nentida, et kohtute infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrisse tehtud andmete päring annabki esmalt vastuseseks, et A. Židzikul on Eesti kodakondsus, alles täpsustav päring annab vastuseks, et kodakondsus on määratlemata.
15. Maakohus jättis A. Židziku kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et A. Židzik on selle esitanud valele menetlejale. Maakohtu seisukoht on põhjendatud. SKHS § 14 lg 2 näeb ette, et 3 4-22-3843 kohtuvälises menetluses ehk politsei läbi viidud menetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale, st PPA-le. Alles juhul, kui kohtuväline menetleja jätab tema taotluse rahuldamata, saab seda vaidlustada maakohtus (SKHS § 17 lg 1). PS § 146 teine lause näeb ette, et kohus on õigusemõistmisel seotud põhiseaduse ja seadustega. See tähendab muu hulgas, et kohus võib läbi vaadata ainult kaebusi, mille läbi vaatamiseks menetlusseadustik talle õiguse annab. Kuna A. Židziku kaebuse läbi vaatamine ei olnud maakohtu pädevuses, tuligi kohtul jätta see läbi vaatamata.
16. Mis puudutab A. Židziku märgitut, et ta ei soovi politsei tegevuse kohta teabe saamiseks politsei poole pöörduda, siis nagu maakohtu määruses selgitatud, ei ole kohtul alust selliseid päringuid teha.
17. Juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
18. novembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Seoses A. Židziku täiendavas seisukohas avaldatud arvamusega, et tema kaebuse võiks ringkonnakohus vaadata läbi kolmeliikmelises koosseisus, märgib ringkonnakohus, et vastavalt VTMS § 196 lg-le 2 vaatab määruskaebuse ringkonnakohtus läbi üks kohtunik. Allkirjastatud digitaalselt 4