Obsah (15)

§ 214§ 122§ 121§ 133§ 199§ 209§ 63§ 212§ 255§ 64§ 68§ 183§ 832§ 24§ 16

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3727 (20240100034) Kohtukoosseis kohtunik Heli Väinaste

§ 214

lg 2 p 1, § 183 lg 2 p 2 ja § 121 lg 2 p 1,3 järgi üldmenetluses Prokurör Mari Luuk Süüdistatav AAP VELS, isikukood 39104185232, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx (xxxx); kriminaalkorras karistatud 13.03.2020 Harju Maakohtu poolt

§ 122

(alates 01.01.2015

§ 121lg 2 p 3 – kannatanu R.

R.) järgi vangistusega 3 aastat,

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121lg 2 p 3 – kannatanud R.

R. ja A.-L. K.) järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 133

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat,

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 209lg 2 p 1,4 järgi vangistusega 3 aastat (kannatanu H.

T.i),

§ 209

lg 2 p 1,4 ja § 349 järgi

§ 63

lg-st 1 lähtuvalt

§ 209

lg 2 p 1,4 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 212

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 214

lg 2 p 1,4,5 järgi vangistusega 4 aastat,

§ 255

lg 1 järgi vangistusega 4 aastat 5 kuud 9 päeva,

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust,

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 31.07-02.08.2013, 01.04.2015-06.09.2019, s.o 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust 2 karistusaja hulka ja karistus loeti kantuks; väärteokorras 8 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 08.02.2021, Viru Maakohtu 10.02.2021 määrusega anti luba vahistada kaheks kuuks, s.o kuni 08.04.2021, Viru Maakohtu 07.04.2021 määrusega pikendati vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 08.06.2021, Viru Maakohtu 02.06.2021 määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata, Viru Maakohtu 22.07.2021 määrusega jäeti rahuldamata taotlus tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega Kaitsja vandeadvokaat S. Sillar määratud korras RESOLUTSIOON Õigeks mõista AAP VELS süüdistuses

§ 214lg 2 p 1 järgi (kannatanu A.

H.it puudutavas kuriteoepisoodis). Süüdi tunnistada AAP VELS

§ 183lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada AAP VELS

§ 121lg 2 p 1,3 järgi (s.h kannatanu T.

M.t puudutavas kuriteoepisoodis) ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista AAP VELS’i liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 08.02.2021 karistusaja hulka ning Aap Velsi karistuse kandmise algust lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 08.02.

1. Tõkend vahistamine Aap Velsi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu H. P. (isikukood xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada. KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Aap Velsilt kannatanu H. P. kasuks tsiviilhagi summas 2650 (kaks tuhat kuussada viiskümmend) eurot, mis kanda H. P. arvelduskontole xxxx Xxxx. Jätta kaitsja vandeadvokaat S. Sillari taotlus Aap Velsile vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis on esitatud vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-le 11 lg 4, rahuldamata. Jätta Aap Velsi kaitsjatasust ½, s.o 1624 eurot riigi kanda. Välja mõista Aap Velsilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja kaitsjatasu summas 1624 (üks tuhat kuussada kakskümmend neli) eurot. 3 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo S. Sillar (asukoht Maakri 23, 10145 Tallinn) kasuks 588,84 (viissada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 84 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 98,14 eurot) eurot vandeadvokaat S. Sillari poolt määratud korras süüdistatava Aap Velsi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kokku summas 2605 eurot tuleb Aap Velsil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700014757 ning selgitus: „Aap Vels, 1-21-3727, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 08.02.2021 Aap Velsi kahtlustatavana kinnipidamisel tema jope taskust avastatud musta värvi nahast kaantega taskust leitud ja äravõetud sularaha summas 391,82 (kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 82 senti) eurot, mis on kantud 03.05.2021 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 3100082116, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aap Velsile. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aap Velsile temalt 08.02.2021 elukoha aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ning 08.02.2021 Aap Velsi sagedases viibimiskohas aadressil Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud dokumendid, millistest jälitustoimingu protokolli koopia kriminaalasjas nr 14240104072/ jälitustoimik nr 1424000247 14.08.2015 (2 eksemplari) kokku 66-l lehel asub käesoleva kriminaalasja toimikus (tõendid II kd, lk 151-216) ja on ühendatud kollast värvi plastikust sulguriga W041005 ning ülejäänud dokumendid - kokkumurtud A4 formaadis paber käsikirjas kirjega „T. M. on vaja üle kuulata!“ (pakend turvakleebisega nr G15-0436983); jälitustoimingu protokolli koopia lk 1-13, lk 16-29, poolikud lk 30, lk 31 ja terved lk 32-85, lk 86, mille alumine serv rebitud, lk 87-113, poolikud lk 114, lk 115-145 ühendatud kollast värvi plastikust sulguriga nr W041002; koopia stenogrammist alates lk 251-415 ühendatud plastiksulguriga nr W041004; jälitustoimingu protokolli nr 1424000247 koopia 30-l lehel, koopia jälitustoimingu protokollist kuupäevaga 22.02.2016 3-l lehel, koopia kriminaalasja ühendamise määrusest, koopia jälitustoimingu protokollist kuupäevaga 11.01.2016 29-l lehel, koopia jälitustoimingu protokollist, mille nurgal käsikirjas kirje „kindlustus Audi xxxx“ 16-l lehel, koopia jälitustoimingu protokollist kuupäevaga 28.12.2015, mille paremal nurgal käsikirjas märge „Kütus kindlasti ette mängida !“ 42-l lehel ja koopia stenogrammist lk 17-31 ühendatud plastikust sulguriga nr W041003; e-maili kirjavahetus M. E.i ja R. R. vahel, välja prinditud must-valged fotod, käsikirjalised kirjad ruudulisel paberil ja juhised, kuidas rääkida, koopia stenogrammidest ja registri väljavõtetest 90-l lehel ühendatud plastikust sulguriga nr W041006, on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumi (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 624, 06.05.2021). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 08.02.2021 Aap Velsi sagedases viibimiskohas aadressil Xxxx asuva korteri läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud hormoon MT2, mis on pakendatud paberkotti ja suletud turvakleebisega F19-0010921 ning antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumi (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 624, 06.05.2021). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Aap Velsi kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud ning ekspertiisist järele jäänud 4 tablett ja tabletitükk, minigrip kilekotid, papist toru ja piip, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumi (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 624, 06.05.2021). Kriminaalasja toimikus asuvad salvestised - CD-R plaat, 02.05.2021 vaatlusprotokolli lisa (T. M.e, B OÜ, T OÜ arvelduskontode väljavõtted); - DVD-R plaat, sideettevõtjalt saadud andmete protokollide lisa (kirje Sideettevõtjalt saadud andmete 20240100034 protokollide lisad); - DVD plaat jälitustoimingu protokolli lisa (kirje 30.04.2021, reg nr 3.2-1/6901-3); - DVD plaat kirjega 11.05.2021 reg nr 3.2-1/6901-4; - CD-R plaat, 15.04.2021 vaatlusprotokolli lisa (Aap Velsi, I. V.i, H. V.i, A. U. arvelduskontode väljavõtted), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
3. aprilliks 2022). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
4. maist 2022 (seega hiljemalt
5. maiks 2022). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistused Aap Vels on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 199

lg 2 p 4,7,

§ 209

lg 2 p 1,4,

§ 212

lg 1 ja

§ 214

lg 2 p 1,4,5 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, 28.04.2020 kella 16.00 paiku Xxxx asuva Xxxx kaupluse juures asuvas parklas, kasutades vägivalda, tervitamise momendil lõi vasaku käe rusikaga T. M.e näo parempoolse alalõualuu piirkonda tugeva löögi ja hakkas kannatanult T. M.elt nõudma väidetavate võlgade maksmist. A. Vels loetles T. M.ele, mille eest ta võlgu on ja nõudis 13 000,00 euro tasumist. Alates 03.05.2020 toimus Aap Velsi poolt võla väljanõudmine juba igapäevaselt, selleks survestas ta T. M.t korduvate telefonikõnedega, milles nõudis ebatsensuurseid väljendeid kasutades võla maksmist. Võlasumma kättesaamiseks sõitis A. Vels korduvalt T. M.e elukoha juurde, helistades samal ajal kannatanule, ning jäi teda sinna ootama. Kuna T. M. hakkas hirmutundest A. Velsi vägivalla ees ennast tema eest varjama, siis selleks, et T. M. tabada, kontrollis A. Vels ajavahemikul 20.07.2020-23.07.2020 korduvalt T. M.e viibimist viimase töökohas Xxxx. Aap Velsi väljapressimise tulemusena maksis T. M. 23.07.2020 oma ettevõtte B OÜ arveldusarvelt 100,00 eurot A. Velsi ema I. V.i Xxxx AS arveldusarvele. Kuna väljapressimine Aap Velsi poolt jätkus, siis maksis T. M. 09.09.2020 B OÜ arvelduskontolt veel 900,00 eurot I. V.i arvelduskontole. Samuti tuli T. M.el Aap Velsi poolse väljapressimise lõpetamiseks maksta 20.01.2021 oma ettevõtte T OÜ arveldusarvelt 500,00 eurot I. V.i arveldusarvele. Varalise kasu üleandmise nõudmisega ja vägivalda kasutades pani Aap Vels isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja väljapressimise, toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle on Aap Vels kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 199

lg 2 p 4,7,

§ 209

lg 2 p 1,4,

§ 212

lg 1 ja

§ 214

lg 2 p 1,4,5 5 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, kasutades suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardades vägivallaga, nõudis A. H.ilt võla maksmist, tekitades sellega A. H.is hirmu ja näidates üleolekut. Väljapressimise tulemusena lubas A. H. 17.05.2020 toimunud telefonivestluses Aap Velsile, et maksab võlast 300,00 eurot. Toimunud vestluse ajal nõudis A. Vels, et A. H. tuleks teeks tööd ja ehitaks tema isiklikku sauna Xxxx, kuid A. H. keeldus sellest põhjusel, et teab kui tige A. Vels tema peale on ning ta ei soovinud A. Velsi poolseid solvanguid kuulata. Samuti nõudis A. Vels, et A. H. tasuks kohe 50,00 eurot arveldusarvele, mille ta A. H.ile saatis. A. Velsi järjepideva raha ülekandmise nõudmise tulemusel, korraldas A. H. samal päeval, s.o 17.05.2020, 50,00 euro ülekandmise K. K.e arveldusarvelt A. Velsi ema I. V.i Xxxx AS arveldusarvele. 27.05.2020 helistas A. Vels uuesti A. H.ile ning nõudis jätkuvalt raha maksmist, ähvardades teda füüsilise vägivallaga, lubades kohale tulla ja kaalika pooleks lüüa, kui A. H. julgeb vastu rääkida. 06.07.2020 lisas A. Vels järelejäänud võlasummale juurde intressi 100,00 eurot, millega moodustus A. H.i võlasumma kokku 375,00 eurot. Kuna A. H. varjas ennast hirmust A. Velsi ees, siis A. Vels uuris 20.07.2020 tuvastamata isikult A. H.i asukoha kohta, et nõuda juba võla summas 450,00 eurot koos täiendavate intressidega maksmist. 21.07.2020 teatas A. Vels tuvastamata isikule, et kirjutas A. H.ile ning ähvardas värdja ribadeks ja puruks lüüa raha maksmata jätmise eest. 21.07.2020 kella 18.40 paiku A. Vels saades teada, et A. H. viibib Xxxx asuva Xxxx kaupluse juures oma sõiduautoga Audi xxxx, reg märk xxxx, sõitis Aap Vels kohe kaupluse juurde ning võttis A. H.ilt ära sõiduauto võtmed, teatades, et sõiduki saab kätte siis kui maksab võla ära. 22.07.2020 andis A. Vels telefon teel A. H.ile juhised, mida rääkida ja kuidas käituda politseiga seoses tema poolt auto ära võtmisega. Usutles ja hirmutas A. H.it, mis viimasega võib juhtuda siis, kui A. H. peaks politseisse A. Velsi vastu avalduse tegema. Väljapressimise tulemusel maksis A. H. 24.07.2020 Xxxx A. Velsile sularahas 200,00 eurot ning andis oma vanaemale kuuluva murutraktori Alpina mudel BT98 s/n xxxx turuväärtusega ca 1500,00 eurot sõiduauto Audi xxxx, reg märk xxxx, võtmete tagasisaamiseks. Varalise kasu üleandmise nõudmisega ja vägivalla kasutamisega ähvardades pani Aap Vels isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja väljapressimise, toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle on Aap Vels kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätteid, omandas korduvalt edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 24.07.2020-27.12.2020 eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja isikult ning S. A.ult väikeses koguses, s.o korraga vähemalt 1-2 grammi, narkootilist ainet kokaiin. Valdas narkootilist ainet enda juures ja enda kasutuses olevates erinevates sõiduautodes ning turustas xxxx eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas andis 24.07.2020, 01.08.2020 ja 27.12.2020 korduvalt väikeses koguses, s.o korraga 12 grammi, narkootilist ainet kokaiini xxxx asuva xxxx juures ja xxxx edasi A. A.ile. Samuti omandas Aap Vels edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 09.10.2020–17.12.2020 Xxxx ja selle lähiümbruses, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja isikult ning ajavahemikul 15.10.2020– 25.10.2020 R. V.ilt väikeses koguses, s.o korraga vähemalt 1-2 grammi, narkootilist ainet amfetamiin. Valdas narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas Xxxx ja enda kasutuses olevates sõiduautodes ning andis korduvalt oma elukohas Xxxx asuvas saunamajas edasi R. T.ele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 6 NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisale 1 kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning kokaiin kuulub II nimekirja. Ekspertide hinnangul piisab ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine amfetamiini puhul 0,13 grammist ja kokaiini puhul 0,065 grammist. Sel moel pani Aap Vels toime väikeses koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise ja vahendamise edasiandmise eesmärgil, s.o

§ 183lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle on Aap Vels kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 18.10.2020 kella 03.00 paiku Xxxx asuvas striptiisiklubis Xxxx tekkinud konflikti käigus lõi M. O.t ühe korra eeluurimisel täpselt tuvastamata esemega vastu pead otsmiku piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse – otsmiku vigastuse. Sel moel pani Aap Vels oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning tegu oli toime pandud korduvalt, s.t

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle on Aap Vels kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 07.02.2021 ajavahemikul kella 04.0008.00 Xxxx maja hoovis ründas selja tagant H. P., lüües teda vähemalt ühe korra pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse ning kukkus pikali. Seejärel jätkas Aap Vels teadvusetu kannatanu löömist näo ja pea piirkonda jalaga, põhjustades sellega kannatanule:

1. hamba väljalöömise, s.o tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat,
2. ja
3. hamba trauma, ninaluu fraktuuri, parema silma aluse turse ja vasaku ülahuule limaskesta nahakahjustuse (umbes 1,5 pikkune nahariba lahti - vajas õmblust). Sel moel pani Aap Vels oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning tegu oli toime pandud korduvalt, s.t

§ 121lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu T. M.t puudutav kuriteoepisood Süüdistatav Aap Vels ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi kannatanu T. M.t puudutavas kuriteoepisoodis. Aap Vels kinnitas kohtuistungil, et nad olid T. M.ega head sõbrad läbi ühise äritegevuse.

1. aastal oli oksjonil üks auto müügil ja nad osalesid T. M.e firmaga oksjonil, võites selle. Oksjonilt ostis auto T. M.e ettevõte T OÜ. Nad said oksjonilt sõiduki kätte 18 700 euroga ja tema andis T. M.ele selle summa. Ema andis talle 17 000 eurot ja tal endal oli veel raha. Nad sõitsid Kroonikeskusesse ja T. M. tegi pangaautomaadis sularaha sissemakse, pannes 18 700 eurot firma arvele. Ostusumma sees oli 20 % käibemaksu, mille firma saab riigilt tagasi. Nad pidid auto korda tegema ja siis kallimalt maha müüma. Firma nimele ostsid nad auto, et riigilt käibemaks tagasi saada. Tal oli T. M.ega kokkulepe, et viimane tagastab talle riigilt tagasi saadud käibemaksu, mis oli 3740 eurot. T. M. ei andnud 7 talle seda raha tagasi. Nad ostsid selle auto oksjonilt P OÜ-lt. See auto oli T. M.e ettevõtte nimel 10 kuud ja T. M.el oli 10 kuud aega talle raha tagasi anda, aga ta pidi seda koheselt tegema. T. M. on võlga käibemaksu osas tunnistanud, kuid neil oli lisaks veel rahalisi asju. Enne vahistamist 01.04.2015 laskis ta T. M.e firmale teha raiepileti ja T. M. pidi hakkama temal metsatöid tegema. Selle eest maksis ta T. M.ele 1600 eurot. Samuti andis ta nädal või kaks enne vahistamist T. M.ele laenu 2000 eurot. Kui teda vahistati, siis mingil põhjusel anti tema tolleaegse elukaaslase M. M.i kodus garaažis seisnud, kuid temale kuulunud kallid xxxx valuveljed koos rehvidega (AMG markeering) T. M.e kätte ja pandi T. M.e garaaži. Sellest sai ta teada siis, kui vabanes vanglast septembris
2. Siis ta koheselt helistas T. M.ele, et soovib oma asju tagasi saada. T. M. pidi veel talle tooma raiepileti. T. M. lubas tema juurde tulla, aga ei teinud seda. T. M.ega sai ta esimest korda peale vanglast väljatulekut kokku
3. aprillil Xxxx poe juures. Ta läks oma vennale P. V.ile järele, kes elab Xxxx poe kõrval ja temaga oli kaasas R. K.. Ta võttis venna majahoovist peale, kui nägi juhuslikult üle tee T. M.t. Ta sõitis autoga Xxxx poe pangautomaadi juurde parklasse ja läks autost välja T. M.e juurde, kes seisis tema auto nina ees ja hakkas suitsu tegema. Ta läks T. M.e juurde ja ütles tere talle. Lisaks temale olid seal auto nina juures veel R. K., P. V. ja R. (R. T.). T. M.el oli ka seal inimesi, üks oli S. S.. Samuti on talle nüüd meenunud, et O. K. oli seal oma xxxx roolis. Kui ta ütles T. M.ele tere, siis ütles viimane talle tere vastu. Ta küsis T. M.elt, et miks sa minu juurde ei tulnud, kui lubasid tulla ning millal sa oma asjad minuga ära lahendad. Ta oli T. M.e peale vihane sellepärast, et viimane läks tema endise elukaaslase isa M. M.i juurde ja ütles, et miks M. M. teda (Aap Velsi) rahaliselt toetab. Ta ütles T. M.ele, et miks sa oled mulle niimoodi teinud. Selle peale ei öelnud T. M. midagi, oli vait. S. S. kuulas kõrvalt, tal olid omad asjad ka seal T. M.ega ajada, sest ta ei saanud T. M.elt oma rahasid tagasi. Seal kohapeal mingist konkreetsest rahasummast juttu ei olnud, mingit nõudmist ei toimunud. Kui ta T. M.t teretas, siis ta ei löönud teda. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Aap Velsi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Aap Vels on kohtueelses menetluses 05.05.2021 öelnud, et „Ta andis mulle tere käe ja ma lõin teda samal ajal käega kuskile kaela ja õla piirkonda ühe korra.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas Aap Vels sellega, et siis kui ta neid ütlusi andis, ei saanud ta ravimeid, oli paanikas ja ärevuses, tahtis välja saada, kuid nüüd on talle see sündmus meenunud ja see, mis ta räägib, see on ka õige. Seal nad ei leppinud milleski kokku. Ta ütles T. M.ele, et kui sa tahad oma asjad minuga ära lahendada, siis võta minuga ühendust. Peale seda T. M. helistas talle ja nad leppisid kokku kohtumise aja. T. M. tuli tema juurde kohtumisele koos O. K.. Nad rääkisid oma võlgnevused läbi. T. M. pakkus talle ise välja lahenduse, et 10 000 eurot ja 3 kuud ning nad lõid käed. See oli auto käibemaksu summa, need veljed, raiepilet ja laen. Auto käibemaksu summa oli 3740 eurot, aga tol hetkel nad leppisid tegelikult kokku 4000 eurot, kuna aega oli nii palju mööda läinud. Auto soetamine läks temal reaalselt maksma 20 000 eurot, mis ta T. M.ele andis, sest seal olid treilerid, ümbervormistamised ja kõik see bürokraatia. Velgede osas nad leppisid kokku 5000 eurot. T. M.ele meenusid need veljed ja ta lubas üle vaadata, et kuhu need võisid jääda. Ta ootas selle 3 kuud ära ja nad suhtlesid peale seda päris pingsalt. Ta kohtus T. M.ega Xxxx kuskil juulikuus. Tema läks sinna koos H. A.iga. Seal nad tegid uue kokkuleppe ja T. M. lubas talle tagasi maksta 6000 eurot. Ta oli sellega nõus. Nad leppisid kokku, et T. M. hakkab talle iga kuu siis vaikselt maksma võimaluste piires ja kannab raha tema ema arvelduskontole. Kohe samal päeval või järgmisel päeval kandis T. M. 100 eurot tema ema kontole, 09.09.2020 kandis 900 eurot ja 20.01.2021 kandis 500 eurot, kokku 1500 eurot. T. M. pöördus politseisse siis, kui teda vahistati. Jälitustoimingu protokollis 29.03.2021, mille lisaks on 1 DVD plaat (tõendid I kd, tl 100, 142162) on fikseeritud 09.09.2020 kell 10:26:55 A. U. poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: 8 Aap Vels: Jaa. A. U.: Mis raha? Aap Vels: Ei mul tuli kuradi, ikka tuli üle na. M. türa üheksa sotti kandis üle praegust. Praegust saan arveid maksta türa. A. U.: //arusaamatu//. Aap Vels: Ei tuld kuus tonni türa. Eks ta jupp haaval kannabki, tonn kuus ma arvan niimoodi //arusaamatu//. A. U.: Aga palju ta kokku peab? Aap Vels: Noo praegult peab kuuekas maksma kokku nah. Ja siis kuradi … ühesõnaga kuradi … praegust maksab kuus ja varsti maksab nelikend viis. A. U.: Nelikend viis? Aap Vels: Jaa, kui mul kuradi auto minema … ma tahan, et ta maksab mul auto kinni kui ta … mul auto minema läheb nah. Mul läheb nüüd Riigikohtusse see noh. Kohtuistungil väitis Aap Vels, et see „nelikend viis“ oli lihtsalt sõnakõlks, sest siis tal ei olnud veel kohtuotsust ja ta ei teadnud, mis sellest autost saab. M. M. oli ainult siis nõus hakkama autot remontima, kui see kirjutatakse tema tütre nimele. M. M. remontis seda, pannes sinna alla mingi 15 000 eurot oma raha ning neil oli omavahel mingi kokkulepe, et teevad auto korda ja müüvad maha. Selle auto hinnad hakkasid too hetk pihta 45-st. Kannatanu T. M. kinnitas kohtuistungil, et
4. aprillil 2020 peale lõunasel ajal oli ta Xxxx tänaval Xxxx poe juures. Ta läks pangaautomaadist kahe tuttavaga raha välja võtma. Need tuttavad olid O. K. ja S., kelle perekonnanime ta täpselt ei teadnud. Kui ta oli pangaautomaadist raha välja võtnud, siis ta nägi, et Aap Vels sõitis autoga pangaautomaadi kõrvale ning tuli autost välja koos venna ja kahe sõbraga. Ta andis Aap Velsile parema käega tere ja Aap Vels andis tere vastu ning siis vasaku käega lõi talle vasakusse alalõuga. Aap Vels lõi teda rusikaga, käega ja ta tundis löögi hetkel valu. Silitus see ei olnud, see oli ikkagi löök. Löögi tagajärjel oli tal suu (mokk) seest natukene katki, sest ige oli vastu hammast läinud, kuid väliseid vigastusi tal ei olnud. Aap Velsiga olid kaasas vend P. V. ja R. K.. Ta ei mäletanud, kas oli veel keegi. Peale seda, kui Aap Vels teda lõi, järgnes agressiivne sõnavahetus. Ta küsis Aap Velsi käest peale löömist, et mille eest. See oli eelmises kohtuasjas (uurijatele politseis) antud ütluste eest ja et ta pidi olema võlgu sõiduauto xxxx märgiga xxxx eest. Vestluse sisu oli selline, et nad peaksid nüüd kokku saama ja mingi summa kirja panema, mis ta hakkab maksma. Kui ta ei eksi, siis võis olla see 30 000 eurot, mida Aap Vels temalt seal Xxxx poe juures nõudis. Aap Vels leidis, et tema poolt antud ütlused olid valed ja selle tõttu võeti auto ära. Tema eelmine ettevõte T OÜ ostis selle sõiduki oksjonilt Aap Velsi rahade eest. Aap Vels andis talle raha selleks, et ta ostaks oma firma nimele sõiduki. Aap Vels tahtis autot osta ja temal oli firma ning ta oli nõus aitama. Sel ajal olid nad sõbrad. Kui Aap Vels oleks enda nimele sõiduki ostnud, siis ta oleks kaotanud käibemaksu, mis oli 3000 eurot. Sõiduki ostuhind oli 18 000 eurot. Sõiduk oli tema firma arvel mingi 2-3 kuud ja siis läks Aap Velsi endise elukaaslase M. M.i nimele. Sõiduk tehti korda ja politsei konfiskeeris selle. Ta ise helistas Aap Velsile üks või kaks päeva hiljem ja ütles, et tahaks kokku saada, et asi ära lahendada. Nad said Aap Velsiga kokku viimase kodus Xxxx, kus oli P. V. ja vahepeal käis ka R. K.. Temaga oli kaasas O. K.. Nad vestlesid igasugustel teemadel, aga põhiteema oli ikka see, et mille eest ta raha peaks hakkama andma. Mingid autoveljed koos rehvidega olid kuhugi kadunud. P. V. andis talle need autoveljed koos ühe sõiduautoga xxxx, mis oli mõnda aega tema hoovis. Need läksid koos autoga K. V. ja M. M.i juurde ning sinna need jäid, mistõttu tal ei olnud neid autorehve enam kuskilt vaadata. Veel oli juttu sellest samast Xxxx ja käibemaksust, mis jäi tema ettevõttele ja oli 3000 eurot. Selle sai tema ettevõte riigilt tagasi. Tal oli Aap Velsiga auto ostmise ajal kokkulepe, et kui ta saab riigilt käibemaksu tagasi, siis ta annab selle Aap Velsile, kuid viimane läks vangi ja ta ei saanud seda teha. Ta 9 kartis tollel päeval Xxxx mingil määral Aap Velsi, sest viimane on oma võitluskunsti oskusega, äkiline ja agressiivse iseloomuga inimene. Konkreetset summat, mis ta maksma peab, nagu ei olnud, laias laastus äkki oli paarkümmend tuhat sõiduauto, velgede ja käibemaksu eest. Ta pidi teada andma nädala, kahe jooksul, millal maksmist alustab, kuid ta ei teinud seda. Vestlus Aap Velsiga oli rahulikum, selline tavaline vestlus, ei olnud selline nagu Xxxx poe juures. Tema positsioon oli selline, et Aap Vels ise väga hästi teadis, kust selle raha sai ja tema ütlused olid nagu olid ning selle eest keegi maksma kindlasti ei pea. Ainuke asi, mida tema nagu maksma peaks, oli see käibemaks. Ta on sellest vist 2000 eurot tasunud ülekandega Aap Velsi ema arvele, sest Aap Velsil endal ei olnud kontot. Ta on B OÜ juhatuse liige ja omanik. 23.07.2020 tehtud ülekandes selgituseks märgitud arve nr 67 kohta märkis T. M., et pani suvalise numbri sinna. Järgmise ülekande selgituseks on laenu tagasimakse sellepärast, et oleks märk maas, et laen on nii öelda tagasi makstud. Ta on T OÜ juhatuse liige. Ta leppis Aap Velsiga niimoodi kokku, et kuna tal sularaha ei ole ja sularahast ei jää mingit märki ka maha, et siis ülekandega on kõige mugavam. Kolm ülekannet on tehtud käibemaksu summa katteks, mis oli 3000 eurot ja mille ta pidi ära maksma poole aasta, aasta jooksul. Aap Vels helistas talle, aga ta ei võtnud telefoni vastu, kuskil võib-olla paar kuud kindlasti. Aap Vels otsis temaga kontakti, tuli tema maakoju Xxxx koos ühe naisterahvaga, kes jäi autosse. Aap Vels oli selline agressiivne, nagu oli Xxxx poe juures. See oli äkki juulis
5. Aap Vels küsis, miks ta telefoni vastu ei võta, samuti küsis selle rahasumma kohta. Sellel kohtumisel suutsid nad ikkagi väga rahulikult lõpuks rääkida. Lõpuks jäi nii, et ta maksab ära käibemaksu, mis jäi reaalselt tema ettevõttele. Lahtiseks jäid neil ühe auto veljed, mis ikkagi pidid nagu tema juures olema, aga ei olnud. Nende komplekt, 4 tk maksis 4000 eurot. Kui Aap Vels teda 28.04.2020 Xxxx tänaval Xxxx poe juures lõi, siis ta käis traumapunktis, vigastust vaadati küll, aga see oli nii väike, kuid seal oli mingi probleem ja neil ei olnud aega. Tunnistaja S. S. kinnitas kohtuistungil, et 28.04.2020 sõitsid nad autoga koos O. K. ja T. M.ega Xxxx poe juurde, et pangaautomaadist raha võtta. Xxxx roolis oli O. K., sest see oli tema auto. Tema tahtis, et T. M. hakkaks talle raha tagasi maksma, sest puiduäri ei õnnestunud. Tegemist oli kuskil 30 000 euroga. T. M. pidi talle sel päeval osa raha tagasi maksma. T. M. läks automaadist raha võtma, tema ja O. K. jäid autosse, kui sinna sõitis üks auto. Seal toimus vestlus, paar inimest tulid autost välja. Tema läks ka autost välja T. M.e juurde, et küsida, kaua viimasel läheb. T. M. ütles, et tal on ka omad asjad ajada. Aap Vels tahtis temaga rääkida, oli ärritunud, et tema sinna vahele läks. Aap Vels hakkas talle tutvustama, et mis inimesega tal T. M.e näol tegemist on. Aap Vels oli mingi aeg vanglas istunud ja mingid asjad olid seal lahendamata, seal oli vist ebamoraalselt ja ebaeetiliselt käitutud tema eksnaise ja advokaadiga. Ta ütles Aap Velsile, et tahab T. M.e käest oma raha kätte saada. Mingit vägivalla tarvitamist seal Xxxx poe juures tema ei näinud, sest see vestlus oli toimunud juba mõnda aega, kui tema autost välja läks ja tema istus autos O. K. taga. O. K. autost välja ei tulnud. T. M. võttis talle automaadist raha, sel päeval vist oli 600 eurot. Tema T. M.el mingeid vigastusi ei näinud. Jälitustoimingu protokollis 29.03.2021 on fikseeritud 08.01.2021 kell 17:22:25 S. S.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: S. S.: No, ma ei usu, et M. pahatahtlikult, et raha on ja ei taha anda. Aga, aga ma arvan … tema, tema klaarib kõik ära, ta … nagu sinust ei ole kunagi midagi halba rääkind, ma ütlen ausalt sulle. Et … et, et tookord see intsident oli ka, tegelt ta ütles, et tegelt, tegelt nagu … noh te kunagi vist käisite rohkem läbi, siis ta ütles, et et tegelt on hea tüüp, et noh, et tegelt on nagu, et see. Aap Vels: Ah, siis on hästi. 10 S. S.: Et nagu isegi, isegi kui mokk oli verine, ütle … rääkis ikkagi nagu hästi sinust, et selles suhtes. Kohtuistungil väitis S. S., et mokk verine on öeldud tänava slängis, et sulle on hingeliselt haiget tehtud, et sa oled nagu nurka surutud. Mokk verine tähendab, et sa oled lüüa saanud ilma kakluseta. S. S. kinnitas, et ta ei mäleta seda kõnet. Tunnistaja P. V. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Aap Vels on tema vend. 28.04.2020 kohtus ta T. M.ega Xxxx poe juures. Ta elas Xxxx poest üle tee olevas majas ning Aap Vels ja R. K. tulid talle koju järele. Nad nägid T. M.t seismas Xxxx poe ees auto kõrval ja läksid sinna. Aap Vels läks T. M.ega rääkima, nad surusid kätt ja tervitasid. Ta kuulis, et nad rääkisid võlast, mis T. M. veel Aap Velsile võlgu on. Aap Vels küsis T. M.e käest, et miks viimane siiani temaga ühendust võtnud ei ole ja oma asju ära klaarinud ei ole. Vägivalla kasutamist seal ei olnud ja tema T. M.el mingeid vigastusi ei näinud. Peale tema olid seal veel R. K., K. ja mingi S.. Aap Vels ja T. M. leppisid kokku, et T. M. tuleb järgmisel päeval Aap Velsi juurde, nad istuvad maha ja räägivad asjad läbi. Ta teab, et Aap Vels oli T. M.ele raha laenanud paar tuhat eurot, siis oli mingi metsatüki raiepileti jaoks antud raha, mida T. M. ära vist ei teinud ning auto käibemaksu võlg mingi 3000 eurot, mille T. M. oli lubanud hüvitada. T. M.e rahaline võlgnevus Aap Velsi ees oli mingi 10 000 eurot. Järgmisel päeval T. M. ja K. tulidki Aap Velsi juurde. Aap Vels istus nendega maha, nad tegid mingi paberi, et palju neil seal summasid üleval oli. Ta tuletas T. M.ele meelde Aap Velsi ühe auto valuvelgi, mis ta oli viinud T. M.e juurde hoiule, kui Aap Vels vanglasse läks ja mis olid ära kadunud, kui ta neid paar aastat hiljem ära tooma läks. Need olid uued veljed, mingi 1000 eurot tükk, 4 tükki 4000 eurot. T. M. tunnistas lõpuks, et olid jah veljed, aga ta ei tea, mis nendest sai. Õhkkond oli kohtumisel sõbralik ja T. M. lubas oma asjad ära klaarida. Summa, milles lõpuks kokku lepiti, oli üle 10 000 euro, mis T. M. pidi mingi paari kuu jooksul ära maksma, aga ei teinud seda. Tunnistaja R. K. kinnitas kohtuistungil, et 28.04.2020 läksid nad Aap Velsiga P. V.i juurde, kes käis kodus ja kes elas Xxxx poe vastas. P. V. tuli autosse ja nad sõitsid üle tee sinna Xxxx poe otsa peale, sest Aap Vels nägi T. M.t seal. Aap Vels läks autost välja ning T. M. andis talle käe, et tere. Aap Vels ja T. M. vestlesid seal. Mingi paari minuti pärast läksid nad P. V.iga autost välja ja siis tuli autost välja ka O. K., kellega nad rääkisid juttu. Nende vahe Aap Velsi ja T. M.ega oli 1,5-2 meetrit ning tema kuulis vestlusest ainult seda, et Aap Vels, kes oli natukene närviline, küsis, et miks sa rääkisid M. (M. M.ile), et miks oli vaja käia küsimas seal ja lõpus ütles, et helista, võta ühendust, et ole mees ja ajame asjad (võla) korda. Sellest ei räägitud, millest see võlg koosneb. Mingit vägivalla tarvitamist tema ei näinud. Seejärel tuli S. S. autost välja ja hakkas Aap Velsiga rääkima. Kui nad sealt ära sõitsid, siis mingi tund aega hiljem Aap Vels ütles, et T. M. helistas ja ütles, et kas oleks võimalik Xxxx kokku saada. Järgmise päeva hommikul tuli T. M. koos O. K. Aap Velsi juurde Xxxxe. Tema istus kõrvaltoas, mis on avatud köögiga ja nad pidid P. V.iga tööle minema. Ta kuulis, et köögis räägiti mingist autost (Xxxx), mille eest T. M. käibemaksu, võis olla 3000 eurot, tagasi pidi tooma, siis olid P. V.i poolt T. M.e juurde viidud valuveljed, mis olid kadunud ja mille eest viimane pidi maksma 5000 eurot, kui neid üles ei leia. Juttu oli veel metsaraiest, et T. M. oli raiepileti võtnud ja lõiganud metsa maha. Aap Vels küsis T. M.e käest, et mis summa ja mis aja peale tal on võimalik maksta ning T. M. ütles, et 10 000 eurot 3 kuu peale. Aap Vels ütles, et teeme 13 000 ja T. M. oli sellega nõus ja nad lõid käed. Mingeid ähvardusi ta Aap Velsi poolt T. M.e suunas ei kuulnud. Tunnistaja I. V. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Aap Vels on tema poeg. Ta teab, et T. M. on Aap Velsile raha võlgu. T. M. käis nende juures kodus koos O. K. oma rahaasju ajamas. Aap Vels andis enne vangi minekut T. M.ele auto ostuks raha. Raha 17 000 eurot auto 11 ostuks laenas Aap Vels tema käest. Tema sai selle raha metsa kinnistu, s.o Xxxx kinnistu müügist. Aap Vels ja T. M. soetasid selle raha eest T. M.e firmale auto, maasturi xxxx. Aap Vels pidi sellelt summalt saama käibemaksu raha tagasi, mis oli äkki 3600 eurot. Teab, et T. M. lubas Aap Velsile mingeid rahasid maksta. Aap Velsil ei ole pangaarvet, kuid tema pangaarvele on T. M. maksnud mingi 1500 eurot, mis ta on Aap Velsile andnud. Nad viisid koos P. V.iga T. M.e juurde hoiule Aap Velsi auto veljed. See oli kohe peale seda, kui Aap Vels vangi pandi. 02.05.2021 vaatlusprotokollist, mille juurde on lisatud CD-R plaat (tõendid I kd, tl 171-173), nähtub, et B OÜ Xxxx Panga arvelduskontolt nr xxxxon 23.07.2020 tehtud ülekanne süüdistatava Aap Velsi ema I. V.i kontole nr xxxx summas 100 eurot selgitusega „arve nr 67“ ja 09.09.2020 tehtud samale kontole ülekanne summas 900 eurot selgitusega „Laenu tagasimakse“ ning T OÜ Xxxx Panga arvelduskontolt nr xxxx on 20.01.2021 tehtud ülekanne I. V.i kontole nr xxxx summas 500 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. 15.04.2021 vaatlusprotokollist, mille juurde on lisatud CD-R plaat (tõendid I kd, tl 174-183), nähtub, et süüdistatava Aap Velsi ema I. V.i arvelduskontole nr xxxx Xxxx on laekunud 23.07.2020 B OÜ kontolt nr xxxx summa 100 eurot selgitusega arve nr 67 ja 09.09.2020 on samalt kontolt laekunud 900 eurot selgitusega Laenu tagasimakse ning 21.01.2021 on T OÜ kontolt nr xxxx laekunud 500 eurot selgitusega laenu tagasimakse. 13.03.2020 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-16-2411 (tõendid II kd, tl 1-94) nähtub, et

§ 832

lg 2 p 1 ja

§ 255lg 2 p 2 alusel konfiskeeriti Aap Velsi endiselt elukaaslaselt M.

M.ilt viimase nimele registreeritud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx koos varuosadega. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Aap Velsi süü

§ 214

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o väljapressimises, mis puudutab kannatanu T. M.t, ei ole tõendamist leidnud.

§ 214

järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Väljapressimise koosseis eeldab, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Väljapressimise subjektiivne külg eeldab tahtlust objektiive koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Aap Velsile esitatud väljapressimise süüdistusest, mis puudutab kannatanu T. M.t, leidis kohtu hinnangul tõendamist üksnes vägivalla kasutamine. Kohtul puudub alus kahelda T. M.e ütlustes, millistest nähtub, et 28.04.2020 peale lõunasel ajal, kui ta kohtus Xxxx tänaval Xxxx poe juures Aap Velsiga ning andis Aap Velsile parema käega tere ja Aap Vels andis tere vastu, siis vasaku käe või rusikaga lõi Aap Vels talle vasakusse alalõuga, mille tagajärjel ta tundis valu. Löögi tagajärjel oli tal suu (mokk) seest natukene katki, sest ige oli vastu hammast läinud, kuid väliseid vigastusi tal ei olnud. T. M.e väitel käis ta traumapunktis, kus vigastust küll vaadati ja see oli väike, aga seda vigastust mingitel 12 põhjustel ei fikseeritud. T. M.e ütlused haakuvad jälitustoimingu protokollis 29.03.2021 fikseeritud 08.01.2021 kell 17:22:25 S. S.i poolt Aap Velsile tehtud kõnes öelduga, milles S. S. räägib Aap Velsile, et T. M. ei ole sinust (Aap Velsist) kunagi midagi halba rääkinud ja et tookord, kui see intsident oli, siis ta (T. M.) ütles, et tegelikult on hea tüüp (peetud silmas Aap Velsi) ja et isegi kui mokk oli verine, rääkis ikkagi hästi sinust (Aap Velsist). Tunnistaja S. S.i poolt kohtuistungil antud selgitused, et mokk verine on öeldud tänava slängis, et sulle on hingeliselt haiget tehtud, et sa oled nagu nurka surutud, et oled lüüa saanud ilma kakluseta, ei ole asjakohased, sest selles kõnes räägitakse konkreetselt 28.04.2020 toimunud intsidendist, mille tunnistajaks oli S. S.. Aap Vels tunnistas kohtuistungil, et ta teretas T. M.t, kuid ei löönud teda. Samas on Aap Vels kohtueelses menetluses 05.05.2021 öelnud, et „Ta andis mulle tere käe ja ma lõin teda samal ajal käega kuskile kaela ja õla piirkonda ühe korra.“ Vastuolu ütluste vahel põhjendas Aap Vels sellega, et siis kui ta kohtueelses menetluses ütlusi andis, ei saanud ta ravimeid, oli paanikas ja ärevuses, tahtis välja saada, kuid nüüd on talle see sündmus meenunud ja ta räägib tõtt. Kuna Aap Velsi ütlused selles osas, kas ta kasutas vägivalda või mitte, on vastuolulised ning Aap Velsi põhjendused on otsitud, siis jätab kohus tema ütlused kõrvale. Tunnistaja P. V. kinnitas kohtuistungil, et vägivalla kasutamist seal ei olnud. Kuna P. V.i näol on tegemist Aap Velsi vennaga, siis on mõistetav, millest on tingitud sellised ütlused. Tunnistajad S. S. ja R. K. andsid kohtuistungil ütlusi, et mingit vägivalla tarvitamist nemad ei näinud. Aap Velsile esitatud süüdistuse kohaselt peale vägivalla kasutamist 28.04.2020 kella 16.00 paiku Xxxx asuva Xxxx kaupluse juures asuvas parklas hakkas ta T. M.elt nõudma väidetavate võlgade maksmist. Aap Vels loetles T. M.ele, mille eest ta võlgu on ja nõudis 13 000 euro tasumist. Kannatanu T. M. on kohtuistungil öelnud, et kui ta ei eksi, siis võis olla see 30 000 eurot, mida Aap Vels temalt seal Xxxx poe juures nõudis. See oli T. M.e sõnul eelmises kohtuasjas (uurijatele politseis) antud ütluste eest ja et ta pidi olema võlgu sõiduauto Xxxx reg märgiga xxxx eest. Aap Vels leidis, et tema (T. M.e) poolt antud ütlused olid valed ja selle tõttu võeti auto ära. Vestluse sisu oli T. M.e väitel selline, et nad peaksid nüüd kokku saama ja mingi summa kirja panema, mis ta hakkab maksma. Süüdistuses ei konkretiseerita seda, mille eest Aap Vels nõudis T. M.elt 13 000 euro tasumist. Kui süüdistuse versiooni kohaselt Aap Vels loetles T. M.ele, mille eest ta võlgu on, siis peaks ka see loetelu süüdistuse tekstis kajastuma, et seda oleks võimalik kontrollida. T. M. andis ütlusi temalt nõutava summa osas ebalevalt, öeldes, et kui ta ei eksi, siis võis olla see 30 000 eurot. Süüdistatav Aap Vels kinnitas kohtuistungil, et ta küsis kannatanu T. M.elt Xxxx poe juures, et miks viimane tema juurde ei tulnud, kui lubas tulla ning millal ta oma asjad temaga ära lahendab. Seal kohapeal mingist konkreetsest rahasummast Aap Velsi väitel juttu ei olnud, mingit nõudmist ei esitatud. Tunnistaja P. V.i väitel kuulis ta, et räägiti võlast, mis T. M. veel Aap Velsile võlgu on, et Aap Vels küsis T. M.e käest, et miks viimane siiani temaga ühendust võtnud ei ole ja oma asju ära klaarinud ei ole. Tunnistaja R. K. sõnul kuulis ta juttu võla korda ajamisest, kuid sellest ei räägitud, millest see võlg koosneb. Üheselt ei ole kohtu hinnangul tuvastatud see, kas 28.04.2020 Aap Vels T. M.elt üldse mingit konkreetset summat nõudis, sest vastasel juhul ei oleks enam mingit täiendavat kokkusaamist vaja olnud. Seda järeldust toetavad T. M.e ütlused, et nad pidid Aap Velsiga kokku saama ja mingi summa kirja panema, mis ta hakkab maksma. Aap Velsile esitatud süüdistus seda ei kajasta, kuid kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et päev hiljem või mõni päev hiljem said Aap Vels ja T. M. uuesti kokku. T. M.e ütlustega on tõendatud, et ta ise helistas Aap Velsile, et tahaks kokku saada, et asi ära lahendada ning nad said Aap Velsiga kokku viimase kodus Xxxx, kus oli P. V. ja vahepeal käis ka R. K., temaga oli kaasas O. K.. Nimetatud kohtumisel räägiti sellest, mille eest, kui palju ja millise tähtaja 13 jooksul peab T. M. hakkama Aap Velsile maksma. Selles osas on isikute ütlustes teatavaid lahknevusi, aga kohus sellel pikemalt ei peatu, kuna süüdistus seda ei puuduta. T. M.e ütlustega on tõendatud, et tema eelmine ettevõte T OÜ ostis sõiduauto Xxxx reg märgiga xxxx oksjonilt Aap Velsi rahade eest, sest kui Aap Vels oleks enda nimele sõiduki ostnud, siis ta oleks kaotanud käibemaksu, mis oli 3000 eurot, sõiduki ostuhind oli 18 000 eurot. Aap Velsi ütlustega on tõendatud, et nad said oksjonilt sõiduki kätte 18 700 euroga ja T. M.e firma nimele ostsid nad auto, et riigilt käibemaks tagasi saada. Aap Velsi sõnul oli tal T. M.ega kokkulepe, et viimane tagastab talle riigilt tagasi saadud käibemaksu, mis oli 3740 eurot, kuid seda T. M. ei teinud. Aap Velsi väitel leppisid nad kohtumisel tema juures kokku, et käibemaksu summa on 4000 eurot, kuna aega oli nii palju mööda läinud. T. M.e ütlustega on tõendatud, et neil oli Aap Velsiga auto ostmise ajal kokkulepe, et kui ta saab riigilt käibemaksu tagasi, siis ta annab selle Aap Velsile, kuid viimane läks vangi ja ta ei saanud seda teha. T. M. kinnitas, et käibemaksu sai tema ettevõte riigilt tagasi. Eeltoodust järeldub, et nii Aap Vels kui ka T. M. leidsid mõlemad, et vähemalt käibemaksu osas oli varalise kasu üleandmise nõudel õiguslik alus. Siin võiks arutleda selle üle, kas ja kuidas seda sai T. M. oma firma raamatupidamises kajastada, et ta tagastab Aap Velsile käibemaksu summa, mille võrra tema firma tasus riigile vähem käibemaksu. Lisaks sellele võiks tõusetuda küsimus, kas käibemaksu saaks tagasi küsida Aap Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varalt, sest 13.03.2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2411 konfiskeeriti kolmandalt isikult, s.o Aap Velsi endiselt elukaaslaselt M. M.ilt viimase nimele Maanteeameti Liiklusregistris registreeritud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx koos varuosadega. Samas ei saa jätta arvestamata, et T. M. läbi oma firma kasu sai, kuna tema firma tasus riigile vähem käibemaksu. Tõendamist leidis, et T. M. alustas võla, s.o käibemaksu tagastamist Aap Velsile, makstes 23.07.2020 oma ettevõtte B OÜ arvelduskontolt 100 eurot Aap Velsi ema I. V.i Xxxx AS arvelduskontole, 09.09.2020 maksis B OÜ arvelduskontolt veel 900 eurot I. V.i arvelduskontole ning 20.01.2021 maksis oma ettevõtte T OÜ arvelduskontolt veel 500 eurot I. V.i arvelduskontole. Kohtulikul uurimisel ei leidnud seega tõendamist väljapressimine, kuid leidis tõendamist, et süüdistatav Aap Vels kasutas 28.04.2020 kella 16.00 paiku Xxxx asuva Xxxx kaupluse juures asuvas parklas kannatanu T. M.e suhtes vägivalda.

§ 121kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis.

Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

§ 121lg 2 p 3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt.

Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 järgi, mille kohaselt peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. Käesoleval juhul on tegemist nn juriidilise retsidiiviga, sest Aap Vels on 13.03.2020 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud kehalise väärkohtlemise eest ja ta seejärel pani toime uue analoogse kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüdistatav Aap Vels väljendas kannatanu T. M.e löömisega oma pahameelt selle üle, et viimane ei olnud temaga oma asju korda ajanud. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani süüdistatav Aap Vels teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatava Aap Velsi 14 käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna süüdistuses kirjeldatud faktikogum

§ 214

lg 2 p 1 järgi, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leidis kohtulikul uurimisel tõendamist vaid osaliselt, ent vastab kohtu hinnangul

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele, teeb kohus süüdimõistva otsuse üksnes selle järgi, mõistmata Aap Velsi õigeks

§ 214lg 2 p 1 järgi.

Kannatanu A. H.it puudutav kuriteoepisood Süüdistatav Aap Vels ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi kannatanu A. H.it puudutavas kuriteoepisoodis. Aap Vels kinnitas kohtuistungil, et see oli vist aastal 2019 või 2020, ta ei mäleta täpselt seda aega, aga ta oli jalavõruga kodus, kui A. H. pöördus tema poole, et laenu saada, sest ta millalgi enne vahistamist andis inimestele laenu. Ta võib eksida, aga summa oli kas 700 või 800 eurot. Nad leppisid kokku, et A. H. maksab selle tagasi 3 kuu jooksul. Kui ta vanglast vabanes, siis ta sai töövõimetoetust 400 eurot kuus, kuna oli xxxx. Lisaks maksis S. P. talle ositi oma võla 5000 eurot ära, ka tegeles ta ema kinnistu raiega, müües palgid maha (Stora Ensosse läks 3 rekkat palki ja 2 rekkat paberipuud). Koos hakkepuiduga tuli kuskil 11,12 tuhat eurot. A. H. pidi raha tagasi maksma 3 kuu jooksul, aga 3 kuust sai neil 9 kuud. A. H. mängis lolli ja pani pidu. Vahel sai ta A. H.i telefoni teel kätte, vahel mitte. Tal oli A. H.iga ka teravamaid vestlusi. Ta pakkus, et A. H. tuleb ja teeb tema juures tööd. A. H. käis 1 päeva, vist oli teine päev ka, aga tööd ta ei teinud. A. H. kogu aeg valetas talle ja siis tal viskas lõppude lõpuks närvi mustaks, kuid mingit vägivalla tarvitamist ei olnud. Lisaks sebis ta A. H.ile ka töökoha läbi oma venna, et kahe päevaga oleks A. H. saanud selle võla tasa, aga sinna viimane tööle ei läinud. 21.07.2020 sai ta A. H.iga juhuslikult kokku Xxxx toidukaupluse juures. A. H. oli tulnud sinna oma autoga, mida juhtis R. T.. Nad rääkisid seal oma sellest raha asjast, et kaua ta nagu lolli mängib. A. H. andis talle oma auto võtmed panti, et klatib temaga 1-2 päevaga võla ära. Mingi aeg varem oli A. H. talle andnud 50 või 100 eurot. A. H.i auto, mis oli Xxxx poe juures, oli Audi xxxx. Selle autoga ei saanud sõita, sest see oli arvelt maha võetud. A. H. andis talle oma auto võtmed ka sellepärast, et ta juua täis peaga sõitma ei läheks. Auto võtmed pidi ta tagasi andma siis, kui A. H. klatib oma võlgnevuse tema ees ära. Juhtuski nii, et nad said 2 päevaga asjad korda. A. H. kutsus teda järgmisel päeval enda juurde maale, kus elab tema vanaema. See oli Xxxxt natukene väljas. A. H. pakkus talle garaažist murutraktorit ja 200 eurot. Ta vaatas traktori üle ja oli sellega nõus. Nad tegid veel ostu-müügilepingu. Ta kutsus oma venna sinna, kuna venna autol oli konks ja vend võttis oma tuttava juurest käru. A. H.iga nad leppisid kokku, et murutraktori väärtus oli seal 300 eurot. Ta on lasknud murutraktorit remontida, sest see jäi seisma, ei läinud käima, mingit metalli oli seal vaja keevitada. M. K. tuli ka sinna garaaži ja andis talle 200 eurot ning ta andis auto võtmed M. K.e kätte. Aap Vels täpsustas, et selle murutraktori saamine võis olla 3 päeva hiljem, s.o 24.07.

1. Kui A. H. hilines maksmisega, siis viimane pakkus ise välja, et viskab talle peale kas 100 eurot või 50 eurot. Intressi ta otseselt peale ei pannud. Kui A. H. võttis temalt võlgu, siis ta kasutas ema pangakontot. See on tema antud laen A. H.ile, aga emalt võttis ta siis 400 eurot, ülejäänud raha oli tal endal. Kannatanu A. H. kinnitas kohtuistungil, et võttis
2. aastal Aap Velsilt võlgu 450 eurot. Tegemist oli suulise lepinguga. Võla pidi ta tagastama 4 kuu jooksul. Ta ise pakkus Aap Velsile välja, et võtab 450 eurot ja maksab tagasi 700 eurot. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel kannatanu A. H.i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. A. H. on kohtueelses menetluses 05.05.2021 öelnud, et „Eelmisel aastal peale seda, kui ta vabanes ja võruga kodus oli, siis võtsin tema käest võlgu 450 eurot. Ma sattusin kuidagi 15 temaga jälle rääkima ja kuna mul oli raha vaja, siis küsisin tema käest. Leppisin kokku, et võtan 3 kuu peale ja maksan tagasi 700 eurot.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas A. H. sellega, et tema mäletamist mööda oli 4 kuud, järelikult oli siis 3 kuud. Raha sai ta kätte Aap Velsi venna P. V.i käest. Selle 3 kuu jooksul ei maksnud ta Aap Velsile sentigi tagasi. Aap Vels helistas ja küsis raha tagasi, aga tema poolt tulid ainult lubadused. Suhtlus Aap Velsiga oli normaalne, viimane ei ähvardanud teda füüsilise vägivallaga. Ta ise andis Aap Velsile auto võtmed. Nad leppisid kokku, et need jäävad Aap Velsi kätte seniks kuni ta maksab võla ära. Kuna auto oli ilma ülevaatuseta ja ta oli kogu aeg juua täis, siis oli tal ka endal kasulik see auto võti ära anda iseenda heaolu pärast. Võla likvideerimiseks maksis ta ära 200 eurot sularahas ja andis murutraktori, mille ema oli ostnud ning millel olid omad vead küljes. Seda, et juuniks 2020 oli ta Aap Velsile maksnud 275 eurot, A. H. ei mäletanud. Tema auto Audi xxxx reg nr xxxx, mille vastutav kasutaja ta oli, jäi 21.07.2020 Xxxx tänavale Xxxx poe juurde parklasse. Ta oli juua täis, kui nad Aap Velsiga arutasid võlasuhteid. Lõpuks jõudsid nad selleni, et auto võtmed jäävad Aap Velsi kätte, kuni tema võla tasub. See tähtaeg oli sedavõrd üle juba, et ta oli ise lõppkokkuvõttes sellega nõus. Sõidukit Audi xxxx reg nr xxxx kasutas ka tema sõbranna M. K., kes muretses oma dokumentide ja rahakoti pärast, mis olid autosse jäänud. Ta ise pakkus Aap Velsile murutraktorit. Selle ostuhinda ta ei teadnud, kuid kunagi maksid nad seal 1200 eurot, kuid nüüd ei olnud see väärt isegi mitte poolt sellest, mis kunagi maksis, sest aku jooksis kokku koguaeg, ei lõiganud väga hästi, tõsteasjad olid purunenud. Tal oli sellel ajal võlasuhe ka A. A.aga, kellele ta oli võlgu 600 eurot. Ka see võlg oli võetud
3. aastal, aga kõvasti hiljem. Aap Velsi poolne ähvardamine ja survestamine teda ei häirinud. Oma kodus maal, kui raha sai tasutud ja murutraktor antud, sai ta Aap Velsilt autovõtmed kätte. Kui murutraktor sai üle antud, siis nad tegid ka ostu-müügilepingu. Vanaema oli sellega kursis, et murutraktor ära läheb. Tunnistaja M. K. kinnitas kohtuistungil, et kasutas sõiduautot Audi xxxx reg nr xxxx siis, kui nad ei olnud A. H.iga riius.
4. aasta juulis palus A. H. tal seoses selle sõidukiga pöörduda politsei poole. A. H. tahtis oma autot kätte saada, aga tema tahtis sealt oma asju kätte saada. A. H. ütles, et teatud isikul oli õigus enda arvates see auto ära võtta. Alles järgmisel päeval sai ta R. T.e käest teada, et auto võti läks Aap Velsi kätte. Kui ta küsis A. H.i käest järgmisel päeval selle põhjust, vastas viimane, et ta on Aap Velsile võlgu. Ta teab, et A. H. võttis Aap Velsilt
5. aasta märtsis võlgu, et oma eksnaisele anda raha korteri üüri maksmiseks. Algul oli A. H. vist võtnud 400 eurot, pärast oli juurde võtnud. A. H. ütles talle Messengeris, et ta hakkaks raha kokku otsima. Järgmise päeva hilja õhtul ütles ta A. H.ile, et tal ei ole rohkem raha kui 200 eurot. Aap Velsi ema arvele pidi ta maksma 50 eurot. Seda tegi ta A. H.i ütlemise peale. Auto võtme andis Aap Vels tema kätte, kinnitades, et A. H.iga on kõik võlad tasa. Enne seda andis A. H. Aap Velsile raha. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja M. K.e kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. M. K. on kohtueelses menetluses 26.03.2021 öelnud, et „Mina andsin isiklikult Aapile 200 eurot.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel M. K. põhjendada ei osanud, sest oma teada andis ta selle raha A. H.i kätte, et viimane selle edasi annaks, aga võib-olla ta siis andis selle raha Aap Velsi kätte. M. K.e väitel ei ole A. H. kurtnud, et Aap Vels oleks tema suhtes vägivalda kasutanud, kuid A. H. ütles talle sellise lause „Et sa tead, mis on toimunud su oma inimesega ja mis arvad, et kas minuga nii ei lähe.“ Kui tema jõudis lapsega A. H.i koju, siis olid seal Aap Vels ja viimase vend P. ning A. H.. Tema täitis ostumüügilepingu lõpuni, sest A. H. oli nii purjus. Ostu-müügilepingu sisu oli vanaema murutraktori müük, millest vanaema sai teadlikuks samal päeval. Auto viis tema Xxxx poe juurest ära. 16 Tunnistaja P. V. kinnitas kohtuistungil, et tema vend Aap Vels laenas A. H.ile natuke raha, kuid viimane jäi oma maksetega jänni ja siis andis võla katteks murutraktori, millel tema käis järel, sest tema autol oli käru ja konks olemas. Selle kohta tehti kirjalik ostu-müügileping. A. H. ise pakkus seda murutraktorit, sest tal ei olnud seda raha tagasi maksta. Ta ei mäleta, kas A. H.i võlgnevus Aap Velsi ees oli 500, 600 või 700 eurot. Ta teab, et ema niitis selle murutraktoriga, aga selle seisukord ei olnud kõige parem. Seal olid mingid vead, aga käima ta läks, töötas ja muru niitis. A. H.i elukohast ta selle murutraktori tõi ja temaga lepingu tegi. Tunnistaja V. H. kinnitas kohtuistungil, et A. H. on tema lapselaps. Neil oli kodus murutraktor, mille tütar ostis umbes 7 aastat tagasi. Traktor oli viletsas seisukorras, ammu katki. A. H.il oli tema luba traktor ära anda võla katteks. Aap Velsile esitatud süüdistuse kohaselt, kasutades suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardades vägivallaga, nõudis ta A. H.ilt võla maksmist, tekitades sellega A. H.is hirmu ja näidates üleolekut. Süüdistuse kohaselt lubas A. H. väljapressimise tulemusena 17.05.2020 toimunud telefonivestluses Aap Velsile, et maksab võlast 300 eurot. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021, mille juurde on lisatud 1 DVD plaat (tõendid I kd, tl 44-100) on fikseeritud 17.05.2020 kell 18:49:56 Aap Velsi poolt A. H.ile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: Aap Vels: No nii! Kuule sa pidid täna tulema mulle … lage tegema. A. H.: Ja, jah. Pidin tulema jah, sellepärast ma sulle hommikul kirjutasingi aga sa ei jõudnud lugeda, kiire oli vist. Aap Vels: Ma magasin ja, käisin eile väljas … A. H.: Ok. Aap Vels: Ühesõnaga, mis asja? Ma ei saanud aru … A. H.: Selles mõttes ja, ma kirjutasin nii pikalt, kõike ei lugenud … Mul on praegult viiskümmend olemas, viiskümmend lubas üks anda, annaksin täna soti, kui teise viiskümmend juurde saan. Homme üks hea tuttav lubas mulle laenu võtta kaks sotti ehk siis ma peaksin saama homme kaks sotti tema poolt. See on kindel tema puhul, et ta ei ole mustas nimekirjas … ja siis on kolm sotti makstud ja kolm sotti siis jääb. Siis kui sa annad mulle nädala lõpuni, sest ma sain ühe inimese kaudu haltuura nädalaks ajaks, et ma võtaks nädala lõpuks avansina välja – selle kolm sotti ja siis on meil kuus sotti täis võlg. Aap Vels: Aa, ah. A. H.: Aga, aga selles suhtes, et selle inimese suhtes, kui sul ei ole reaalselt inimest, saaksin inimese sättida lae peale. Võin temaga ise asja ära klattida, nii-öelda boonuseks, et oled mulle vastu tulnud ja et aeg on niimoodi üle läinud. Et mul paar meest on, pean ta otseselt kinni püüdma ja tooma, muidu … Nagu eelmine kord inimene lihtsalt juua täis, türa … Aap Vels: Aga, miks sa ise ei tule tee ära? A. H.: Mmm … Kui nüüd täitsa aus olla, siis et tean, kui tige sa võid olla minu peale kogu selle jama pärast, türa ei taha neid solvanguid ja asju kuulata seal kohapeal, vaata. See on ka endal südamest nõme … Samal päeval, s.o 17.05.2020 on K. K. (ik xxxx) kandnud arvelduskontolt xxxx 50 eurot Aap Velsi ema I. V.i Xxxx AS arveldusarvele nr xxxx. Makse selgituseks on märgitud „A. H. võlg“. Eeltoodust järeldub, et A. H. ei nõustunud minema Aap Velsi juurde tööle ning võlast on 17.05.2020 seisuga makstud 50 eurot. 17 Süüdistuse kohaselt helistas Aap Vels 27.05.2020 uuesti A. H.ile ning nõudis jätkuvalt raha maksmist, ähvardades teda füüsilise vägivallaga, lubades kohale tulla ja kaalika pooleks lüüa, kui A. H. julgeb vastu rääkida. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 27.05.2020 kell 20:05:48 Aap Velsi poolt A. H.ile tehtud kõne, milles räägitakse sellest, et tähtaeg võla tagasi maksmiseks on üle läinud, et A. H. tilgutab raha ja maksabki talle poole aasta tagant või mitu kuud. Eelneva vestluse jätkuks omab kõnest tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: A. H.: Ei mul ei ole sellist plaani ju olnud ... Aap Vels: Ah, mis sa plaanid? A. H.: Ma mõtlesin … Mina mõtlesin … Aap Vels: Ära plärtsu, ole vait! Kui ma sinuga räägin, ära plärtsu, raisk! A. H.: Täitsa putsis … Aap Vels: Lendan sinna, löön su kaalika pooleks, kui sa veel plärtsud minuga. Eeltoodust järeldub, et A. H. oli võla tagasi maksmisega hädas, kuid ta püüdis ennast õigustada sellega, et tal ei olnud plaanis võla tagasi maksmisega viivitada ning see enda õigustamine (plärtsumine) ei meeldinud Aap Velsile. Vägivallaga ähvardamist ei saa kohtu hinnangul käsitada antud juhul selles kontekstis, et kui sa võlga ära ei maksa, tulen kohale ja löön su pea pooleks. Süüdistuse kohaselt lisas Aap Vels 06.07.2020 järelejäänud võlasummale juurde intressi 100 eurot, millega moodustas A. H.i võlasumma kokku 375 eurot. Samas saab 17.05.2020 toimunud telefonikõne pinnalt järeldada, et võlgnevus kokku oli 600 eurot, millest samal päeval tasuti 50 eurot ja tasuda jäi veel 550 eurot. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 25.06.2020 kell 19:42:59 A. H.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: Aap Vels: Tõmba A. kõne, ütle talle, et sul on vaja ... Tegelikult sa oled mulle 260, sa andsid mulle 240 eurot? A. H.: Ma andsin sulle 225 ... Aap Vels: Aa 225? A. H.: Jah, 225 andsin. Ma arvestasingi, muidu oleksin pidanud andma kaks korda 250, viis sotti olin võlgu ehk siis andsin 225 ja jäi 275 … Aap Vels: Palju sa pead veel andma? A. H.: Et viimane kord arvestasime, viis sotti, viis sotti oli juba. Tõin sulle 225 ehk siis veel 275 ja siis on veel ja oleme tasa. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 27.06.2020 kell 23:09:59 tuvastamata isiku poolt Aap Velsile tehtud kõne, milles Aap Vels ütleb tuvastamata isikule, et A. H. peab talle maksma 275 eurot. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 06.07.2020 kell 18:53:24 Aap Velsi poolt P. V.ile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: Aap Vels: Ma ütlesin juba A., kuradi, et, et viisteist olgu olla, noh. Mind vapsjee ei huvita! Kolmsada seitsekend viis euri peab maksma. P. V.: Panid talle protsendi ka? Aap Vels: Mm, soti panin juurde. 18 Süüdistuse kohaselt, kuna A. H. varjas ennast hirmust Aap Velsi ees, siis Aap Vels uuris 20.07.2020 tuvastamata isikult A. H.i asukoha kohta, et nõuda juba võla summa 450 eurot koos täiendavate intressidega maksmist. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 20.07.2020 kell 14:29:01 Aap Velsi poolt tuvastamata isikule tehtud kõne, milles Aap Vels uurib tuvastamata isikult, et kas viimane ei tea, kuidas A. H.it kätte saada, et tal oleks vaja A. H. kätte saada, sest A. H. peab talle täna maksma 450 eurot. Süüdistuse kohaselt teatas Aap Vels 21.07.2020 tuvastamata isikule, et kirjutas A. H.ile ning ähvardas värdja ribadeks ja puruks lüüa raha maksmata jätmise eest. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 21.07.2020 kell 16:37:35 tuvastamata isiku poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: Aap Vels: Saad aru J., mul ei ole isegi toiduraha, mul on nädalavahetusel on, kuradi ema sünnipäev. Ma pean sebima kuskilt raha võlgu, saad aru. Mul ei ole plekki! Mulle ei maksa uroodid rahasid ära, saad aru. Üks urood pidi kuradi eile ära tooma nelisada viiskümmend eurot. Ta, ta on kadunud, saad aru, noh. Ma ütlesin talle, et mul emal on kahekümnendal sünnipäev, vaata. Mind ei nussi, läbi ussi munni kuradi võta see kuradi raha raisk. Eile kirjutasin talle, türa, värdjas, ma löön su kuradi ribadeks, ma löön puruks, kuradi urood, vaata. Eeltoodu kohta märgib kohus, et käesoleval juhul on omavahel telefoniga vestelnud tuvastamata isik ja Aap Vels, kuid tõendeid selle kohta ei ole, et neid vägivallaga ähvardusi oleks konkreetselt A. H.ile edastatud. Süüdistuse kohaselt Aap Vels 21.07.2020 kella 18.40 paiku, saades teada, et A. H. viibib Xxxx (õige on Xxxx) asuva Xxxx kaupluse juures oma sõiduautoga Audi xxxx, reg märk xxxx, sõitis Aap Vels kohe kaupluse juurde ning võttis A. H.ilt ära sõiduauto võtmed, teatades, et sõiduki saab kätte siis, kui maksab võla ära. Kohtuistungil ütlusi andes kinnitas kannatanu A. H., et tema auto Audi xxxx reg nr xxxx, mille vastutav kasutaja ta oli, jäi 21.07.2020 Xxxx tänavale Xxxx poe juurde parklasse. Ta oli juua täis, kui nad Aap Velsiga arutasid võlasuhteid. Lõpuks jõudsid nad selleni, et auto võtmed jäävad Aap Velsi kätte, kuni tema võla tasub. See tähtaeg oli sedavõrd üle juba, et ta oli ise lõppkokkuvõttes sellega nõus. Samas on 07.04.2021 koostatud kriminaalasjas asitõendi vaatlus ja vaadeldud on M. K.ele kuuluvat mobiiltelefoni Samsung xxxx, milles olid SMS sõnumite teel toimunud vestlused M. K.e ja A. H.i vahel. 22.07.2020 kell 10.16 saatis A. H. M. K.ele SMS sõnumi, mille sisu oli: „Teatud isik mõtles et tal õigus auto ära võtta“. Süüdistuse kohaselt andis Aap Vels 22.07.2020 telefoni teel A. H.ile juhised, mida rääkida ja kuidas käituda politseiga seoses tema poolt auto ära võtmisega. Usutles ja hirmutas A. H.it, mis viimasega võib juhtuda siis, kui A. H. peaks politseisse Aap Velsi vastu avalduse tegema. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 23.07.2020 kell 22:05:32 A. H.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, milles A. H. ütleb, et nende jutt oli, et tal on jäänud maksta 575 eurot. Süüdistuse kohaselt maksis A. H. väljapressimise tulemusel 24.07.2020 Xxxx Aap Velsile sularahas 200 eurot ning andis oma vanaemale kuuluva murutraktori Alpina mudel BT98 s/n 19 xxxx turuväärtusega ca 1500 eurot sõiduauto Audi xxxx, reg märk xxxx, võtmete tagasisaamiseks. Tunnistaja I. V. kinnitas kohtuistungil, et A. H. võttis temalt võlgu ja kuna tal ei olnud raha tagasi maksta, siis ta andis neile murutraktori. A. H. viivitas raha tagasi maksmisega kaua, mitu kuud. I. V. ei mäletanud kui palju ta A. H.ile võlgu andis, äkki oli 400 eurot või 200 eurot. Raha pidi A. H. talle tagasi maksma äkki kuu aja jooksul. Ta saab xxxx. Seda, kas Aap Vels on ise andnud A. H.ile
6. või
7. aastal mingit raha võlgu, ta öelda ei osanud. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Aap Velsi süü

§ 214

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o väljapressimises, mis puudutab kannatanu A. H.it, ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb selles õigeks mõista.

§ 214

järgi on karistatav varalise kasu üleandmise nõudmine, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Väljapressimise koosseis eeldab, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Ähvardamine kujutab endast psüühilise vägivalla kasutamist.

§ 214

mõttes on psüühilise vägivallaga tegemist, kui kannatanut hirmutatakse tervisekahjustuse tekitamisega (

§ 121ja 118 mõttes) või tapmisega.

Väljapressimise subjektiivne külg eeldab tahtlust objektiive koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Käesoleval juhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et nõue oleks ilma seadusliku aluseta põhjendamatult esitatud, sest poolte vahel eksisteeris reaalne võlasuhe. Nii Aap Velsile esitatud süüdistusest kui ka kogutud tõenditest nähtub see, et A. H. oli Aap Velsile võlgu, sest oli temalt raha laenanud. Seega ei ole täidetud väljapressimise objektiivne koosseis. Samas ei ole süüdistuse ega ka muude tõendite pinnalt võimalik üheselt tuvastada, millal ja kui palju A. H. oli raha laenanud ning missugustel tingimustel. Seega ei ole teada, milliseks tähtajaks ja kui palju A. H. pidi Aap Velsile raha tagasi maksma. Kuna Aap Velsil oli seaduslik alus esitada A. H.ile rahalisi nõudmisi, puudub alus rääkida väljapressimise kontekstis ka vägivallaga ähvardamisest, milliste osas on kohus juba eelnevalt oma seisukoha avaldanud. Autovõtmete enda kätte võtmisega püüdis Aap Vels avaldada A. H.ile täiendavat survet, et viimane tagastaks laenatud raha. A. H. likvideeris oma võla Aap Velsi ees ja sai tagasi sõiduauto võtmed, kui Aap Vels oli saanud sularahas 200 eurot ning ta oli andnud Aap Velsile murutraktori Alpina mudel BT98 s/n xxxx. Süüdistuse kohaselt on murutraktori turuväärtuseks hinnatud ca 1500 eurot, mis tähendab, et äärmisel juhul võis tehing olla oma olemuselt A. H.ile kahjulik, kuid raha tal rohkem ka maksta ei olnud. Prokurör on kohtuvaidluses märkinud, et käesoleval juhul saab varalise kasuna käsitada kõiki süüdistuses märgitud kordi, kui Aap Vels pani võlale juurde lisasummasid, kuid sellisel juhul peaks esitatud süüdistus kõike seda konkreetselt kajastama. Süüdistuse kohaselt lisas Aap Vels 06.07.2020 järelejäänud võlasummale juurde intressi 100 eurot, millega moodustas A. H.i võlasumma kokku 375 eurot. Samas saab 17.05.2020 toimunud telefonikõne pinnalt järeldada, et võlgnevus kokku oli 600 eurot, millest samal päeval tasuti 50 eurot ja tasuda jäi veel 550 eurot. Süüdistuse kohaselt, kuna A. H. varjas ennast hirmust Aap Velsi ees, siis Aap Vels uuris 20.07.2020 tuvastamata isikult A. H.i asukoha kohta, et nõuda juba võla summa 20 450 eurot koos täiendavate intressidega maksmist. Samas nähtub Aap Velsi 20.07.2020 ja 21.07.2020 telefonikõnedest, et A. H. pidi talle maksma 450 eurot. Jälitustoimingu protokollis 21.04.2021 on fikseeritud 23.07.2020 kell 22:05:32 A. H.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, milles A. H. ütleb, et nende jutt oli, et tal on jäänud maksta 575 eurot. Sellist summat süüdistus ei kajasta. Aap Velsi süüdistus

§ 183

lg 2 p 2 järgi Süüdistatav Aap Vels ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi talle esitatud süüdistuses

§ 183lg 2 p 2 järgi.

Aap Vels kinnitas kohtuistungil, et tema narkootikume ei tarvita ega ole kunagi tarvitanud. Tema väitel S. A. tarvitab kokaiini. Aap Velsi ütlustest nähtub, et talle on inimesed helistanud, küsinud ja uurinud ning ta on helistanud S. A.ule, kellelt on küsinud ja uurinud kokaiini kohta, aga reaalselt ei ole ta S. A.ult kokaiini saanud ega kellelegi edasi andnud. Süüdistuses on vale see, et tema on S. A.ult kokaiini saanud ja A. A.ile edasi andnud. See kõik on jäänud neil jutu tasemele. Inimesed on pöördunud tema poole, sest tal on suur tutvusringkond ja ta vabanes kinnipidamiskohast ning siis nad lihtsalt tulevadki ja arvavadki, et helistame Aabile ja Aap nagu nii teab, kust mida. Aap Velsi väitel tarvitas R. V. amfetamiini igapäevaselt ja tegeles narkootikumide müümisega. R. T., kes ehitas tal sauna, oli igapäevane narkootikumide tarvitaja, tarvitades amfetamiini. Kui R. T. tegi tema juures tööd, siis R. T. palus, et ta helistaks R. V.ile, kuna viimane R. T.e numbrit millegi pärast vahetevahel vastu ei võtnud. Kui tema helistas R. V.ile, siis viimane võttis kohe telefoni vastu. R. T. on palunud, et ta küsiks ja uuriks R. V.ilt, sest neil on oma tutvusringkond, kust nad saavad seda amfetamiini. R. V. uuris vist oma kontaktidelt ja ta ei saanud sealt. Tema ei ole R. V.ilt vahendanud amfetamiini R. T.ele. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021, mille juurde on lisatud 1 DVD plaat (tõendid I kd, tl 100-135) on fikseeritud 24.07.2020 kell 18:38:42 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: A. A.: Hmm. Me timmime jooki siin, M. ja värgid nah. Aap Vels: Teil on vaja timmida midagi juurde ka jah, joogi kõrvale? A. A.: Mida? Aap Vels: Sakuskat, kuradi. A. A.: Mis sakuskat? Aap Vels: No kuradi lund, lund juurde vaja, kuradi. Joogi kõrvale ikka vähe. Ei ole vaja? A. A.: Aa ei no seda ma pean sinuga eraldi rääkima, ma ei viitsi M. sellist asju vaata. Aap Vels: Okei, okei. A. A.: Noo on muidu? Aap Vels: Ma arvan, et ikka leiab jah. A. A.: Ma ei viitsi sitta panna nah. Aap Vels: Ei, ei, ei, see ei olegi. A. A.: Aa. Aap Vels: Vot tak. A. A.: Aga… paljuga tuleb siis? Aap Vels: No eks see ikkagi on kuradi, julm hind on nagu siin ikka öeldakse. A. A.: Sada viiskend vä? Aap Vels: Jaa. A. A.: Mhm. Aap Vels: Aga see pidi olema väga sihuke, kõva kuradi, kõva kala raisk, lõhe. A. A.: Aga noh, davai tule siia, ma teen kohe proovikad ära ja … ei ma maksan nagunii sulle grammihinda välja, siis ma ütlen sulle, kes on tõmmand ja kes ei ole vaata. 21 Aap Vels: Ma ise vaatan, mul läheb aega kuradi. Ma uurin, ma lähen nagunii lähen kuti juurde kuradi läbi. Enne nimetatud kõne olulise osa lõppu 00:02:26 A. A.: A kui sa lähed sinna, siis võta üks juba ju. Eks vaatab pärast võime linna vaadata kuskile. Ma olen xxxx, sa käisid vist ka reedel siin ühe korra. Kohtuistungil väitis Aap Vels, et selles kõnes nad rääkisid kalast, lõhest. Neil on üks ühine tuttav S. S., kellel on kalarestoran. See võib olla ka kalamari, must kalamari, mida Venemaalt neile üks tuttav toob, gramm maksab 200-300 eurot. Ta võis sellel õhtul A. A.iga kokku saada. Nad panid pidu ja ta käis läbi. Nad istusid tol õhtul T.juures ehk R. V.i mehe juures. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 01.08.2020 kell 20:44:18 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: A. A.: Mingid jutid on vä? Aap Vels: Ee … eeee … ee tarvis vä? A. A.: No ma ei tea raisk, türa ma jõuan linna, ma helistan //arusaamatu//. Aap Vels: Noo, kuradi, ühesõnaga … mingid, mingid tutid ikka on nah. Kohtuistungil kinnitas Aap Vels, et tema ei tea, mida on A. A. mõelnud, kas ta on mõelnud seal mingit ainet või oli juua täis, sest juua täis inimene ajab igasugust lolli juttu. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 14.10.2020 kell 21:35:49 Aap Velsi poolt R. V.ile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: Aap Vels: Mis juhtunud on? Mis juhtus, et sa kodus oled? R. V.: Mis mõttes? Mis juhtus? Aap Vels: Noh midagi on juhtunud järelikult, et sa kodus oled. Kuule kuradi dopingut on vaja, dopingut on vaja. R. V.: Nojaa, kus sa seda saad kell kümme õhtul. Aap Vels: Türa õhtul ei saa, sa arvad, et seda saadakse varem vä …//arusaamatu// hakkabki liiklus pihta ju õhtul. R. V.: Aa no selle Kunda tüübiga on teistmoodi ju, vastupidi temaga on hommik. Aap Vels: Türa kuradi Kunda raisk. R. V.: Kuradi kuradi. Ja miks sellist //arusaamatu// tehingut on vaja? Aap Vels: No mees teeb hommikuni, vot. Siis tal on vaja. Mees hakkab ära väsima. Aga mul on vaja, et see mees oleks … R. V.: Miks sa nii hilja ärkad? Aap Vels: No sellepärast, et ta ärkas ise nii hilja. Kohtuistungil kinnitas Aap Vels, et dopingu all peab tema silmas energiajooki ja suitsu, mida tal oli endal vaja. Tema oma auto oli tol ajal katki ja A. U. auto ei olnud kogu aeg tema käes ehk siis võib-olla R. V. oleks tulnud tema juurde ning toonud energiajooki ja suitsu. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 15.10.2020 kell 21:03:09 Aap Velsi poolt S. A.ule tehtud kõne, millest oluline osa algab 00:01:14 S. A.: Kuradi, vaata see, mis sa eile uurisid. Aap Vels: Noh. S. A.: Täna vist pidi see, teisel olema seda päris head kuradi. Aap Vels: Ahah. S. A.: Teisel inimesel, ta hommikul mulle kirjutas, aga ma ei ole rohkem uurinud vaata. Kõne oluline osa lõppeb 00:01:30 ja algab uuesti 00:01:46 Aap Vels: Oota teisel //arusaamatu// ma ei saanud aru, mida, mida, mis asi .. see kuradi jamam vä? S. A.: Misasi? 22 Aap Vels: Või sa mõtled seda kuradi seda paremat vä? Mida sa mõtlesid? S. A.: Jama, jama ikka. Aap Vels: Aa jama vä. S. A.: Selles suhtes, et see nagu eile aga parem variant. Aap Vels: Aa okei. Ma mõtlesin seda kuradi, sa pidid ühega kokku saama ju. S. A.: Aa see ei ole täna tuld, eks ta võib olla homme tuleb. Aap Vels: Okei, aga sellel on vä? S. A.: Mhm, hommikul veel kirjutas. Võin talt uurida, et kui on käi Vana-Vinnist läbi. Aap Vels: Davai, uuri. S. A.: Davai. Aap Vels: A vaata, et oleks hea. S. A.: Mhm davai, ma uurin kohe. Kohtuistungil kinnitas Aap Vels, et ta ei mäleta, miks ta pidi sinna Vana-Vinni minema või mida S. A. talle uurima pidi. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 15.10.2020 kell 22:18:41 R. V.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: R. V.: Noh, saun valmis jah? Aap Vels: Ei, teeme, teeme, teeme. Käisime korra ära, dopingut, dopingut vaja kurat. R. V.: Noh, see sitt, mis eile tõid talle vä? Aap Vels: A ei, ei, ei meil on omad, ma ei viitsi üldse neid sittasi auke kuradi. R. V.: No ma ei tea ju. Ei … eile oli. Aap Vels: Mul on parem. R. V.: Ah? Aap Vels: Mul on paremad augud. Kohtuistungil kinnitas Aap Vels, et eks need on võib-olla R. (R. T.e) mingid omad augud, sest R. ju tarvitas oma seda asja. Ta siis võib-olla jutu käigus rääkis, et R.i mingid omad kohad või kontaktid, R.i asjad. Temal ei ole ühtegi kohta ega auku, vaid ta räägib R.i sõprusringkonnast, et siis nagu R.i augud. R.il on omad kontaktid, omad isikud, kui inimene on igapäevane tarvitaja. Lihtsalt tema on nagu selles jutus sees. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 16.10.2020 kell 12:51:12 R. V.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: R. V.: No tere, mis teed? Aap Vels: Kuradi, käin … otsin puksiirkäru ja kuradi sõidan praegult koju ja. R. V.: Okei, sul sellele U.le dopingut ei ole vaja vä? Aap Vels: No kindlasti on vaja, aga … ma arvan, et see doping ei … mul … on jama. R. V.: No olgu siis, ma lihtsalt küsisin, mina nii ei arva aga. Aap Vels: Arvad, et on hea vä? R. V.: No me vist … tean. Aga, las ta siis olla. Aap Vels: Pane siis kuradi kinni. R. V.: Ma ei saa midagi kinni panna, ma … peab kohe ära otsustama. Aap Vels: Jaa, ma võtan ära siis nah. R. V.: Mitu? Aap Vels: Ühe. R. V.: Nojah, raha on vä? Aap Vels: Nooo ei ole, sul on. R. V.: Ei ole. Aap Vels: Ma võtan talt kõik käest … see, kes sul on, ma võtan talt kõik ära, kui ta kaua seal kuradi. 23 R. V.: Aa no vot sellega, ma arvan sa ei jama, selle inimesega sa ei jama kindlasti. Aap Vels: Türa ma võin kõigiga jamada. R. V.: Ei jama, ei jama. Sellega sa ei jama. Aap Vels: Davai, nüüd juba … juba sportlikult huvitab raisk. R. V.: Aga ma ei ütle sulle kunagi, kes ta on. Aap Vels: Okei, okei, ma ei tahagi, mul on pohhui, ma võtan talt selle ära ja ongi kõik. R. V.: Võtad lihtsalt käest ära vä? Raha on vä? Aap Vels: Türa küll. Kui palju ta tahab? Putsi, kaks viis vä? R. V.: Ei, kakskümmend. Aap Vels: A väga hea, normaalne vend ju. Vapsjee normaalne vend ju. Kohtuistungil kinnitas Aap Vels, et ta ei tea, mida R. V. mõtles dopingu all, aga tema jaoks on doping energiajook ja suits. R. V. võib-olla tahtis külla tulla, et käib poest läbi ja toob. Ta ei saa öelda seda, et jutt võis olla amfetamiini hinnast, sest ta ei tea, kui palju see maksab. See, et ta on öelnud, et võtab ühe, on öeldud, sest R. (R. T.) võib-olla palus, et ta uuriks eelnevalt R. V.ilt midagi, et need on nende omavahelised asjad. Ta ei tea, kust R. V. sai narkootilisi aineid, kuid ta teab, et R. on võtnud R. V.ilt, aga see on olnud mingi solk, sest R.il on paha olnud. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 24.01.2021 kell 20:48:52 R. V.i poolt A. U.le tehtud kõne, mille oluline osa hakkab 00:00:42 ja lõppeb 00:01:17 A. U.: Tead mis J. tegi vä? R. V.: Noh? A. U.: Voodi kõrval olid Aapil need tatilapid… R. V.: … nii … A. U.: … ja J. pani pommi. R. V.: Mis see tähendab? A. U.: Sõi! R. V.: Aa A. U.: Me naersime … R. V.: Nojah, seal on kallis kraam võib olla … A. U.: Kokaiini … Aapi kokaiini jäägid on ninast vaata kollide … R. V.: Ma räägin … ma räägin, et kallist kraami ei saa raisku lasta ju. A. U.: Kujutad ette ta sõi ära … R. V.: Nojaa ei koerad teevad … teevadki nii. A. U.: Näris kõik, hakk … hakkis … hakkis ära kõik. Kohtuistungil kinnitas Aap Vels, et tema ei ole kokaiini tarvitanud. Tegemist on A. U. ja R. V.i vahelise vestlusega ja kuidas tema saab tõlgendada A. sõnu, mis A. on rääkinud. A. ise tarvitab narkootikume. See on sõbrannade vaheline möla või loba, nali või kild. Tunnistaja A. U., kes on Aap Velsi endine elukaaslane, kinnitas kohtuistungil, et Aap Vels kokaiini nende suhtluse ajal ei tarvitanud. See on tema ja R. V.i nali või loll jutt, täiesti seosetu. Tunnistaja S. A. kinnitas kohtuistungil, et tal oli eelmise aasta novembris kohus ja teda on kriminaalkorras karistatud kokaiini ja amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest

1. aasta suvest kuni
2. aasta veebruarini. Aap Vels ei ole tema poole pöördunud selleks, et saada narkootilisi aineid. Sel ajal, kui tema tegeles kokaiini ebaseadusliku käitlemisega, oli selle hind seal 120 euro juures. Eks kokaiini hind sõltus selle puhtuse astmest. Võib-olla kellelgi võis gramm kokaiini maksta 150 eurot, kuid kellelgi võis ka 200 olla. Amfetamiini grammi hind oli 20 või 25 eurot. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 24.07.2020 kell 22:52:50 S. A.u poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest on võimalik aru saada, et Aap Vels sõitis koos A. U.ga linnast (xxxx) S. A.u juurde ning A. U. pidi jääma S. A.u juurde maha, et 24 las A. U. räägib A. (A. L.) juttu, et siis nad (Aap Vels ja S. A.) käivad kahekesi ära, sest S. A.u väitel „Ta ei taha sinna võõraid“. S. A. veel kiirustab Aap Velsi tagant, et „ta lihtsalt läheb magama vaata“. Tunnistaja S. A. kinnitas kohtuistungil, et ta ei mäleta, mis teemal nad suhtlesid või kus käisid. Tunnistaja A. A. kinnitas kohtuistungil, et tema ei ole koos Aap Velsiga narkootikume tarvitanud. Tema ei ole kunagi soovinud Aap Velsilt kokaiini osta. Ta on käinud Aap Velsi juures saunas, kus jõid õlut. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 24.07.2020 kell 18:38:42 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne (kõne sisu on eelnevalt avatud). A. A. kinnitas kohtuistungil, et ta ei tea sellest vestlusest midagi, ju oli juua täis. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 01.08.2020 kell 20:44:18 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne (kõne sisu on eelnevalt avatud). A. A. väitis kohtuistungil, et ta ei tea sellest midagi. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 07.08.2020 kell 19:47:03 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, milles A. A. tahab, et Aap Vels helistaks oma sõbrale ja kui Aap Vels küsib, kui palju, vastab A. A., et võta üks. Aap Vels ütleb, et „Kuule aga selge, ma sebin, ma uurin“. A. A. väitis kohtuistungil, et ta ei tea sellest midagi. Tema ei ole oma elus narkootilisi aineid tarvitanud ja tal ei ole olnud nendega kokkupuudet. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 27.12.2020 kell 18:25:56 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest oluline osa algab 00:50 A. A.: Kuuled vä, räägi oma see, tutvusringkonnast saab kiiremini kui kuskilt mujalt? Aap Vels: Sa tahad seda kuradi kõige paremat jah? A. A.: Jaa-jaa-jaa, ise tead ju türa noh. Aap Vels: Jaa aga see on, 15 on vaata hind, vaata. Üks, viis, null noh. A. A.: Jaa-jaa, ma tean noh. /arusaamatu/ ise tead noh. Aap Vels: Okei, aga sebin ikka aga selleks on mul vaja linna saada ju, kuradi vaja ringi liikuda türa. A. A.: Aga millega sa praegu liigud? Aap Vels: Mul on vaja niimoodi, et mul on vaja kuradi ma sõidan enda autoga. Mul on vaja niimoodi, et ühesõnaga, et seal on niimoodi, et ma pean ise minema. Ja seal on vaja niimoodi, et sa annad mulle raha kätte vaata, siis saan alles kuradi üksinda minna niimoodi. A. A.: Nagu oli tookord suvel. Aap Vels: jaa! Seal on nagu väga keeruline, seal niimoodi. Aga saaks jah. A. A. väitis kohtuistungil, et ta ei tea sellest kõnest midagi, et oli juua täis äkki. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 27.12.2020 kell 19:20:43 A. A.i poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest on võimalik aru saada, et nad andsid kaardid ja värgid sinna R. V.i kätte. A. A. kinnitas kohtuistungil, et ta ei tea sellest kõnest midagi, oli purjus ju täiega, häälest aru saada. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 27.12.2020 kell 21:16:19 Aap Velsi poolt A. A.ile tehtud kõne: A. A.: Jaa? Aap Vels: Nonii, no mis toimub? A. A.: Kuule T. juures, raisk siin. Aap Vels: Aaa, noh, kuidas toimetab siis? A. A.: Kuule normaalne, tuled läbi vä? Aap Vels: No ma räägin, et väga kõva noh. A. A. kinnitas kohtuistungil, et ta ei tea, mis seal oli, et oli purjus ju. Tunnistaja R. V. kinnitas kohtuistungil, et R. T. ehitas 2020 oktoobris Aap Velsi juures sauna. Ta teab, et R. T.e hüüdnimi on U.. Ta ise pani R. T.ele sellise nime, sest viimane on selline 25 ulmetegelane, kes jooksis, möllas ringi, ehitas, tegi kõike. Aap Vels ei kutsunud oma töömeest R. T.e U.ks, aga omavahelistes vestlustes Aap Velsiga ütles tema ikka R. T.e kohta U.. Kui R. T. Aap Velsi juures sauna ehitas, siis on tema seal saunamaja juures korduvalt käinud. Aap Vels ei ole
3. aasta oktoobris tema poole pöördunud sooviga saada R. T.e jaoks amfetamiini. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja R. V.i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. R. V. on kohtueelses menetluses 04.05.2021 öelnud, et „Mõned korrad võis olla, et Aap Vels helistas mulle ja tahtis R. jaoks amfetamiini saada.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas R. V. sellega, et see tekst läks sinna kirja hoopis teistsuguste sõnadega. Tema allkiri on seal küll all, aga need ei ole nagu tema laused. Pigem oli see tema arvates niimoodi, et Aap Vels ütles R. T.ele, et viimane küsigu ja uurigu ise R. V.ilt. Ta luges ütlused läbi, kui ta sinna allkirja pani, sest kui ta sinna allkirja pani, siis seal oli kirjas nii nagu ta ütles. Ta ei teinud menetlustoimingu käigus uurijale märkust, et see tekst ei vasta tema poolt öeldule. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 16.10.2020 kell 12:51:12 R. V.i poolt Aap Velsile tehtud kõne (kõne sisu on eelnevalt avatud). R. V. kinnitas kohtuistungil, et ta ei mäleta üldse seda kõnet, seda vestlust, et see nagu ei olekski tema. Ilmselt oli ta siis ise tarvitanud sel ajal amfetamiini. Oktoobris 2020 tarvitas ta ise amfetamiini ikka üsna sageli, aga mitte igapäevaselt. Amfetamiini grammi hind oktoobris 2020 oli 20-25 eurot. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 20.10.2020 kell 16:09:51 R. V.i poolt Aap Velsile tehtud kõne: Aap Vels: Allo. R. V.: No tsau, mis teed? Aap Vels: Kuule midagi, kodus siin, ehitame. R. V.: U.ga vä? Aap Vels: Jaa. R. V.: Dopingut ei ole U.l vaja vä? Aap Vels: Dopingut on vaja, ei ole? //taustal tuvastamata isik ütleb „on“//. On vaja. R. V.: No aga raha on vä? Aap Vels: No leiame jah. Mn mul on ikka, muidugi leian talle siis. Mees ehitab mul. R. V.: Kuule aga selge siis, ma võtan ühe siis. Aap Vels: Davai võta jah. R. V.: Aga noh, ma tulen õhtul mingi poole seitsmeks. Aap Vels: Kui õhtu, a väga hea, super. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 20.10.2020 kell 18:52:21 R. V.i poolt Aap Velsile tehtud kõne: Aap Vels: Jaa. Allo. R. V.: No kus oled? Aap Vels: Kuradi viin hullud, hullud koju. R. V.: Aga saunas ei ole kedagi vä? Aap Vels: Ei ole. R. V.: Miks? Aap Vels: Sellepärast, et ta tuli kaasa muga. R. V.: Mm, okei. Aap Vels: Aga sauna lava peale pane. Laua peale. R. V.: Ega ma ei lähe kuhugi ju. Aap Vels: A nojah siis, selge. Me tuleme kohe kuradi tagasi, ma käin linnast ka läbi. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 20.10.2020 kell 20:07:06 Aap Velsi poolt R. V.ile tehtud kõne: Aap Vels: Kuule, aga saada H. see siia. R. V.: Ei no aga miks sa ise tule võtma? 26 Aap Vels: Ma ei viitsi. R. V.: No ma tulen õue suitsule, aga ma ei viitsi sauna juurde kõndida. Aap Vels: Noo, kui juba suitsule paned, siis pane suits põlema siis kõnni siia. R. V.: Ma ei taha kõndida, ma ei jaksa. Aap Vels: Mis sul siis viga on, et sa kõndida ei jaksa. R. V.: Ma tegin suitsu. Aap Vels: A saada A.ga siis. R. V.: No nad on toas ju. Aap Vels: Täiesti lõpp, davai. Tunnistaja R. V. avaldas kohtuistungil, et ta ei mäleta nendest vestlustest mitte midagi. R. V. kinnitas, et teda on maikuus kriminaalkorras karistatud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest. Teda on süüdi tunnistatud selles, et ta 15.-
4. oktoobrini 2020 müüs vähemalt viiel korral väikeses koguses, korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet amfetamiini Teeserva talus R. T.ele Aap Velsi vahendusel. R. V.i väitel müüs ta R. T.ele amfetamiini, aga süüdistusse läks kirja, et Aap Velsi vahendusel. Ta teab, et kunagi oli kokaiini grammi hind 120 eurot, kuulnud on, et on ka 150 eurot ja ka 200 eurot olnud. Aap Vels ei ole kunagi palunud võtta A. U.l tema juurest amfetamiini. A. A. ei ole palunud tal võtta oma kaardi pealt raha välja, et anda see Aap Velsile. Tunnistaja R. T. kinnitas kohtuistungil, et teda on 07.12.2021 kriminaalkorras karistatud lubadeta juhtimise ning väikeses koguses narkootiliste ainete käitlemise eest. See oli eelmise aasta alguses, kui ta andis R. V.ile edasi 1 grammi amfetamiini. Kui ta võeti vahi alla, siis leiti tema autost 5 ecstasy tabletti. Ta oli
5. aastal amfetamiini igapäevane tarvitaja. Amfetamiini hankis ta igalt poolt. See võis olla 2020 novembrikuus, kui ta ehitas Aap Velsi juures sauna ja tal oli vaja R. V.ile helistada, et viimane tooks talle amfetamiini, aga tal sai kõneaeg otsa ja siis ta palus ühel korral Aap Velsil R. V.ile helistada, et R. V. tuleks Aap Velsi juurde Xxxxe ja tooks talle amfetamiini. Aap Vels helistas R. V.ile tema palvel. Kuna tal sularaha taskus ei olnud, aga R. V. tuli, siis ta palus Aap Velsi, et ole hea anna R. V.ile see 20 eurot tema teenitud rahast. See oli 1 grammi amfetamiini raha. Aap Vels ei ole näinud, kui talle seda ainet edastati. Päevatasu oli tal 70 eurot, mille ta sai Aap Velsi käest peaaegu igal õhtul sularahas kätte. Tööpäevad võisid tal olla 15-20 tunnised. Tänu nendele narkootilistele ainetele ta nii pikad päevad tegigi. Amfetamiin mõjub ergutavalt, annab jõudu ja teeb pea teravamaks. Ta ei ole kunagi Aap Velsi poole pöördunud ja küsinud tema käest kontakte, et saada amfetamiini. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja R. T.e kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. R. T. on kohtueelses menetluses 10.02.2021 öelnud, et „Mul olid endal kontaktid, kelle käest ma amfetamiini sain, aga oli kordi, kui ma ei saanud ja siis ma pöördusin Aap Velsi poole, et äkki tal on tuttavaid, kelle käest oleks võimalik amfetamiini saada.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas R. T. sellega, et ta on mõelnud siin R. V.it, kes on neil üks ühine ja ainukene tuttav sellises valdkonnas. Kui ta oli R. V.iga otse kontaktis, siis on viimane toonud talle amfetamiini paar kolm korda. R. V. käis nagu nii seal Aap Velsi ema juures külas, siis ta kasutas selle võimaluse ära. Omavahelises suhtluses on nad pidanud dopingu all silmas energiajooki, Hustleri energiajooki. Ta on iga päev palunud Aap Velsil tuua endale energiajooki, sest neil päev hakkaski alati Hustlerist. Aap Vels on tema hüüdnimena kasutanud nime U.. See nimi tuli sellest, et kui ta midagi teeb, siis on ta pühendunud täielikult tööle. R. V. tõi talle Aap Velsi sauna narkootilist ainet paar korda ainult 1 grammi kaupa. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja R. T.e kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. R. T. on kohtueelses menetluses 10.02.2021 öelnud, et „Kogused olid 1-2 grammi korraga.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas R. T. sellega, et ta ei olnud adekvaatne, kui 27 neid ütlusi võeti. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 17.10.2020 toimunud kõned R. T.e, Aap Velsi ja R. V.i vahel. R. T. kinnitas kohtuistungil, et ta palus Aap Velsil uurida R. V.ilt, et kas viimasel on tema jaoks amfetamiini. Järjekordselt oli tal siis mingi selline olukord, kus ta kas ei saanud R. V.it telefoni teel kätte või R. V. ei vastanud tema kõnedele. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 15.10.2020 kell 19:39:03 Aap Velsi poolt R. T.ele tehtud kõne: R. T.: Nonii. Aap Vels: Kuradi, ma tulen kohe tagasi, aga mul on sulle midagi. Poisil oli. R. T.: Okei, davai. R. T. kinnitas kohtuistungil, et siis tõi Aap Vels ühe sõbranna talle sinna sauna, see oligi nagu üllatus. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Aap Velsi süü temale esitatud süüdistuses

§ 183lg 2 p 2 järgi leidis kohtulikul uurimisel tõendamist.

Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 fikseeritud kõned kogumis tunnistajate R. V.i ja R. T.e ütlustega tõendavad kohtu hinnangul seda, et Aap Vels pani süüdistuses tähendatud ajal ja kohas toime narkootiliste ainete (kokaiini ja amfetamiini) väikeses koguses korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise ja vahendamise edasiandmise eesmärgil. Aap Vels oli teadlik sellest, kust kohast on võimalik hankida nii kokaiini kui ka amfetamiini. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 24.07.2020 toimunud vestlused A. A.i ja Aap Velsi vahel, milles Aap Vels pakub A. A.ile narkootilist ainet kokaiini hinnaga 150 eurot gramm. A. A. palub võtta Aap Velsil 1 grammi kokaiini. Kokiini saab Aap Vels S. A.u vahendusel. Kokaiini annab Aap Vels A. A.ile üle Xxxx asuva Xxxx juures (24.07.2020 kell 23:32:52 helistas Aap Vels A. A.ile ja küsis: No kus sa olete?A. A. vastas: No siin xxxx ees olen praegult, väljas juba, väljas juba, ootan nah. Aap Vels vastab selle peale: Davai, kuradi kaks … sõidan siit linnuka juurest sinna, vot.). Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 01.08.2020 toimunud kõne A. A.i ja Aap Velsi vahel, kus A. A. palub Aap Velsil uurida, kas on võimalik kokaiini saada. Aap Vels teadis, kust oli võimalik kokaiini hankida, kuid tõenduslikku teavet selle kohta ei ole, kas nimetatud kuupäeval ta kokaiini ka sai ja A. A.ile üle andis. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud 27.12.2020 toimunud kõned, millede kohaselt A. A. tellis Aap Velsilt 2 grammi kokaiini hinnaga 150 eurot gramm (27.12.2020 kell 18:31:50 helistas A. A. Aap Velsile ja kui Aap Vels küsis, et kas A. A. võtab ainult ühe, vastas A. A.: No ma ei tea, tibu? Ma võtan ühe, raisk. Sott viiskend on üks. Võtad teise vä (suhtleb kellegagi enda kõrval). Kaks, kaks tükki. Kolm sotti siis. Mina panen 150, sina paned 150 (suhtles taas kellegagi enda kõrval). Jah, jah, kaks tükki siis! Aap Vels lubas helistada.) See, et Aap Vels A. A.ile 2 grammi kokaiini ka üle andis, on tõendatud 27.12.2020 kell 21:16:19 Aap Velsi poolt A. A.ile tehtud kõnes öelduga, mille kohaselt Aap Vels küsib A. A.ilt, et kuidas toimetab ja A. A. vastab, et kuule normaalne. Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 fikseeritud kõned lükkavad ümber Aap Velsi väite, et tema ei ole reaalselt S. A.ult kokaiini saanud ja A. A.ile edasi andnud. Aap Vels väitis kohtuistungil, et kõnes räägitakse kalast, lõhest, aga see võib olla ka kalamari, must kalamari, mida Venemaalt neile üks tuttav toob, gramm maksab 200-300 eurot. Aap Velsi väited, millega ta asus ennast kaitsma, ei ole usaldusväärsed ega veena kohut, sest kui ta ütles, et Venemaalt toodava musta kalamarja gramm maksab 200-300 eurot, siis kõnedes on grammi hinnaks toodud 150 eurot. 28 Jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 on fikseeritud kõned, mis tõendavad seda, et Aap Vels omandas korduvalt nii R. V.ilt kui ka teiste isikute vahendusel väikeses koguses, s.o korraga vähemalt 1-2 grammi narkootilist ainet amfetamiini, valdas seda ainet enda juures, oma elukohas ja enda kasutuses olevates sõiduautodes ning andis edasi oma elukohas saunamajas oma töömehele R. T.ele. Aap Velsi ja R. V.i vahelistes kõnedes kutsutakse R. T.e U.ks. Ka tunnistaja R. T. ise kinnitas kohtuistungil, et teda hüütakse U.ks. R. T. avaldas kohtuistungil, et ta on palunud ühel korral Aap Velsil helistada R. V.ile, et saada amfetamiini. Samas, kui R. T.ele mängiti kohtuistungil ette jälitustoimingu protokollis 07.04.2021 fikseeritud 17.10.2020 toimunud kõned, siis R. T. tunnistas, et ta palus Aap Velsil uurida R. V.ilt, et kas viimasel on tema jaoks amfetamiini ning et järjekordselt oli tal siis mingi selline olukord, kus ta kas ei saanud R. V.it telefoni teel kätte või R. V. ei vastanud tema kõnedele. Mis puutub süüdistatava Aap Velsi ütlustesse, et dopingu all pidas tema silmas energiajooki ja suitsu ning tunnistaja R. T.e ütlustesse, et dopingu all pidas tema silmas energiajooki, Hustleri energiajooki, siis need väited ei ole tõepärased sellel põhjusel, et jälitustoimingu protokollist 07.04.2021 nähtuvalt hakati seda nn dopingut millegi pärast hankima enamasti alles õhtul ja mingitest salapärastest aukudest, millistest ei tahetud avalikult rääkida.

§ 183

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt. Sama §-i lg 2 p 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis on narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine või vahendamine, samuti edasiandmise eesmärgil aine väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tahtlusele eeldab süüteokoosseis valmistamise, omandamise või valdamise osas kavatsetust narkootilise aine edasiandmise suhtes.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani süüdistatav Aap Vels teo toime otsese tahtlusega, narkootiliste ainete edasiandmise osas on tegu toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et süüdistatava Aap Velsi käitumises esinevad

§ 183

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu M. O.t puudutav kuriteoepisood Süüdistatav Aap Vels ei tunnistanud ennast kohtuistungil süüdi kannatanu M. O.t puudutavas kuriteoepisoodis. Aap Vels kinnitas, et algselt tema tüdruk A. U. ja M. O., kellel oli oma seltskond, leppisid kokku, et lähevad välja ööklubisse Xxxx. Mingil ajahetkel oli ta S. A.uga ja nad läksid ka ööklubisse Xxxx. Kui ta oli Xxxxs, siis tuli M. O. ning kallistas teda ja A. U.t selja tagant. Nad läksid S. A.uga välja ja viimane palus mingil oma tuttaval visata neid sinna Xxxx. Tema oli juba auto peal, kui M. O. tuli oma sõbrannaga ja trügis ka auto peale ning nad sõitsid Xxxx. M. O. oli A. U. kunagine sõbranna. Autos hakkas M. O. talle ette heitma ühte intsidenti. See intsident oli M. O. parima sõbrannaga ja viimane ründas teda eelnevalt. See oli toimunud mingi paar nädalat varem. Aap Velsi väitel on M. O. loomult hästi provotseeriv, 29 vastik ja ülbe inimene. Kui nad sinna Xxxx jõudsid, läks ta autost välja klubisse. Ta läks baarileti äärde, M. O. ja tema sõbranna A. tulid ka sisse ning siis M. O. tuli kohe sinna tema juurde ja nõudis, et ta maksaks tema ja tema sõbranna piletid kinni ja ostaks neile veel siidrid, mida ta ka tegi. Endale võttis ta sealt Red Bulli plekkpurgis. M. O. hakkas teda seal provotseerima, teda laimama üle selle Xxxx. M. O. ütles talle, et ta on orjapidaja, värdjas, kelle koht on vangimajas. Selle peale ta ütles, et jätku teda rahule, hoidku temast eemale. Ta ägestus ja läks eemale, kuid M. O. ei lõpetanud seda karjumist, karjus seal üle baari tema kohta igasuguseid asju. Ta oli kuskil 5-6 meetri kaugusel baarileti kõrval olevast M. O.st ning jõi selle Red Bulli purgi tühjaks ja viskas selle seina poole. Tühi purk kukkus meetri, pooleteist meetri kaugusel maha. Aap Velsi väitel oli A. seljaga tema poole. Tema ei ole löönud M. O.t mingi teadmata esemega vastu otsmiku piirkonda. Seejärel tuli A. U. sinna ja M. O. tõukas A. U.t, karjudes ta peale, et sa oled surnud minu jaoks. Kui A. U. läks väljas M. O. juurde, siis viimane lõi teda veel jalaga. M. O.st tehtud pildil, mida ta jagas vestlustes, ei olnud mingit vigastust näha, vaid väike kriim on otsa ees. Kannatanu M. O. kinnitas kohtuistungil, et Aap Vels viskas talle 18.10.2020 xxxx asuvas striptiisiklubis Xxxx täis Gini purgi näkku. Tema arvates toimus see kell 4, aga ta ei ole päris kindel kellaajas. Striptiisiklubisse olid nad tulnud Aap Velsiga koos ühe autoga xxxx ööklubist Xxxx, kus olid tantsinud ja joonud. A. K. oli ka nendega koos autos. Autos tekkis neil vaidlus mingi joogi pärast ja siis ta ütles Aap Velsile autos ja striptiisiklubis, et viimane on naistepeksja, sest A. U., kes oli tol ajal tema väga hea sõbranna, oli kirjutanud ja kurtnud pool aastat, kuidas Aap Vels teda kohtleb. Ta mäletab, et ostis baaris Gin tooniku, mis oli klaasis. Sellel ööl sai temal mõõt täis ja siis tekkiski konflikt. M. O. tunnistas, et seda konflikti alustas tema ehk siis tema provotseeris Aap Velsi, kui ütles viimasele halvasti. Nad vaidlesid Aap Velsiga selle üle, kas viimane on tema sõbrannat löönud. Ta on väga temperamentne inimene ja teda on väga raske maha rahustada. M. O. ütlustest nähtub, et ta oli koos oma sõbranna ja töökaaslase A. K.ga striptiisiklubis Xxxx baarileti ääres, kui sai kaugelt (mingi 4 meetri kauguselt) väikse sinist värvi Gini purgiga vastu pead, otsaette. Ta nägi, et Aap Vels viskas teda selle purgiga. M. O. järeldas, et Gini purk oli täis, sest sellist vigastust ei saa tekitada, kui alkoholi pole purgis sees. Kui Gini purk teda tabas, siis ta tundis valu ja viha. Tal oli väga valus. Seejärel läks ta striptiisiklubist välja hoovi, kuhu tulid ka A. K. ja teised sõbrannad, kellega nad olid eelnevalt peol koos olnud ja ütles, et Aap Vels viskas teda. Ta oli lihtsalt seal pikali maas ja nuttis. Tema teada A. U. jõudis sinna hiljem, sest talle helistati, et neil oli konflikt seal baaris ja siis ta tuli sinna kohale. Tüdrukud kutsusid talle auto järele. Tema tolleaegne elukaaslane K. K., kes oli tollel ööl kodus, sai M. O.ult teada, mis temaga baaris juhtus ja palus autojuhil teda koju viia. Teda viidi koju ja temaga oli kaasas A. K.. Kodus rääkis ta K. K.le, et tal oli Aap Velsiga konflikt ja selle tagajärjel on tal otsaesine sinine. Hiljem sadas tema koju sisse A. U., kes nuttis ja küsis, mis juhtus, et mis edasi saab. Kuna ta oli tollel hetkel juba nii närvi aetud, siis ei tahtnud ta A. U.ga rääkida ja kustutas selle sõbranna oma elust täielikult ära. M. O. ütlustest nähtub, et ta tegi oma vigastusest telefoniga foto hommikul ja saatis politseile (politseinik L.). M. O. kirjeldas oma vigastusi, et tal oli otsa ees sinine muhk ja silma alt läks järgmisel päeval veidi siniseks. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel kannatanu M. O. kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. M. O. on kohtueelses menetluses 19.10.2020 öelnud, et „Siis võttis Aap Vels mingi pudeli, millega ta lõi ühe korra minule vastu pead, täpsemalt otsaette. Arvan, et see oli mingi Gin Longero pudel.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas M. O. sellega, et oli väga endast väljas ja võis eksida. Ta läks politseisse ja seal tehti temast pildid. Talle ei öelnud keegi, et ta peaks minema traumapunkti ja ise ta selle peale ei tulnud. 30 Kannatanu M. O. ülekuulamise protokolli lisaks olevatelt fototabelitelt (tõendid I kd, tl 22-24) nähtub temale tekitatud vigastus. Fotol nr 1 on vaade kannatanule, kes näitab tema telefonis olevale fotole, samuti on näha kannatanu vasaku silma kohal hematoomi. Fotol nr 2 on vaade kannatanu telefonile, kus näha, et foto on tehtud

1. oktoober kell 06.
2. Fotol on näha vasaku silma kohal olevat hematoomi. Fotol nr 3 on kannatanu poolt meili teel saadetud pilt, kus on näha otsmikul vasaku silma kohal hematoomi. Tunnistaja A. K. kinnitas kohtuistungil, et 18.10.2020 õhtul käis ta väljas, olles ööklubis Xxxx ja peale seda veel Xxxx tänaval asuvas härrasmeeste klubis Xxxx. Xxxxs sai ta kokku oma sõbranna M. O.ga, see võis olla kella 12 paiku. Xxxx viis neid mingi auto. Hiljem peale juhtumit Xxxxs sai ta teada, et koos nendega autos olnud noormehe nimi on Aap Vels. M. O. ja Aap Vels vaidlesid autos mingite oma vanade asjade üle. Jõudnud Xxxx, läksid nad baari leti äärde, et endale kokteili osta. Tema mäletamist mööda tasus kokteilide eest Aap Vels, sest M. O. tegi ettepaneku, et Aap Vels võiks jookide eest maksta ja viimane ei näinud selles probleemi. Tema jäi baarileti ette, aga M. O. ja Aap Vels läksid eemale, sest olid eelnevalt Xxxxs vaielnud mingitel teemadel. Nad jäid talle nagu selja taha. See kõik toimus kuidagi nii äkki ja järsku, et oli vaidlus ja siis juba toimus juhtum. A. K. väitel nägi ta silmanurgast, et olid sellised käevibutused, et käsi oli nagu kõrgemal, ja üks hetk oli M. O.l lihtsalt muhk otsmikul, mis silmnähtavalt paisus. Siis, kui see asi oli toimunud, siis M. O. ütles talle, et teda lõi Aap Vels. Tal on meeles, et väidetavalt ütles M. O. talle, et Aap Vels lõi teda plekkpurgiga. Ise ta seda purki ei näinud. A. K. täpsustas, et ta vilksamisi nägi silmanurgast, et oli mingi liikumine ja kuulis veel, et oli selline krõbin või ragin, nagu purgi kokkuvajutuse hääl, ja kui M. O. talle otsa vaatas, siis oli viimasel muhk otsa ees. Ta mäletab, et M. O. nuttis ja helistas oma elukaaslasele, kelle nimi oli Kristjan ja kes oli kodus. Mingi auto tuli neile järele ja nad läksid M. O. juurde. KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja K. K. kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. K. K., kes on rahvastikuregistri andmetel surnud (tõendid I kd, tl 168) on 12.11.2020 ülekuulatuna tunnistajana (tõendid I kd, tl 169170) öelnud, et M. O. on tema elukaaslane. Kuupäevaliselt ta ei mäleta, aga see oli oktoobrikuus
3. a ja tema mäletamist mööda laupäeva õhtu, kui M. läks välja koos oma sõbrannadega. Ta läks magama kella 02.00 ajal ja siis M.it veel kodus ei olnud. See võis olla kella 04.00 ja 05.00 vahel, kui M. vist helistas uksekella, et tuppa saada ja selle peale ta ärkas. Ta läks uksele ja lasi M.i tuppa. M. nuttis ja oli endast väljas ja ta nägi koheselt suurt muhku otsa ees. M. rääkis, et ta oli olnud Xxxxs ja neil oli seal Aabiga mingisugune vaidlus, mille tagajärjel oli Aap teda visanud gini purgiga, mis oli tabanud M.it otse otsa ette. Xxxxs oli M. koos A.ga (M.i sõbranna). Aap Velsi tunneb ta läbi A., kes on M.i sõbranna. Jälitustoimingu protokollis 23.04.2021, mille juurde on lisatud 1 DVD plaat (tõendid I kd, tl 25-43) on fikseeritud 18.10.2020 kell 04:58:12 M. O. elukaaslase K. K. poolt Aap Velsile tehtud kõne, millest omab tõenduslikku tähtsust alljärgnev osa: K. K.: Loomulikult, ma lihtsalt helistan sulle, kuulan ära, plika ütles mulle, et Aap tuli mulle kallale. Kas on nii vä? Ei ole? Aap Vels: Esiteks, ma ei tuld talle kallale. Tema tuli mulle, ma viskasin teda, ausalt ma ütlen jaa, ma viskasin joogiga, ta võib-olla sai kuradi näkku sellega pihta, aga plekkpurgiga vaata. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Aap Velsi süü temale esitatud süüdistuses, mis puudutab kannatanu M. O.t, leidis kohtulikul uurimisel tõendamist. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Aap Vels ja kannatanu M. O. viibisid süüdistuses tähendatud ajal ja kohas, s.o 18.10.2020 kella 03.00 paiku Xxxx asuvas 31 striptiisiklubis Xxxx, vaidlust ei ole ka selles, et juba autos sinna sõites tekkis neil omavaheline sõnavahetus, mis jätkus striptiisiklubis Xxxx. M. O. ütlustest nähtub, et nii autos kui ka striptiisiklubis ütles ta Aap Velsile, et viimane on naistepeksja. Aap Velsi ütlused vastavad kohtu hinnangul tõele selles osas, et M. O. hakkas teda seal provotseerima, teda laimama üle selle Xxxx, öeldes talle, et ta on orjapidaja, värdjas, kelle koht on vangimajas. M. O. ei salga, et seda konflikti alustas tema ehk siis tema provotseeris Aap Velsi, kui ütles viimasele halvasti. Kannatanu M. O. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et konflikti käigus Aap Vels teda ei löönud, nagu on süüdistuses toodud, vaid ta nägi, et Aap Vels viskas talle mingi 4 meetri kauguselt väikse sinist värvi Gini purgiga vastu pead, otsa ette. M. O. järeldas, et Gini purk oli täis, sest sellist vigastust ei saa tekitada, kui alkoholi pole purgis sees. Kui Gini purk teda tabas, siis ta tundis valu. Kohus möönab, et kannatanu M. O. ütlused kohtuistungil ja kohtueelses menetluses lahknevad selles osas, kuidas (kas löödi pudeliga ühe korra vastu pead või visati mingi 4 meetri kauguselt purgiga vastu pead) ja millega (kas Gini purk või Gin Longero pudel) ta vigastuse sai. M. O. põhjendas tekkinud vastuolu sellega, et oli väga endast väljas ja võis eksida. Samas ei saa jätta märkimata, et teda on kohtueelses menetluses üle kuulatud järgmisel päeval, s.o 19.10.2020, mil isik oleks pidanud sündmust kõige täpsemini mäletama. Vaatamata vastuoludele kannatanu M. O. ütlustes, leiab kohus, et tema ütlused on järjekindlad selles osas, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas tekkinud konflikti käigus tekitas talle otsmiku vigastuse Aap Vels. M. O. kohtuistungil antud ütlustest järeldub see, et seda purki, mille Aap Vels tema suunas mingi 4 meetri kauguselt viskas, ta tegelikkuses hiljem enam üle ei vaadanud, sest talle on jäänud meelde vaid väike sinist värvi Gini purk, kuid seda, et Gini purk oli täis, ta järeldas, öeldes, et sellist vigastust ei saa tekitada, kui alkoholi pole purgis sees. Kannatanu M. O. ülekuulamise protokolli lisaks olevate fototabelitega on tõendatud temale tekitatud vigastus. M. O. tegi telefoniga endast 18.10.2020 kell 06.56 foto, mille saatis politseile ja millelt on näha otsmikul vasaku silma kohal olevat hematoomi. Kannatanu M. O. kohtuistungil antud ütlused haakuvad tunnistaja A. K. ütlustega, kes nägi vilksamisi silmanurgast, et oli mingi liikumine, käevibutused ja kuulis veel, et oli selline krõbin või ragin, nagu purgi kokkuvajutuse hääl, ja kui M. O. talle otsa vaatas, siis oli viimasel muhk otsa ees, mis silmnähtavalt paisus. Siis, kui see asi oli toimunud, siis M. O. ütles talle, et teda lõi Aap Vels, väidetavalt ütles, et plekkpurgiga, kuid ise ta seda purki ei näinud. Tunnistaja A. K. poolt kuuldud krõbin või ragin, mis meenutas talle plekkpurgi kokkusurumise häält, ei tähenda kohtu arvates seda, et selline heli oli seotud M. O.le vigastuse tekitamisega. Kannatanu M. O. kohtuistungil antud ütlused on kooskõlas tunnistaja K. K. kohtueelses menetluses antud ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. K. K. on öelnud, et kui M. O. koju tuli, siis ta nuttis ja oli endast väljas ning ta nägi M. O.l koheselt suurt muhku otsa ees. M. O. rääkis, et ta oli olnud Xxxxs ja neil oli seal Aap Velsiga olnud mingisugune vaidlus, mille tagajärjel oli Aap Vels teda visanud Gini purgiga, mis oli tabanud M. O.t otse otsa ette. Süüdistatava Aap Velsi kohtuistungil antud ütlused, et ta oli kuskil 5-6 meetri kaugusel baarileti kõrval olevast M. O.st ning jõi Red Bulli purgi tühjaks ja viskas selle seina poole ning et tühi purk kukkus meetri, pooleteist meetri kaugusel maha, jätab kohus kõrvale, sest need ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku mingilgi moel ühegi teise tõendiga, sh jälitustoimingu protokollis 23.04.2021 fikseeritud 18.10.2020 toimunud vestlusega K. K. ja Aap Velsi vahel. 32

§ 121kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis.

Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

§ 121lg 2 p 3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt.

Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 järgi, mille kohaselt peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani süüdistatav Aap Vels teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatava Aap Velsi käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kannatanu H. P. puudutav kuriteoepisood Süüdistatav Aap Vels ei tunnistanud ennast kohtuistungil süüdi kannatanu H. P. puudutavas kuriteoepisoodis. Aap Vels kinnitas, et oli 07.02.2021 Xxxx S. A.u poolt renditud korteris. Peale tema olid seal veel S. A., K. Ž., J. Ž. ja R. L., kuid sealt käisid läbi veel A. M., M. L. ja M. T.. Seal oli veel palju võõraid inimesi, kes käisid edasi-tagasi. Mingi aeg tuli sinna ka H. P., kes otsis probleeme ja oli hästi konfliktne, lubades seal mingil hetkel hakata kõiki aknast välja viskama. Mäletab, et ütles H. P.le, et mind sa ei viska küll kuskilt aknast välja. H. P. kutsuti korrale mitu korda. Ta istus ja tukkus, sest oli väsinud, kui H. P. ütles, et mida see tont siin magab. Ta tõusis selle peale püsti ja ütles, et kuidas palun, et kes sul siin tont on. Tema H. P. ei löönud, sest S. A. tuli neile vahele ja konflikt rahunes. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava Aap Velsi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Aap Vels on kohtueelses menetluses 05.05.2021 öelnud, et „Mina lõin teda rusikaga näo piirkonda vastu.“ Vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel põhjendas Aap Vels sellega, et tal ei olnud ravimeid peal. Mäletab, et H. P.l oli sõnavahetus K. Ž.iga ja kähmlus S. A.uga, kuna H. P. oli S. A.u naisele K. Ž.ile halvasti öelnud. Sealt korterist käidi õues suitsu tegemas. Teab, et H. P. ja S. A. tarvitasid seal narkootikume, mis oli laua peal. Tema ei käinud kordagi sealt korterist väljas. Mäletab, et H. P. käis väljas. H. P. ei rääkinud seal peol, et keegi on tema suhtes vägivalda tarvitanud, samuti ei olnud tema juures näha mingeid vägivallale viitavaid jälgi. Hiljem on ta teada saanud, ta ei mäleta, kas K. Ž. või S. A. olid rääkinud talle, et nädal aega varem oli H. P. ühel peol kurtnud neile oma südamevalu ja viha Aap Velsi vastu, sest tüdruk, keda tema armastab, armastab Aap Velsi. See tüdruk on tänaseks tema abikaasa. Seda, et H. P. lahkus sealt korterist koos kahe isikuga rääkisid Jessika Žegul ja K. Ž., kes tegid akna peal suitsu. Xxxx tänava korteri aknad olid sinna N-kaubamaja poole. Tema istus laua taga ning J. Ž. ja K. Ž. olid seal kõrval ja ütlesid, et mingi kaklus toimub. Tema tõusis korraks püsti ja midagi seal ka oli. Hommikul peale seda sündmust helistas talle vend, et linna peal on mingi legend, et P. oli saanud tappa ja kuna tal oli P. ka seal mingi konflikt, siis arvati nagu, et tema. Ta oli väsinud ja unine, kaks päeva üleval ja tal olid rohud peal. Ta võttis kõne lihtsalt vastu ja jäi edasi magama. Tema ei ole H. P.le kallale läinud ega teda löönud. Tema ei ole H. P.le neid vigastusi tekitanud. Peolt lahkus ta järgmisel päeval, see võis olla päeval kell üks või kaks. 33 Kannatanu H. P. kinnitas kohtuistungil, et on teadnud Aap Velsi terve elu. 07.02.2021 oli Xxxx-s, mis asub N-kaubamaja lähedal, üüritud mingi apartment ja seal oli suurem pidu, kuhu tema läks koos tuttava T. S. (S.). Inimesi oli seal tema arvates üle

1. Tollel päeval oli ta tarvitanud alkoholi (õlut) ja nad jõudsid sinna peole umbes kolme aeg öösel. Ta tarvitas ka seal koha peal natuke alkoholi (rummi). 07.02.2021 ürituse ajal käis ta suitsetamas. Seal peol oli ka Aap Vels. Viimane oli seal juba enne neid. Pikemat suhtlust tal peol Aap Velsiga ei olnud. Korteris sees tal kellegagi konflikti ei olnud. Kellegagi tal mingi väike vaidlus oli, aga ta ei tea, kellega ja mille üle see oli. See lahenes sama kiiresti kui see algas. Sellelt ürituselt läks ta ära umbes 5 aeg. Ta plaanis minna koju. Aap Vels kasutas tema suhtes vägivalda 07.02.2021 kella 5 paiku. Kui ta õue poole kõndis, siis ta ei vaadanud, kas talle tuleb keegi järele. Ta oli õues, pime oli ka, aga ta nägi ja siis tuligi selja tagant paremalt poolt tugev löök käega talle näo piirkonda. Löögi tagajärjel tundis ta valu. Lööjaks oli Aap Vels, keda ta nägi silmanurgast täpselt kui vaatas. Peale seda, kui ta sai löögi vastu nägu, oli korraks nagu hästi must auk, peapõrutus. Kui ta peale esimest lööki pikali kukkus, siis ta ei tea, kui palju sealt veel võis lööke tulla, sest ta ei olnud teadvusel. Kui ta püsti tõusis, siis mõtles ta, et mis toimus. Õues ei näinud ta kedagi. Oma tuttavale Taimar Sahale, kes tema arvates tunneb Aap Velsi, ei öelnud ta koridori ukse peal küsimuse peale, et kas kõik on okei, et Aap Vels oli teda rünnanud, vaid ütles, et kõik on korras. Ta üritas vigastusi peita, ei tahtnud, et keegi seal teada saab, leides, et lihtsam on ära minna. Ta otsis ruttu sealt koridori juurest, kus riideid hoitakse, oma jope ülesse ja läks sealt kiiresti minema, jõudes koju. Ema sai läbi õe olukorrast teada ja viis ta hommikul EMO-sse, kus fikseeriti asjad ära, seejärel käis ta politseis. EMO-s fikseeriti ära, et üks hammas oli puudu, teine oli suhteliselt ääre peal, kolmas logises, ninaluu oli katki, huul oli katki ja seda õmmeldi. Ta ei tea, miks Aap Vels teda lõi. Ta ei tea, kas Xxxx olid aknad kõik sinna hoovi poole, kus talle kallale tungiti, sest ta ei olnud varem seal käinud. Kannatanu H. P. ülekuulamise protokolli lisaks olevast AS Rakvere Haigla EMO patsiendikaardist nr 21-004708 (tõendid I kd, tl 8-10) nähtub, et H. P. saabus 07.02.2021 kell 08.33 vigastuste fikseerimiseks. Anamnees /objektiivne seisund/ lokaalne leid – Patsient tulnud ise. Soovib vigastusi fikseerida. Täna (
2. veebr 2021) kella 4-5 paiku öösel tänaval tungitud kallale, see toimus selja tagant. Patsient suruti ka maha, kuid seda hetke ta täpsemalt ei mäleta. Kirjeldab, et kallaletungijaid oli
3. Kallaletung toimus orienteeruvalt N-kaubamaja lähistel (Xxxx tänaval). Patsient ütles, et on tarbinud mõned rummikokteilid. Hetkel kergete joobe tunnustega. Parema silma all punetav laik ja paistetus umbes 3cm diameetriga. Vasak ülemine esimene hammas puudu, näha hüübinud verd selle pesas. Kõrval olev hammas liikuv/loksuv. Vasaku ülahuule limaskestal nahakahjustus, umbes 1,5cm pikkune nahariba lahti. Ninajuure piirkonnas tunda krepitatsioone. Näos üldine turse. Ülahuule haav õmmeldud resorbeeruva niidiga. Diagnoos – pindmine peavigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, kolju- ja näoluude murd, ninaluude murd, hammaste 11, 12 trauma, hamba 21 kaotus. Vastuolu kohtuistungil antud ütlustes, et kallaletungija oli Aap Vels ja EMO-s patsiendikaardile kirja pandu osas, et kallaletungijaid oli 2, põhjendas kannatanu H. P. sellega, et tollel hetkel, kui ta õue läks, siis ta nägigi kahte inimest, aga kallaletungija oli tegelikult üks. Seda ta ei tea, miks arst niimoodi kirjutas. Üks inimene, keda ta õues nägi, oli Aap Vels, kuid teist inimest (meesterahvast), keda ta õues nägi, ei ole ta kunagi varem näinud. Kannatanu H. P. ülekuulamise protokolli lisaks olevatelt fototabelitelt (tõendid I kd, tl 11-13) nähtuvad temale tekitatud vigastused. Fotol nr 2 on vaade kannatanu paremale näopoolele, kus on näha silma all olevat punetust. Fotol nr 3 on vaade kannatanu suule, kus on näha huule ja suuõõne pindmisi vigastusi ning puudu olevat esihammast. Fotol nr 4 on vaade kannatanu suu vasakule poolele, kus on näha huule ja suuõõne pindmisi vigastusi. 34 Kannatanu H. P. ülekuulamise protokolli lisaks olevast AS Rakvere Haigla päevaravi epikriisist (tõendid I kd, tl 14-15) nähtub, et 10.02.2021 on teostatud talle ninaluu repositsioon üldanesteesia tingimustes. Väliselt nina nihutatud tagasi keskasendisse. Tunnistaja S. A. kinnitas kohtuistungil, et 07.02.2021 rentis ta Xxxx tänaval korterit, et seal lihtsalt istuda, veidi sõpradega alkoholi tarbida. Algul oli ta seal oma naisega, siis tuli ka Aap Vels sinna. S. A. täpsustas, et peale tema olid korteris veel tema naine K. Ž., J. Ž., Aap Vels, H. P., M. L., A. M., R. L., võis olla ka T. S.. Mingid inimesed olid veel, keda ta ei mäletanud. Korter oli teisel korrusel ning seal oli üks hästi suur tuba ja K.. Maja ise on kolmekorruseline. Korteril on kolm suurt akent, millest üks on täpselt nu