lg-st 1 1 ja 25.05.2018 ettekirjutustega 3.4-4/535-2 käsutuspiirangu 60 päevaks, juhindudes
Asjas alustati 2018 kriminaalmenetlus, mis lõpetati 06.01.2020. RAB esitas 06.01.2020
lg 6 alusel pärast kriminaalmenetluse lõpetamist Tallinna Halduskohtule taotluse (haldusasi nr 3-20-27) kuni ühe aasta pikkuse piirangu seadmiseks varaga seotud isiku nimele AS-is SEB Pank avatud kontole xxxxxxxxxxxxxxxx. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2020 määrusega RAB-i taotluse. RAB seadis 08.01.2020 füüsilise isiku X (varaga seotud isik, Belgia isikukood xxxxxxxxxxxx) nimel AS-is SEB Pank avatud arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx asuvale varale (60 478,85 eurot) ettekirjutusega nr 3.4-4/29-2 käsutuspiirangu kuni üheks aastaks. RAB esitas Xʼle 25.11.2020 päringu 3.4-4/1790-1 vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks. Isik, ei vastanud RAB päringule, samuti ei ole isik varasemalt RAB poolt seatud piirangute (kuni ühe aasta pikkune ja varasemad kuni 60 ja 30 päevased piirangud) jooksul RAB-iga ühendust võtnud. RAB-ile ei ole tõendatud ning RAB ei ole oma ülesannete täitmisel tuvastanud vara legaalset päritolu, mis oleks seatud käsutuspiirangu lõpetamise õiguslikuks aluseks
Samuti ei tõendatud ega tuvastatud X legaalset omandiõigust. RAB esitas 04.01.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks füüsilise isiku X (Belgia isikukood xxxxxxxxxxxx) AS-is SEB Pank oleval arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx asuva vara summas 60 478,85 eurot riigi tuludesse kandmiseks vastavalt
lg-tele 7, 8 ja 9 ning lähtudes analoogses asjas tehtud Riigikohtu lahendist asjas nr 3-20-664. 12.02.2021 pärast käsutuspiirangute lõppemist AS SEB Pank sulges erakorraliselt X nimel AS-is SEB Pank avatud arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx. Pärast kliendisuhte lõpetamist kandis pank rahalised vahendid panga bilansikontole. Pank edastas 22.02.2021 vastava teavituse kliendi internetipanka ning e-maili aadressile xxxxxxxxxxx. Panga kinnitusel isik pangaga ühendust ei võtnud. 26.03.2021 esitas RAB kohtule taotluse asjaolusid põhistavad materjalid, s.o RAB 27.04.2018 ettekirjutuse nr 3.4-4/452-2, 25.05.2018 ettekirjutuse nr 3.44/535-2 ja 08.01.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/29-2 faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid. RAB taotles kohtult keeldu tutvustada
lg 2 alusel ettekirjutuste faktilisi asjaolusid sisaldavaid dokumente varaga seotud isikule, tema esindajale ja kolmandatele isikutele. Samuti esitas RAB taotluse 04.01.2021 esitatud taotluse muutmiseks, taotledes Tallinna Halduskohtult luba X nimel AS-is SEB Pank avatud arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx, selle erakorralise sulgemise ja kliendisuhte lõpetamise tõttu, AS SEB Pank bilansikontole kantud vara, summas 60 478,85 eurot, riigi tuludesse kandmiseks. 12.05.2022 teatas RAB täpsustavalt, et RAB-ile ei ole saanud teatavaks asjaolusid, millest tulenevalt oleks selgunud isikuid, keda tuleks või oleks võimalik peale X asja menetlusse kaasata. Samuti ei ole RAB-ile teatavaks saanud isikuid, kes avasid X nimel konto ega ka isiku seost isikutega, kes on tema nimel konto avanud. Kohus rahuldas 10.06.2022 määrusega RAB-i taotluse 04.01.2021 taotluse muutmiseks (resolutsiooni punkt 1), kaasas asja menetlusse varaga seotud isiku X (resolutsiooni p 2), kuulutas menetluse osaliselt kinniseks RAB 27.04.2018 ettekirjutuse nr 3.4-4/452-2, 25.05.2018 ettekirjutuse nr 3.4-4/535-2 ja 08.01.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/29-2 faktilisi asjaolusid sisaldavate dokumentide osas, RAB 26.03.2021 menetlusdokumendi lisa 6 (kriminaalmenetluses välissuhtluses kogutud andmed) osas ning piiras varaga seotud isiku ja tema esindaja õigust tutvuda nimetatud dokumentidega (s.o ettekirjutuste faktiliste asjaoludega ning 26.03.2021 menetlusdokumendi lisaga 6, resolutsiooni p 3). Kohus edastas 10.06.2022 määruse varaga seotud isikule Xʼle tema kohtule teadaolevale eposti aadressile xxxxxxxxxx 10.06.
Samas sätestab põhiseaduse § 24 lg 2 igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
lg 7 kohaldub olukorras, kus vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia menetlus läbi vara valdaja teadmata. Lähtudes põhiseaduskonformse tõlgendamise nõudest ja proportsionaalsuse põhimõttest, tuleb
lg-t 7 tõlgendada nii, et selle sätte alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja (vrd Riigikohtu
lg 7 rakendamisel peab käesoleva määruse punktis 13 toodud tõlgendust arvestades vara valdaja menetlusosalisena kaasama juba halduskohus. Vara riigi omandisse kandmise luba taotledes tuleb RAB-il arvestada kohtumenetluseks, sealhulgas menetlusosalise ärakuulamiseks vajaliku ajaga.“ Osundatud Riigikohtu seisukohast lähtudes kohus 10.06.2022 määrusega (resolutsiooni p 2) kaasas asja menetlusse X (varaga seotud isik). Määrus jõustus 19.10.
Samuti ei tõendatud ega tuvastatud X legaalset omandiõigust (
Kohus osutab, et
lg 7 kohaselt RAB-l on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Asjast nähtuvalt esmane piirang X konkreetse vara käsutamise piiramiseks seati 27.04.2018 ettekirjutustega 3.4-4/452-2. Seega on vara käsutamise piiramisest möödunud
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb arvesse võtta, et
lg 3 ja 6 on sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud piirangu pikendamised, mitte eraldi piirangud. Eeltoodut on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 07.05.2020 määruses haldusasjas 3-20-664, mida on samas menetluses hilisemalt kinnitanud ka Riigikohus 14.10.2020 määruses. RAB on kohtule esitanud 27.04.2018 ettekirjutuse nr 3.4-4/452-2, 25.05.2018 ettekirjutuse nr 3.4-4/535-2 ja 08.01.2020 ettekirjutuse nr 3.4-4/29-2 põhistamise faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid. 10.06.2022 määrusega (resolutsiooni p 3) kohus kuulutas menetluse nimetatud faktiliste asjaolude dokumentide osas kinniseks (lisaks ka RAB 26.03.2021 menetlusdokumendi lisa 6 (kriminaalmenetluses välissuhtluses kogutud andmed) osas ning piiras varaga seotud isiku ja tema esindaja õigust tutvuda nimetatud dokumentidega. Kohus kinnitab, et on ettekirjutuste põhistamise faktiliste asjaoludega tutvunud. Esitatud andmete alusel kohus leiab, et on põhjendatud RAB-i jätkuv kahtlus, et X nimel avatud AS SEB pangakontole kantud varad, mis käesolevaks ajaks on kantud panga bilansikontole, olid sinna kantud ebaseaduslikult, mida näitab ka 2018. aastal alustatud kriminaalmenetlus (lõpetatud 06.01.2020). Samuti ei ole RAB-le esitatud taotlust tagasinõude täitmise lubamiseks (
Isik ei ole erinevate menetluste jooksul ka põhjendanud varade kontole saabumist ning tehtud tagasinõuete täitmata jätmist.
lg 8 loob selliste asjaolude esinemisel vara valdajale kohustuse tõendada, et varade legaalne omandiõigus on konto omanikul, aga vara valdaja poolt vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks esitatud ei ole. Samuti ei ole üles näidatud huvi varade vabastamise vastu. Isiku AS SEB pangakontole saabunud varade osas tekkis pangal BEC-kelmuse (business email compromise) kahtlus seoses varasemalt tehtud kannetega. Lõpetatud kriminaalmenetluses tuvastati, et füüsilise isiku dokumendid on varastatud 2014. aastal ning sarnase käitumisviisiga tegevusi on sama isiku nimel avatud pangakontodega toime pandud ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kohus selgitab, et vara kandmisel riigituludesse säilib omanikul kolmeks aastaks õigus vara väljanõudmiseks (
Viidatud õiguse kasutamiseks tuleb taotlejal esitada põhistatud taotlus RAB-le, millega tõendatakse legaalset omandiõigust riigi tuludesse kantud vara osas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et eeldused loa saamiseks vara riigi omandisse kandmiseks on täidetud ning rahuldab RAB-i taotluse. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.