Obsah (7)
§ 76§ 75§ 121§ 1432§ 64§ 65§ 68Kriminaalasi nr 1-18-1219 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.12.2022. a) Kriminaalasja number 1-
§ 76
lg 5 alusel määrata Veiko Männikule katseaeg 6 (kuus) kuud tema vabastamisest arvates. Kohustada Veiko Männikut katseajal alluma käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2, 8, alusel määrata Veiko Männikule katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Määrus Veiko Männiku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx Veiko Männiku ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest. Vabastada süüdimõistetu Veiko Männik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Veiko Männik on Pärnu Maakohtu 16.10.2018 otsusega süüdi tunnistatud
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.
Samuti tunnistati Veiko Männik süüdi
§ 1432
lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel karistuseks 4 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise algusajaks loeti 01.11.
- Veiko Männiku karistusaeg lõppeb 01.05.
- Viru Vangla esitas kohtule 11.11.2022 materjalid Veiko Männiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Veiko Männiku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leidis, et kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel elu- ning töökoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Veiko Männikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta viiendat korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Prokurör tõi välja, et vangla iseloomustuse kohaselt eitab kinnipeetav viimast kuritegu lapse seksuaalse ärakasutamise osas ja pisendab enda rolli abikaasa peksmises. Oma vastutuse eitamine ning rolli pisendamine viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning süüdimõistetu ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi korrata. Oma rolli mittenägemine näitab ilmekalt, et süüdimõistetu ei ole valmis 2
(5)kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema, millest tulenevalt säilib aga ka uute kuritegude toimepanemise oht. Sõnades on kinnipeetav avaldanud küll soovi elada edaspidi vabaduses seaduskuulekalt, kuid käitumine ei ole seni tema sõnu toetanud. Prokuröri hinnangul ei leidu vangla iseloomustuses ka uusi asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine vabaduses olla seaduskuulekas. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Veiko Männiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Veiko Männik avaldas kohtuistungil, et ta on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta viiendat korda. Üks kuritegudest, mille eest ta hetkel karistust kannab, on toime pandud katseajal. Kinnipeetava sõnul on ta enda elust nüüd järeldused teinud ja enam selliselt jätkata ei soovi. Ta soovib edasi minna korralikult ja tal on olemas ka toetav tugivõrgustik. Süüdimõistetu sõnul kahetseb ta oma tegusid ja on neist omad järeldused teinud. Ta ei soovi enam petta inimesi, kes teda usaldavad. Vabaduses toetavad teda eksabikaasa, kes on ka tema laste ema, lapsed ja usuringkond. Endine abikaasa võtab ta enda firmasse tööle ja võimaldab ka elukoha. Kinnipeetava sõnul ei suhtle ta enam inimestega, kes olid seotud alkoholi tarvitamisega ning alkoholi ta enam ei tarvita. Vabaduses soovib ta käia koguduses ja tal on usuinimeste seas palju toetajaid. Veiko Männik tõdes, et paraku ei saa keegi asju ette näha, kuid ta loodab, et kohus ei pea temas pettuma ja usaldab teda. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Veiko Männik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Veiko Männik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevalt kannab ta viiendat reaalset vangistust. Esimese kuriteo pani süüdimõistetu toime alaealisena. Kinnipeetav on varasemalt karistatud kuritahtliku huligaansuse, üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, suguühendus olemise eest, kui see oli toime pandud vägivallaga või vägivallaga ähvardades, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, vägistamise ja avaliku korra raske rikkumise eest, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Hetkel kannab Veiko Männik karistust täisealise poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest kuritarvitades usaldust ja kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. Kuriteod on süüdimõistetu peamiselt toime pannud alkoholijoobes. Peamisteks kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud tagajärgedele mitte mõtlemine, kehv probleemilahendusoskus ja impulsiivsus ning seksuaalkuritegude puhul seksuaalne motiiv. 3
(5)Veiko Männiku käitumist vangistuses võib pidada pigem heaks. Vangistuses viibides on kinnipeetav osalenud aktiivselt majandustöödel. Töökohustuste täitmisesse on ta suhtunud vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritult ja rikkumisi esinenud ei ole. Samuti puuduvad süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on vangistuses olles osalenud sotsiaalprogrammides Igapäeva valik ja Viha juhtimine. Läbiviijate sõnul oli süüdimõistetu motiveeritud programmides osalema ja töötas tundides aktiivselt kaasa. Sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbiviija hinnangul on kinnipeetav juba alustanud enda käitumise aktiivset jälgimist ja oskab ära tunda märke, mis võivad viia agressiivse käitumiseni. Programmi juhendaja leidis, et kui Veiko Männik jätkab samalaadselt enda käitumise jälgimist ja rahustavate mõtete kasutamist, suudab ta ennast ärritavatest olukordadest eemale hoida. Süüdimõistetu alustas 2020. aastal ka programmiga Uus suund ja jätkas seda käesoleval aastal, kuid paraku jäi antud programmi läbimata. Kinnipeetava sõnul ei olnud tal võimalik arutleda kuriteo üle, mida ta enda sõnul sooritanud ei olnud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt tunnistab kinnipeetav toime pandud kuritegusid ja kahetseb neid. Kohus ei ole küll täielikult veendunud, kas süüdimõistetu ka päriselt tunnistab tehtut või on see öeldud üksnes seepärast, et ta soovib ennetähtaega vanglast vabaneda, kuid samas tuleb tõdeda, et Veiko Männik on endaga vanglas olles tööd teinud ja on näha, et ta on motiveeritud enda elus muutuseid tegema. Süüdimõistetu puhul saab positiivseks pidada ka tema vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on olemas elukoht Tartu linnas xxxxxxxxxxx ruumides, mille juhatuse liige on kinnipeetava endine abikaasa, xxxxxxxxxxxx. Maja omanikuks, kus eelnimetatud ettevõtte ruumid asuvad, on xxxxxxxxxx mille juhatuse liige on samuti oma nõusoleku andnud Veiko Männiku elama asumiseks ettevõtte ruumides. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt plaanib kinnipeetav tulevikus endale Tartu lähedale maja soetada. Vabanedes on Veiko Männikule endise abikaasa poolt garanteeritud ka töökoht ettevõttes xxxxxxxxxxxxx kus tal on võimalus asuda tööle ettevõtte kaupluses. Vangla iseloomustuse kohaselt Veiko Männikul tasumata nõudeid ei ole, tal on vabanemisfondis üle 900 euro ja vabakasutuse kontol rohkem, kui 97000 eurot. Kindel elu- ja töökoht ning piisavad rahalised vahendid soodustavad kindlasti Veiko Männiku hakkamasaamist vabaduses. Lähedastest on kinnipeetaval vabaduses endine abikaasa ja lapsed, kellega omavahelised suhted on head ja kes on valmis süüdimõistetut igakülgselt toetama. Kohtuistungil avaldatu kohaselt toetavad kinnipeetavat vabaduses ka mitmed tema tutvusringkonda kuuluvad usuinimesed. Eeltoodul on kohtu hinnangul arvestatav mõju, isiku edaspidise õiguskuuleka elu kujunemisel. Süüdimõistetu senist elukäiku on paljuski mõjutanud alkoholiprobleem, mis on viinud Veiko Männiku õigusvastaste tegude toimepanemiseni. Alkoholiprobleemist tulenevate riskide maandamisega on vangistuses tegeletud sotsiaalprogrammi läbiviimisega. Praeguseks hetkeks on kinnipeetav teinud oma elus positiivse muutuse, ta on otsustanud alkoholist täielikult loobuda. Ta on seadnud endale elus uued eesmärgid ning mõistab, et nende saavutamiseks on vaja endaga tööd teha. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta suure osa oma elust pühendanud usule ning soovib vabaduses olles hakata ka koguduses käima. Süüdimõistetu hinnangul on just usutegevus olnud abiks tal enese kontrollimisel ja motiveerimisel. Kinnipeetava sõnul on vanglas läbitud programmid aidanud tal leida viise, kuidas elada sõltuvusainest vabana ja vältida agressiivset käitumist. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu sõltuvusprobleemid sellised, mis tingiksid tema vabastamata jätmise. Võimaliku vabanemise korral saaks riske täiendavalt maandada erinevate lisakohustustega. Tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamine ei tähenda kindlasti seda, et Veiko Männik vabastatakse karistuse kandmisest, vaid tal on võimalus enda ülejäänud karistust kanda vabaduses. 4
(5)Arvestades asjaolu, et Veiko Männik on käesolevaks ajaks enamuse oma karistusest ära kandnud, käitunud korrektselt karistuse kandmise ajal, läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi ning võttes arvesse tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja lähedaste toetust, on küsitav, kas vangistuse edasi kandmine muudaks tema käitumist ja suhtumist veel oluliselt. Pigem võiks olla tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all, alludes kontrollnõuetele ja täites lisakohustusi. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Veiko Männiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsed elutingimused annavad alust arvata, et Veiko Männikust tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid on sellised, et neid saab tulemuslikult maandada käitumiskontrolli ja lisakohustustega.
§ 76
lg 5 alusel määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kuna Veiko Männikul on ennetähtaega vabanemise ajaks karistuse kandmata osa lühem, kui 6 kuud, tuleb katseaja pikkuseks määrata 6 kuud tema vabanemisest arvates. Süüdimõistetul tuleb alates kohtumääruse jõustumisest, kuni karistusaja lõpuni, s.o 01.05.2023, alluda käitumiskontrollile ning järgida
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kuna Veiko Männiku kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, määrab kohus talle katseajaks
§ 75lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi.
Maandamaks kuritegude toimepanemise riske, määrab kohus kinnipeetavale ka
§ 75lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Kr
MS § 38 lg 5 p 2 alusel tuleb Veiko Männiku ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest teavitada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)