← Eesti

1-16-11506/76

Obsah (7)§ 64§ 65§ 68§ 76§ 423§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-16-11506 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekre

§-de 121 lg 2 p 2, 3, 136 lg 1 ja 113 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel karistati liitkaristusega 9 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 3.12.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 19 päeva vangistust võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 19 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning A.

Nautsi karistusaja algust arvati alates 12.09.

  1. Käesoleval ajal kannab A. Nauts karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 12.09.2016 ja lõpp 1.10.
  2. Tartu Vangla esitas 20.09.2022 Tartu Maakohtule A. Nautsi isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta A. Nautsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Nauts palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et A. Nautsi saab tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et A. Nauts tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused Alvar Nauts kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. Nauts on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud

§ 76lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks.

Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll 2

(5)aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Nauts tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab A. Nautsi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt A. Nautsil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tallinna Vangla 3.07.2022 käskkirjaga nr 6-38/1377 on A. Nautsi karistatud noomitusega selle eest, et ta viibis loata teise kinnipeetava kambris.

  1. aastal läbis A.Nauts sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja
  2. aastal sotsiaalprogrammi kinnistava vestluse. 2018-2022 töötas vangla majandusabitöödel, hetkel tööd ei tee.
  3. aasta alguses pidanuks kinnipeetav osalema sotsiaalprogrammis, mis on keskendunud pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamisele, kuid A. Nauts keeldus programmis osalemast.
  4. aasta septembris alustas A.Nauts kutsehariduse omandamist puidupingioperaatori erialal. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kaks venda ja kaks õde, kellega suhted on rahuldavad. A. Nautsi isa suri A. Nautsi poolt toimepandud kuriteo tagajärjel. Aeg-ajalt on kinnipeetavat vangistuses rahaliselt toetanud üks õdedest. Ennetähtaegse vabanemise korral on A. Nautsil võimalik elama asuda xxxxxxxx xxx xxxxxxxx poolt pakutavasse elukohta aadressil xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning ta kavatseb liituda xxx poolt pakutava jätkutoe teenusega. Vabanemisel kindel töökoht puudub. A. Nautsil on võlgnevuste tõttu välja kuulutatud pankrott. Sotsiaalprogrammi ja selle kinnistava vestluse läbimine, töötamine vangistuse ajal, kutsehariduse omandamine, lähedaste ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Ent ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et A. Nauts pole suutnud käituda õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 23.09.2022 teatisest (tl 15-16) ja A. Nautsi isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et A. Nautsil on 2 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 3.12.2015 otsusega tunnistati A. Nauts süüdi

§ 423-1 järgi ning teda karistati vangistusega 6 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati A. Nautsi täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kuid A. Nauts üldkasuliku 3

(5)töö tegemise ajal pani toime mitmed uued kuriteod, mille eest teda karistati Pärnu Maakohtu 6.06.2017 otsusega, millega pöörati täitmisele ka Harju Maakohtu 3.12.2015 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Eelnev osutab asjaolule, et kriminaalhooldus ja üldkasulik töö ei ole täitnud oma eesmärke - ei ole mõjutanud A. Nautsi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Nautsil diagnoositud alkoholisõltuvus ning A. Nauts on alkoholijoobes pannud toime mitmeid kuritegusid. Kohtuistungil A. Nauts kinnitas, et tal oli alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid diagnoositud haiguse (xxxxxxx) tõttu ei tohi ta enam alkoholi tarvitada. Kohtu hinnangul on üldteada, et ka alkoholi liigtarvitamine mõjub tervist kahjustavalt, kuid A. Nauts sageli alkoholi tarvitades oma tervisele ei mõelnud. Seega on kaheldav, et ta teeb seda edaspidi. Kalduvus alkoholi tarvitada suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kaaludes A. Nautsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (ühe sotsiaalprogrammi ja selle kinnistava vestluse läbimine, töötamine vangistuse ajal, kutsehariduse omandamine, lähedaste, elukoha olemasolu vabaduses) ja vastu rääkivaid asjaolusid (ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, isik, varasem elukäik, töökoha puudumine, ühes sotsiaalprogrammis osalemisest keeldumine), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades A. Nautsi varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab A. Nauts alkoholist ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. A. Nautsi soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et A. Nauts korduvalt karistatud ja ka varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab A. Nautsi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. A.Nauts on vangistuses keeldunud sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ osalemisest, mida süüdimõistetu kohtuistungil ise ka kinnitas. Vangla iseloomustuse kohaselt A. Nauts on programmist keeldunud, kuna programm ei vastanud tema vajadustele. Hetkel on A. Nauts valmis programmis osalema, kuid kahtleb selle vajalikkuses. Kohtuistungil põhjendas süüdimõistetu programmis mitteosalemist asjaoluga, et tegemist on isikliku teemaga ja soovib neid teemasid arutada individuaalselt programmi läbiviijaga. Arvestades, et A. Nauts kannab karistust oma isa kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja tapmise eest, on kohtu hinnangul A. Nautsi isikust tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik vastava sotsiaalprogrammi läbimine. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et vaatamata esmasele keeldumisele programmis osaleda poleks A. Nautsil võimalik programmi edasise karistuse kandmise ajal siiski läbida. Kaitsja tegi kohtuistungil ettepaneku A. Nautsi vabastamisel kohaldada elektroonilist järelevalvet kaheks kuuks. Kohus leiab, et kuivõrd puudub A. Nautsi nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ja pole kontrollitud A. Nautsi elukoha sobivust elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, ei ole formaalsed eeldused A. Nautsile elektroonilise järelevalve kohaldamiseks täidetud. Asja arutamise edasilükkamist nende eelduste kontrollimiseks süüdimõistetu ega tema kaitsja kohtuistungil ei taotlenud. Elektroonilise valve kohaldamine 4
(5)ei ole ära kantud karistusaja pikkusest tulenevalt käesoleval juhul A.Nautsi tingimisi enne tähtaega vabastamise hädavajalikuks eelduseks, mistõttu saab asja lahendada olemasolevate andmete pinnalt. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et A. Nautsi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. A. Nautsi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Seetõttu tuleb A. Nautsil jätkata karistuse kandmist. A. Nautsi karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumise ositi pikema aja, s.o 4 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.