1-14-7529/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-7529 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.O, isikukood XXX, viibib xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O ’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 alusel 5 kuu 28-päevase vangistusega. KarS § 74 alusel vangistust ei pööratud täitmisele ning allutati isik käitumiskontrollile. Katseajaks määrati 2 aastat 6 kuud, mis hiljem pikendati 6 kuu võrra. Viru Maakohtu 24.03.2017 määrusega vangistus pöörati täitmisel. Karistuse kandmise algus 17.07.2017 ja lõpp 14.01.
2. Kinnipidamisasutuses J.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval xxx klassi haridust, riigikeelt ei valda. Töötanud enamasti mitteametlikult erinevatel põhjustel lühikeste perioodide kaupa (väike palk, firma pankrot, ise ära tulemine jne) Olemas kindlad tööoskused – xxxtöökogemus 11 aastat, kogemused xxx ja xxx. On olnud Töötukassas arvel, sai toimetulekutoetust. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Lühikese karistusaja tõttu ei oli J.O ITK-d koostatud. Käitumine vanglas on nõuetekohane ja ametnikega suhtlemine viisakas. Suurem osa kuritegudest toime pandud alkoholijoobes. On diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik teadvustab alkoholi kuritarvitamise kahju, kuid praegu probleemi ei 1 tunnista. Arvab, et ei tarvita alkoholi palju (0,5 l viina puhkepäeval). Väidab, et varem püüdis vabaneda sõltuvusest, käis hüpnotisööri juures. Õigustab alkoholi kuritarvitamist töö puudumisega ja sellest tingitud emotsionaalse pingega. J.O ’i sõnul ei muuda alkoholi tarvitamine teda agressiivseks. On korduvalt kasutanud vägivalda elukaaslase S.M. suhtes. Peres elab kaks elukaaslase last ja üks ühine laps. Kriminaalkorras on karistatud 8 korda, kolm neist on kehtivad. Vanglas viibib teist korda. Varasemad kuriteod olid varavastased, viimased kaks on seotud perevägivalla kasutamisega. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Arvestades eeltoodut toetab Viru Vangla kinnipeetav J.O vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemisjärgseks elukohaks on taotluses märgitud xxx. Tegu on munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx. Üürileping on sõlmitud määratud ajaks (kuni 2019.a) S. M. nimele. Kinnipeetava elukaaslane S. M. ei võimaldanud kriminaalhooldusametnikul kodukülastuse teostamist, viidates sellele, et tal pole korteri võtmeid. Kodukülastuse aeg oli eelnevalt kokkulepitud. xxx teatas kriminaalhooldusametnikule, et J.O puudub õigus seda eluruumi kasutada. Kinnipeetava elukaaslane kinnitas, et on valmis J.O materiaalselt toetama. S.M. töötab. S. M. teatas kriminaalhooldusametnikule, et tema on nõus J.O ennetähtaegse vabanemisega tema elukohta. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel J.O elukohaks on märgitud xxx. Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 15.12.2018.a. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on J.O määratud kahel korral. Ühel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt, ehkki J.O rikkus kontrollnõudeid ja katseaeg oli erakorralise ettekande alusel pikendatud. Teisel korral kulges J.O katseaeg mitterahuldavalt, kuna kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid ja katseaja kestel tema suhtes oli koostatud kolm erakorralist ettekannet. J.O on toime pannud kuriteod olles alkoholijoobes. Kinnipeetavat on mitmekordselt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest tema elukaaslase S. M. suhtes. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, J.O ennetähtaegset vabastamist. J.O kinnitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaega vabaneda. Varasemate käitumiskontrolli nõuete rikkumiste kohta seletas, et katseaeg oli liiga pikk ja ei leidnud ühist keelt kriminaalhooldusametnikuga. Vabaduses on töötanud mitteametlikult ja tööandja keeldus kohtus seda kinnitamast. Lubati samale töökohale tagasi võtta, aga garantiikirja esitada ei ole. Vabaduses hakkab elama enda korteris xxx. Päevaajal kaks korda nädalas hakkab olema elukaaslase elukohas, hoolitsema nende ühise lapse eest kuni elukaaslane on tööl. Elukaaslasega koos püsivalt elama ei hakka. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu seletused leiab, et J.O ’i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). 2 Lühikese karistusaja tõttu ei ole J.O ’ile individuaalset täitmiskava koostatud. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas J.O ’i puhul võib kohus eeldada, et edaspidiselt käitub ta vabadusse sattudes õiguskuulekalt. Samuti millised on tema elutingimused vabaduses ja millised tagajärjed võivad kaasneda tema ennetähtaegse vabastamisega. J.O ’i puhul esineb rida positiivseid asjaolusid. Vastavalt vangla iseloomustusele süüdimõistetu käitumine vanglas on nõuetekohane ja ametnikega suhtlemisel on ta viisakas. Samuti ei ole J.O’il distsiplinaarkaristusi. Vabaduses on olemas elukoht. Samas tunduvalt rohkem on asjaolusid, mis iseloomustavad J.O ’it negatiivselt. Tema viimased kuriteod on muutunud raskemaks. Suurem osa kuritegusid on sooritatud joobeseisundis. On diagnoositud alkoholisõltuvus. Ise probleemi ei tunnista. Õigustab alkoholi kuritarvitamist töö puudumisega ja sellest tingitud emotsionaalse pingega. Seega vabaduses võib olla tagasilanguse perioode. Vabaduses garanteeritud töökohta ei ole. Süüdimõistetu seletused, et võetakse samale töökohale tagasi on paljasõnalised. J.O ise tunnistab, et enne vangistust on töötanud mitteametlikult ja samasugused suhted jätkuvad ka peale tema vabanemist ehk ametliku (s.t legaalset ja püsivat) töökohta tal vabaduses ei ole. J.O ’i suhtes on võlanõudeid kokku üle viie tuhande eurot, mis oluliselt mõjutab tema majanduslikku toimetulekut. Korteri eest on võlgnevus 1000 eurot. On korduvalt kasutanud vägivalda elukaaslase S. Mi.suhtes. Alkoholijoobes võib J.O kasutada vägivalda partneri vastu oskamata lahendada pereprobleeme rahumeelselt. Ei tunnista end süüdi. Arvab, et käitus õigesti. Ei meeldi kui teda solvatakse. J.O seletas, et vabanemise korral veedab osa oma ajast sama elukaaslase elukohas (kuigi xxx Linnaelamu on teatanud, et J.O puudub õigus seda eluruumi kasutada – tl 11), mistõttu ei saa välistada, et ta hakkab jälle kasutama vägivalda elukaaslase suhtes. J.O on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega soovinud osaleda sotsiaalprogrammis. J.O võib olla ohtlik oma elukaaslasele, oht seisneb kehalises väärkohtlemises. Uute kuritegude toimepanemise riskid järgneva kahe aasta jooksul on 35% (üldine) ja 49% (vägivallakuriteo puhul). Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt viimane katseaeg kulges J.O ’il ebarahuldavalt, kuna ta on rikkunud kontrollnõudeid ja tema suhtes oli koostatud kolm erakorralist ettekannet (tl 11). Seega, kuigi J.O on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning tal on vabaduses olemas elukoht, ei saa teda siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise korral naaseb isik sisult samadesse tingimustesse, mis on viinud teda kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõuete rikkumiseni, mille tulemusena ongi isik vanglasse sattunud. J.O’i seletuste järgi soovib ta naasta sama tööandja juurde samale mitteametlikule (st garanteerimata ja ebaseaduslikule) töökohale, mille olemasolu ei ole kohtul võimalik kontrollida. Viimati mõisteti J.O ’it süüdi perevägivalla eest elukaaslase suhtes. J.O ’i seletuste järgi aga kavatseb ta hakata veetma suure osa oma ajast sama elukaaslase juures. Süüdimõistetul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vastavalt vangla iseloomustusele oma alkoholiprobleemi ta tunnustada ei soovi, õigustab ennast, süüdistab teisi (kannatanut), mistõttu suure tõenäosusega ennetähtaegse vabastamise korral võib ta jätkata elukaaslase suhtes vägivalla kasutamist ja kuritegude toimepanemist. Siinkohal arvestab kohus, et uute kuritegude toimepanemise riskiprotsendid J.O ’i puhul ei ole sugugi mitte väikesed, s.o 35% (üldine) ja 49% (vägivallakuriteo puhul). Samuti arvestab kohus, et varasemalt anti J.O ’ile võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, mõistes temale tingimisi karistuse, kuid ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Kohtul puudub veendumus ning süüdimõistetu ise ei osanud tuua midagi selle kinnituseks, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral ei esine tal rohkem samalaadseid käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Süüdimõistetu seletused, et varasemad rikkumised olid tingitud katseaja pikkusest ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittelaabumisest ei ole kohtu jaoks veenvad. KarS § 76 lg 5 kohaselt tingimisi ennetähtaega 3 vabastamise korral määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Ka kuuekuine katseaeg ei ole selles mõttes lühike ning nt Viru Maakohtu 24.03.2017 määrusest (millega J.O’ile mõistetud tingimisi vangistus pöörati täitmisele) nähtub, et kui kohtuotsus J.O’i suhtes tehti 16.10.2014 (jõustus 1.11.2014), siis esimene erakorraline ettekanne tema suhtes tuli juba 26.01.2015 ehk ca kolme kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest (tl 16). Seetõttu puudub kohtul veendumis, et süüdimõistetu suudab edukalt läbida ka lühemat, nt kuuekuist katseaega. Viru vangla ja prokurör (tl 21) toetavad J.O’i ennetähtaegset vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokurör viitab vaid vangla arvamusele, nõustudes selles toodud argumentidega. Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses toodud argumendid on kohtu arvates ebapiisavad J.O ’i ennetähtaega vabastamiseks ning kohus on neile sisult juba eelpool vastanud. Süüdimõistetu õiguskuulekas ja ametnikega viisakas käitumine vangistuse kandmise ajal on kahtlemata positiivne ja tunnustamist väärt, kuid iseenesest ei ole piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus vangla ega prokuröri seisukohaga ning leiab, et antud juhul kaaluvad negatiivsed asjaolud üles, ohuprognoos J.O’i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu J.O tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. / Deniss Minzatov Kohtunik / 4