, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.H KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva.
S § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 12.12.2017.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Z.H’i kinnipidamisest, s.o alates 12.12.2017.a. Kohaldada Z.H ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Z.H kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Z.H’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
, § 179, § 180 alusel välja mõista Z.H’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 352,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 72 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700082215 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-11528, Z.H ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - sõiduk Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxx(asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada omaniku XxxxHoiu-laenuühistu esindajale või kasutajatele: Z.H, Xxxx, Xxxx. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 14.12.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS 2 Z.H’i süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 07.03.2013 otsusega karistatud KarS § 424 järgi, juhtis 12.12.2017 kella 22:56 ajal Tallinnas Astangu 66 juures mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr xxxx, olles joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,00 mg/l. Oma tegevusega pani Z.H toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Z.H tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et asus sõidukit juhtima, sest see oli valesti pargitud ja ta tahtis seda ümber parkida. Ta märkis, et tal on 2 ülalpeetavat last, ta töötab kopajuhina ja tema amet ei eelda juhiloa olemasolu. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd põhitöö kõrvalt. Väärteokorras on teda karistatud jääknähtudega sõitmise eest. Ta kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Z.H ’i süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud, millest tuleb
S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust, mis asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 297 tundi. Prokurör palus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6-ks kuuks. Samuti taotles prokurör menetluskulude ja sundraha väljamõistmist. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja leidis, et antud juhul tuleb arvestada süü suurust ja seda, et isik juhtis sõidukit vaid paar minutit ja seda mööda üht tänavat, polnud plaani kuskile kaugemale sõita. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Z.H töötab kopajuhina, omab peres ainsana sissetulekut ja seega on tal töö asukoha juurde sõitmiseks vaja autot juhtida, samuti on tal vaja lapsi transportida. Kaitsja palus mõista isikule leebem karistus, tingimusliku vangistuse kohaldamise korral palus kaitsja asendada see üldkasuliku tööga. Samuti palus kaitsja määrata lisakaristuse kohaldamisel see leebemas määras, kui prokuröri poolt taotletud 6 kuud. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Z.H’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Z.H’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: 3 - kahtlustatava kinnipidamise protokoll (lk 5-6), millest nähtuvalt peeti Z.H kinni 12.12.2017.a. kell 22.56 Tallinnas, Astangu 66 juures, seoses kahtlustusega selles, et tema nimetatud kohas kella 22.56 ajal juhtis joobeseisundis (1,00 mg/l) mootorsõidukit Toyota Avensis reg nr xxxx. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja seadme näidu väljatrükk /tl 15-16/, milledest nähtuvalt 12.12.2017.a. kella 22.56 ajal oli Z.H’i poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,04 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et 12.12.2017.a. kella 23.16-23.22 ajal tuvastati aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianr ARDM-0085 Z.H ’i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,10mg/l, laiendmääramatuse 0,10mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,00 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus. - alkomeetri siseriiklik tüübikinnitustunnistus, mõõteseadme taatlustunnistus ja väljavõte politseiametnik Mait Viese mõõteseadme kasutamise pädevuse kohta /tl 19-21/, mille kohaselt oli kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0085 taadeldud ning sellele on väljastatud tüübikinnitustunnistus ning politseiametnik M. Viese on läbinud pädeva mõõtja koolituse. - tunnistaja Niilo Saarma ülekuulamise protokoll /tl 14/, mille kohaselt märkas ta 12.12.2017.a. kella 22.56 ajal Tallinnas, Astangu 66 juures sõitmas sõidukit Toyota Avensis reg nr xxxx, mille sõidustiil oli ebakindel. Sõidukit juhtis Z.H , kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahendiga isiku kontrollimisel oli tulemuseks 1,04 mg/l. Lääne-Harju politseijaoskonnas tuvastatu tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,10 mg/l, lõplik tulemus 1,00 mg/l. - õiend ja teatis /tl 28-29/, millest nähtub, et Z.H’il on mootorsõiduki juhtimise õigus, tema 2016. aasta tulu suurus oli 6459 eurot (päevamäär 9,61 eurot) ja sõiduauto Toyota Avensis reg nr xxxxomanikuks on liiklusregistri järgi XxxxHoiu-laenuühistu ning Z.H on märgitud selle kasutajaks. - Z.H ’i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll /tl 1-3/, mille kohaselt tunnistab ta, et 12.12.2017.a. kella 22.56 ajal juhtis ta Tallinnas, Astangu 66 juures mootorsõidukit Toyota Avensis reg nr xxxx, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et alustas alkoholi tarvitamist 12.12.2017.a. õhtul kella 19.00 ajal. Vahetult enne kinnipidamist jõi ta kolme peale ära 700 ml konjakit. Ta ei mäleta, miks ta asus sõidukit juhtima, ilmselt oli liiga purjus. Ta sai sõita u 2–3 minutit. Astangu 66 maja juures peatati ta politseipatrulli poolt ja kohapeal kontrolliti tal indikaatorvahendiga joovet. Seejärel toimetati ta politseijaoskonda, kus ta puhus kaks korda tõenduslikku alkomeetrisse, lõpptulemuseks oli 1,00 mg/l. Ta oli selle tulemusega nõus ja loobus vereanalüüsist. Ta kahetseb tehtut. - süüdistatava karistusregistri teatis /tl 11/, mille kohaselt on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus samaliigilise kuriteo eest Harju Maakohtu 07.03.2013.a. otsuse järgi. Samuti on tal üks kehtiv väärteokaristus, teda karistati Põhja prefektuuri 19.05.2016.a. otsusega LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga summas 360 eurot. - Harju Maakohtu 07.03.2013.a. otsus /tl 12-13/, mille kohaselt tunnistati Z.H tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, millest loeti KarS 68 lg 1 alusel kantuks kolm päeva ning kandmata karistus 2 kuud 27 päeva vangistust jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära kolmeks kuuks. Samuti konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendina tema sõiduk. Kohus leiab, et Z.H’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning 4 Z.H’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Z.H ’i süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises korduvalt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Z.H pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta tarvitas enese sõnul vahetult enne juhtima asumist kanget alkoholi (konjakit), kuid otsustas sõidukit juhtima asuda, teades et ta on ilmselgelt alkoholijoobes. Seega oli ta sõidukit juhtima asudes seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise (juhile keelatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise) ja pidi võimalikuks pidama, et see tema tegevuse tulemusel ka saabub. Arvestades, et Z.H’i on varasemalt Harju Maakohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo eest, pidi talle olema teada ka see, et 12.12.2017.a. paneb ta toime juba korduva alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. KARISTUS Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav Z.H pani kavatsetult toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Z.H’i karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 07.03.2013.a. otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 3-ks kuuks. Seega saab järeldada, et Z.H on varasemalt toime pannud samalaadse süüteo, kuid selle eest mõistetud ja tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus, , kuna juba vähem kui 2 aastat pärast katseaja lõppu pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Samuti karistati teda 19.05.2016.a. Põhja prefektuuri otsusega LS 224 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis, s.o alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise tõttu. Käesoleva süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis Z.H mootorsõidukit enda väitel selleks, et enda valesti pargitud sõidukit ümber parkida. Seega, arvestades süüdistava varasemat käitumist ja põhjendusi joobeseisundis sõiduki juhtimise õigustamiseks, tuleb isiku teguviisi pidada ilmselgelt selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et sõiduki korduv joobeseisundis juhtimine ehk KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid ning seetõttu on seadusandja ainsa karistusliigina ette näinud vangistuse. Kuivõrd tuvastamist leidis, et Z.H ’i tegu tuleb kvalifitseerida korduvana KarS § 424 lg 2 järgi, mistõttu puudub ka diskretsioon karistusliigi osas. Seega tuleb siinkohal anda hinnang karistuse (vangistuse) määrale, mida kohus peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt 5 orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 2 aastat vangistust. Arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et teda ei ole varem reaalse vangistusega karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisest oluliselt madalamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada Z.H’i vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt
lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 15 päeva vangistust), seega on Z.H’ile mõistetavaks karistuseks 1 kuu vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et uue süüteo pani isik toime juba vähem kui 2 aasta möödumisel pärast eelmise samalaadse teo eest määratud katseaja lõppu, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud. Samuti on isikut peatselt pärast katseaja lõppu karistatud LS § 224 lg 1 alusel lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest, mis iseloomustab ilmekalt isiku suhtumist liiklusnõuete täitmisesse. Arvestada tuleb ka käesoleva süüteo toimepanemise asjaolusid (sh sõiduki juhtimist tühistel põhjustel sellises joobeseisundis, mis avaldus ka ebakindlas sõidustiilis). Seega kohus leiab, et Z.H ’i . Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et oma ütluste kohaselt tarvitas ta kanget alkoholi (konjakit) ja seda vahetult sõiduki juhtimise eel, kuid otsustas siiski sõidukit juhtima asuda, soovides enese sõnul sõidukit ümber parkida. Taolisi asjaolusid arvestades on Z.H näidanud üles erilist ükskõiksust õiguskorda, kuna tal oli võimalik antud liikluskuriteo toimepanemist vältida, kuid ta otsustas siiski käituda enesekeskselt ja teisi ohustavalt. Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, isik jätkas varsti pärast katseaega uute süütegude toimepanemist. Seega ei tagaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivseid eesmärke. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse, teo ohtlikku laadi ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve. Kuivõrd isikut on varem samalaadse liiklusalase kuriteo eest karistatud, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust senisest rangemas määras. Arvestades siiski isiku puhtsüdamlikku kahetsust on kohtu hinnangul piisav lisakaristuse määramine alla lisakaristuse keskmist määra, kohaldades mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kohus rõhutab, et asjaolu, et isik võib vajada töö asukohta sõitmiseks ja laste sõidutamiseks juhtimisõigust, oli talle teada ka varasemalt, nagu ka see, et sõiduki juhtimine joobeseisundis võib kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Seega saanuks ta toimida viisil, mis võimaldanuks tal olla 6 seaduskuulekas ja seeläbi säilitada juhtimisõigus. Kriminaaltoimiku kohaselt ei esine ka KarS § 50 lg-s 2 nimetatud asjaolu (liikumispuue), mis välistaks antud lisakaristuse kohaldamise. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes pärast katseaja lõppu pani toime uue samalaadse kuriteo. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui Z.H peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Z.H ’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Z.H ’i kinnipidamisest, s.o alates 12.12.2017.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Z.H ’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse. Kohtus isik kinnitas, et ta töötab kopajuhina ning pidas oma tervislikku seisundit selliseks, mis võimaldaks tal ka üldkasulikku tööd teha (tl 35-36). Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi vangistuse kandmiseks, samuti on vangistuses vajadusel tagatud arstiabi. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 72 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 705 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 352,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Z.H ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest ning süüdistatava suhteliselt väikesest sissetulekust ja ülalpeetavate olemasolust (tl 29) peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendiks olev sõiduk Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxx(asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn) tuleb tagastada liiklusregistri väljatrükis (tl 28) märgitud omanikule, s.o XxxxHoiu-laenuühistu esindajale või sõiduki kasutajatele: Z.H ’ile, Xxxx’le või Xxxx’le. 7 Merle Parts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.