lg 1 ja § 226 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) J.F, isikukood XXX, Elukoht: xxxx Töökoht: xxxx töötaja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.J.F-i kaebus rahuldada osaliselt, s.o rahatrahvide korraga tasumise osas. Lisakaristuse, s.o. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.07.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,008603 muutmata. 2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.07.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,008603 J.F-ile
S § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv 400 eurot ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus kuulub tasumisele 40 eurot. 3.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.07.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,008603 J.F-ile
S § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv 300 eurot ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus kuulub tasumisele 30 eurot. Rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. Kohustuslik on märkida viitenumbrina 10220195070692.
kohaselt on J.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus J.F karistati liiklusseaduse (
) § 223 lg 1 rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot,
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja lisakaristusega
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 06.06.2019.a. kell 21.48 xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx tn xxxx juures juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja ja rullus üle katuse, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju E G OÜle. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Selliste tegevustega rikkus J.F
lg 3 p 2 ja 169 lg 7 nõudeid ja pani toime
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub J.F talle määratud lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks – tühistamist ja mõistetud rahatrahvide kokku 700 euro tasumist osade kaupa. Kaebuse esitaja leiab, et teda on karistatud liiga rangelt ja seda just juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, millele tuginedes on menetlusaluse isiku suhtes põhjendatud just juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristus koormab teda ebaproportsionaalselt, mille tagajärjel võib kaotada töö. Juhtimisõigust vajab tööl käimiseks. Ta elab maal, kus bussiliiklus on praktiliselt olematu. Töö iseloomust tingituna on juhiload hädavajalikud. Juhtimisõiguse äravõtmise korral piiratakse ka määratud rahatrahvide tasumist. Liiklusõnnetust ei põhjustanud meelega. Rahaline karistus paneb teda edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud seisukohas, et J.F-ile etteheidetavad teod on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usutav, et menetlusalune isik sattus õnnetuse tagajärjel niivõrd suurde stressi, mille tagajärjel ta tundis vajadust tekitada endale niivõrd tugev joove (menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 1,22 mg/l). Enamus liiklejad sattuvad pärast liiklusõnnetust stressi, kuid alkoholi tarvitama asuvad vähesed. Mootorsõiduki juhtimisõigust ei või ära võtta sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Muud põhjused ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse äravõtmise, kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Menetlusalune isik on toime pannud mitu enamohtlikku tegu. Sellest tulenevalt tuleb isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud, kuid on selgelt aru saada, et ta ei ole toimepandud tegude tõsidusest aru saanud, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. J.F oma tegevusega on näidanud, et on teiste liiklejate turvalisusele väga suureks ohuks. 2 Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvide osade kaupa tasumisele. Kohtu seisukoht Tutvunud J.F-i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.
lg 1 järgi süüteo etteheide Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta J.F liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik on ülekuulamisel selgitanud, et 06.06.2019.a. õhtul enne kella 21.00 juhtis xxxx tänava xxxx juures sõidukit xxxx xxxx, sõitis kruusateel liiga kiiresti ja seetõttu paiskus sõiduk teelt välja ja üle katuse. Väärteo toimepanek on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sellele lisatud fotodega ja skeemiga, millede kohaselt on 06.06.2019.a kella 23.15 kuni 23.30 (teade 21.48) ajal vaatlusaluseks kohaks xxxx tn xxxx, kus sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx on teelt välja sõitnud. Tegemist on kruusateega, teekate kuiv, valge aeg, suurimaks lubatud kiiruseks 50 km/h. Sõiduk on kaetud mõlkide ja kraapejälgedega. Sõiduki omanikuks on E G OÜ. Seega on tõendamist leidnud J.F-i poolt
lg 3 p 2 rikkumine, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja vähendama kiirust, kui tingimused seda nõuavad. Sündmuskohal oli piirkiiruseks 50 km/h, tegemist oli kruusateega. Üldteada olevalt nõuab kruusateel sõitmine autojuhilt rohkem tähelepanelikkust ja ettevaatlikust. Menetlusaluse isiku selgituse kohaselt oli teelt väljasõitmise põhjuseks liiga suur kiirus.
p 32 sätestab, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Liiklusõnnetusega on põhjustatud varaline kahju E G OÜ-le. Seega menetlusalune isik pani toime
Kohtu hinnangul etteheidetav tegu on toime pandud hooletusest, s.o tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks J.F pidanud ette nägema võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel kruusateel võib teelt välja sõita ja põhjustada kahju.
lg 1 järgi süüteo etteheide J.F ei vaidlusta pärast liiklusõnnetust ja enne politsei saabumist alkoholi tarvitamist. Menetlusaluse isik on ülekuulamisel selgitanud, et pärast liiklusõnnetust ootasid koos kaasreisijaga politseid üle tunni ning kuna autos oli viina ja muud alkoholi, asusid jooma. Alkoholi tarvitamist põhjendab stressiga. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt toimus sõidukiga teelt väljasõitmine xxxx tänava xxxx juures enne kella 21.
lg 7 nõudeid.
lg 7 sätestatu kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik, juhtimisõigust omava isikuna, kes on teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest, tarvitas enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist alkoholi. Seda veel märkimisväärses koguses, sest tal tuvastati alkoholijoove 1,22 mg/l. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 7 nõuet ja pani toime
lg- s 1 sätestatud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi tarvitamise vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Karistus Kohtuväline menetleja määras karistuseks
lg 1 alusel rahatrahvi 400 eurot,
lg 1 alusel rahatrahvi 300 eurot ja
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb võimalike karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, varalise kahju tekkimist, samuti seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, sõidukis viibis kaasreisija. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.
lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur. Tuleb arvestada, et menetlusalune isik on
J.F täiesti teadlikult tarvitas liiklusõnnetuse järgselt alkoholi. Ta ei ole ka aru saanud toime pandud teo tõsidusest ega ole teinud sellest järeldusi. Sellele viitab asjaolu, et isik õigustab oma tegevust, viidates, et liiklusõnnetuse järgselt oli stress is. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et enamus liiklejaid satuvad peale liiklusõnnetust stressi, kuid see ei tähenda, et nad asuvad alkoholi tarvitama. Üldjuhul on selline tegevus seotud eesmärgiga varjata eelnevalt juba alkoholi tarvitamist. Kuivõrd J.F asus kergekäeliselt alkoholi tarvitama olukorras, kus politsei poolt ei olnud kõik liiklusõnnetuse asjaolud selgeks tehtud, siis ei ole välistatud ka järgmisel korral samalaadne olukord. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole J.F kehtivaid väärteokaristusi. Riigikohus on aga lahendis 3-1-1-122-13 punktis 11 asunud seisukohale, et i 4 Seega esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või tema isikut iseloomustavad sellised asjaolud, mis muudavad võimalikuks, et isik võib toime panna uue rikkumise. Kohus leiab, et käesoleva juhtumi puhul on alust J.F-i suhtes kohaldada lisakaristust. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et J.F asus kergekäeliselt alkoholi tarvitama olukorras, mil politsei ei olnud veel õnnetusepaigale jõudnud, siis ei ole välistatud samalaadse olukorra korral jälle alkoholi tarvitamine. Menetlusaluse isiku näol on tegemist juba piisavat elukogemust omava isikuga. J.F tuvastatud alkoholikogus väljahingatavas õhus oli nii suur, mis toob endaga kaasa kriminaalkaristuse. Menetlusalune isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist oma teosse. Samuti ei ole ta oma teo tõsidusest aru saanud, vaid õigustab oma tegevust politsei pika ootamise ja stressiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale Käesoleval juhul ongi kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ja lisakaristuse miinimummääras. Kohtu hinnangul on määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööl käimiseks ja töökohustuste täitmiseks, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et nendele rikkumistele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. J.F on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda. Kui isik otsustab valida sellise käitumisviisi, riskib ta juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega ning tal tuleb taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Menetlusalune isik ei ole kaebuses põhjendanud rahatrahvide osade kaupa tasumise vajalikkust. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik ei ole kaebuses põhjendanud rahatrahvide osade kaupa tasumise vajalikkust, annab kohus võimaluse tasuda rahatrahvid kokku 700 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et korraga rahatrahvi tasumine võib olla raskendatud. Eeltoodu alusel jätab kohus J.F-i kaebuse rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.07.2019.a. ots uses väärteoasjas nr 2302,19,008603 määratud lisakaristuse tühistamiseks, kuid annab J.F-ile võimaluse tasuda rahatrahv kokku 700 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.