← Eesti

2-20-12422/36

Obsah (12)§ 146§ 153§ 171§ 158§ 108§ 165§ 162§ 168§ 193§ 23§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12422 Tsiviilasi D. N. (pank

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustuste katteks ei ole väljamakseid tehtud. Harju Maakohtu 27.11.2020 määrusega määrati ajutise halduri tasu ja kulude suuruseks kokku 476.40 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri tasu ja kulud summas 476.40 eurot hüvitati riigi vahenditest. Pankrotihaldur taotleb tasu kindlaks määramist summas 984 eurot (sisaldab käibemaksu), millest 476.40 eurot riigivahendite arvelt ja ülejäänud 506.60 eurot võlgnikult. Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 3

(8)2-20-12422 Müümata ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlgnik töötas 2020 augustis, septembris ja oktoobris X OÜ-s. Töötasu suurus varieerus 355 eurost kuni 584 euroni (bruto). Alates 2020 novembrist võlgniku töötamise osas registris andmed puuduvad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 427 765.26 eurot järgmiselt:

§ 153lg 1 p 2 nõuded 1.

Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 108.04 eurot;

  1. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 86.86 eurot;
  2. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman 111 eurot;
  3. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman 37.76 eurot;
  4. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 92.72 eurot;
  5. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 161.95 eurot;
  6. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 60.58 eurot;
  7. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 244.20 eurot;
  8. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 34.46 eurot;
  9. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 60.56 eurot;
  10. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 19.18 eurot;
  11. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 138.05 eurot;
  12. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 19.17 eurot;
  13. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 19.17 eurot;
  14. Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 49.85 eurot;
  15. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 33 eurot;
  16. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 75.07 eurot;
  17. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 93.52 eurot;
  18. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 46.57 eurot;
  19. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 399.06 eurot;
  20. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 70.79 eurot;
  21. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 28.95 eurot;
  22. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 65.29 eurot;
  23. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 117.60 eurot;
  24. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 150 eurot;
  25. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 53.36 eurot;
  26. K. P. 989.15 eurot;
  27. X osaühing 1 110.21 eurot;
  28. X osaühing 273.41 eurot;
  29. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 418 824.27 eurot;

§ 153lg 1 p 3 nõuded 31.

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 796.18 eurot;

  1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 927.67 eurot;
  2. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 326.59 eurot;
  3. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 870.51 eurot;
  4. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 653.75 eurot; 4

(8)2-20-12422
  1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 616.76 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Harju Maakohtu 27.11.2020 määrusega määrati kindlaks ajutise halduri vajalikud kulutused summas 24 eurot (sh käibemaks). Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena põhjendamatult suuri laenukohustusi, mille täitmist aga puuduv vara ja madal sissetulek ei võimaldanud. Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes käimas täitemenetlused pikemat aega, sh vanim aastast
  2. Kuhjunud on ka mitmeid trahvinõudeid. Kohustuste kasvamise peamise põhjusena toob võlgnik aga varasemate abikaasade ülevõimete elamist. Arvestades pankrotimenetluses esitatud nõudeid, on pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lisaks eelnevale ka maksukuriteo toimepanek, mille tagajärel on Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu tekkinud võlgniku vastu suur nõue. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldur on tuvastanud, et Harju Maakohtu 20.09.2021 otsusega kriminaalasjas 1-212659
(20930000090)on võlgnik tunnistatud süüdi KarS § 393 lg 1 järgi. Tegemist on maksualase kuriteoga

§ 171

lg 2 mõistes, millest tulenevalt esineb alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmises. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgniku peamine kohustus on samuti Eesti Vabariigi ees Maksu- ja Tolliameti kaudu, mis tuleneb viidatud kriminaalasjas käsitletud asjaoludest. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 5

(8)2-20-12422 Pankrotiseaduse (

) redaktsiooni § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

D. N. (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud kümne võlausaldaja 36 nõuet kokku summas 427 765.26 eurot, sellest 423 573.80 eurot

§ 153

lg 1 p 2 järgus ning 4 191.46 eurot

§ 153lg 1 p 3 järgus.

Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb D. N. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 162

lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Esitatud aruande kohaselt on võlgnik märkinud maksejõuetuse tekkimise põhjusena põhjendamatult suuri laenukohustusi, mille täitmist puuduv vara ja madal sissetulek ei võimaldanud, kuhjunud on ka mitmeid trahvinõudeid. Arvestades pankrotimenetluses esitatud nõudeid, on pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lisaks eelnevale ka maksukuriteo toimepanek, mille tagajärel on Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu tekkinud võlgniku vastu suur nõue. Kohtu hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks maksukuriteo toimepanek võlgniku poolt, mille tagajärjel tekkis Eesti Vabariigil võlgniku vastu suur nõue, aga lisaks ka hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel olnud piisavalt hoolas ega ole hinnanud oma majanduslikke võimalusi, et tagada võetud kohustuste täitmine kokkulepitud tingimustel. 6

(8)2-20-12422 Pankrotihalduri vabastamine ja tasu määramine

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Kristo Teder tuleb vabastada tema kohustustest D. N. (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

§ 23

, § 55 lõike 3 punkti 5², §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotiavaldus võeti menetlusse 16.09.2020.

§ 65

lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Kristo Teder on 02.11.2022 esitatud tasu taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 8,25 töötunni eest 825 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 165 eurot, kokku 990 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (EEXXX) kasuks. Pankrotihaldur palub anda pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 476.40 eurot (sh käibemaks) ja ülejäänud osas 513.60 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise.

§ 23

lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, tutvunud Kristo Teder´i poolt esitatud tasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et tasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab tulenevalt

§-dest 65 ja § 23 halduri tasu suuruseks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 143 eurot, kokku 934 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 1 1 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534).

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku D. N. kanda. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara. Kohus on 10.11.2022 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti D. N. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise 7

(8)2-20-12422 vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur palub anda pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 476.40 eurot (sh käibemaks) ja ülejäänud osas 513.60 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi

§ 23

ja 65 lg 11 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetlus

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises. D. N. on Harju Maakohtu 20.09.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-2659 süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 393 lg 1 järgi (ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu võlgniku avaldus kohtu hinnangul rahuldamisele, kuivõrd esineb

§ 171

lg 2 p 1 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et D. N. avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.