Obsah (13)

§ 424§ 4181§ 64§ 65§ 50§ 4231§ 63§ 73§ 16§ 17§ 418§ 184§ 81

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 12. detsember 2022 Kriminaalasja number 1-21-6873 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Hardi T

§ 424

lg 2 ja § 4181 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Hardi Türgi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Hardi Türk, isikukood: 38612065712; elukoht: XXX; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel: eesti keel; ei tööta; tõkend: vahistamine alates 09.07.2021 Kaitsja vandeadvokaat Janar Urres Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Prokuratuur, esindaja Tartu abiprokurör Toomas Koitmäe Ringkonnaprokuratuuri Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. mai
5. a otsus osaliselt, s.o Hardi Türgi süüditunnistamises tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja mõista ta selles teos õigeks.
6. Muus osas, sealhulgas Hardi Türgi karistamises

§ 4181

lg 1 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelva soetamises ja selle eest mõistetud karistuses, jätta muutmata.

1. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 388,80 eurot (sh käibemaks 64,80 eurot) 1 vandeadvokaat Rein Napa poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. Hardi Türgile
3. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu 388,80 eurot Eesti Vabariigi kanda.
4. Mõista Eesti Vabariigilt Hardi Türgi kasuks välja õigusabikulude katteks 2064 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS
5. Hardi Türk anti kohtu alla

§ 424

lg 2 ja

§ 4181lg 1 järgi.

1.1.

424 lg 2 järgi süüdistatakse Hardi Türki selles, et olles Tartu Maakohtu 22.09.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6701 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis ta uuesti 02.04.2021 kella 10.37 paiku Võrumaal Antsla vallas Kassi külas Võru-Kuigatsi-Tõrva mnt
2. kilomeetril mootorsõidukit Chrysler 300C (reg nr XXX ), olles narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest MDMA, morfiin/kodeiin ja alprasolaam põhjustatud joobeseisundis. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 1.
3. Samuti juhtis ta 09.07.2021 kella 01.43 paiku Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
4. kilomeetril mootorsõidukit Chrysler 300C (reg nr XXX ), olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,63 mg/g kohta. Samuti esines Hardi Türgil mootorsõiduki juhtimise ajal narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest amfetamiin, metamfetamiin, alprasolaam ja klonasepaami metaboliit põhjustatud joobeseisund. Hardi Türk rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. 1.3.

§ 4181

lg 1 järgi süüdistatakse Hardi Türki tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Hardi Türk omandas teadmata ajal ning käitles kuni 02.04.2021 tulirelvaks ümber ehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit Blow P29 kaliiber 9 mm P.A.K. koos padrunisalvega, milles üks omavalmistatud püstolipadrun. Hardi Türk ei omanud selleks relvaseaduse (RelvS) § 34 alusel vastavat luba. Ümberehitatud hoiatusja signaalpüstolil Blow P29 puudusid selle tulirelvaks ümberehitamise kohta valmistaja markeeringud. Ekspertiisiakti nr 21E-TB0049 kohaselt esitati ekspertiisiks 9 mm P.A.K. kaliibrilisest hoiatus- ja signaalpüstolist Blow P29 ümberehitatud relv, mis ehituslikult kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlblik. Esitatud oli ka omavalmistatud püstolipadrun, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalpüstoli paukpadrunit kaliiber 9 mm P.A.K. ja 4,4 mm läbimõõduga terashaavlit. Padrun kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlblik. Hardi Türk rikkus RelvS § 20 lg 1 p 6, millest tulenevalt on tema poolt 2 käideldud ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol Blow P29 kaliiber 9 mm P.A.K. tsiviilkäibes keelatud tulirelv. Samuti rikkus ta RelvS § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Vastav luba Hardi Türgil puudus. MAAKOHTU OTSUS 2. Tartu Maakohus tunnistas 31. mai 2022. a otsusega Hardi Türgi süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõistis temale karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust;

§ 4181

lg 1 järgi mõistis kohus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 11 kuud vangistust. Seda karistust suurendas kohus

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 22.09.2020.

a kohtuotsusega nr 1-206701 mõistetud karistuse ära kandmata osa 4 kuu 27 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust karistusaja algusega 09.07.2021, mil Hardi Türk vahistati.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võttis kohus Hardi Türgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks ja 6 kuuks. Maakohus lahendas samuti menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. 3. Maakohtu seisukohad Hardi Türgi süüditunnistamises

§ 424lg 2 järgi on kokkuvõtlikult järgmised.

1. Maakohus tuvastas politseinikest tunnistajate K.R. i ja T.E. e ütluste alusel, et 02.04.2021 oli Võru maakonnas Antsla vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva tee
2. kilomeetril politseipatrull kinni pidanud sõiduki Chrysler 300M (reg nr XXX ), mida juhtis Hardi Türk. Juhil kahtlustati narkojoovet. Nende kohale jõudes oli Hardi Türgi käitumine imelik – ta oli väga-väga närviline, kurtis kogu aeg, mis tal valutab ja tahtis tablette saada. Auto läbivaatust teostanud T.E. leidis juhiistme alt relva ja kilekotist hulga tablette ning ravimeid, seljakotist 2 ml plastsüstla. Hardi Türk ütles, et ta tarvitab ainult ravimeid, mis on talle arsti poolt välja kirjutatud ja nendega olevat lubatud ka sõidukit juhtida. Narkokiirtesti RAPID STAT reageerimis ainetele BZO, MTD, MET, OPI (I kd, tl 2) ja Hardi Türk kõrvaldati sõiduki juhtimiselt.
3. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 511T kohaselt leiti Hardi Türgilt 02.04.2021 kell 12.40 võetud uriiniproovist metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kodeiini, morfiini, tramadooli, alprasolaami, kvetiapiini, pregabaliini ja diklofenaki. Saatekirja märkusena on välja toodud, et kvetiapiin, pregabaliin ja diklofenak ei kuulu sotsiaalministri määruse nr 73 nimekirja (I kd, tl 4-7). Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 21E-LÕX0157) kohaselt esines Hardi Türgil mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 02.04.2021 kell 10.37 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Eksperdiarvamuse kohaselt pidi Hardi Türk narkootilist/psühhotroopset ainet tarvitama umbes 0,5 kuni 8 (-10) tundi enne politseipatrulli poolt kinni pidamist, erandlikult 12 (-24) tundi enne kella 10.51 ajal joobele viitavate tunnuste fikseerimist indikaatorvahendi kasutamise protokollis. Samuti on ekspert märkinud, et Hardi Türgile väljakirjutatud ravimid tramadool, pregabaliin ja kvetiapiin võisid mõjutada 02.04.2021 esinenud narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest (MDMA, kodeiin/morfiin, alprasolaam) tekkinud joobe tunnuseid.
4. Hardi Türgi sõnul polnud ta sel päeval narkootilisi aineid tarvitanud ning tundis end täiesti väljapuhanuna. Ta võtab kaelavalude tõttu igapäevaselt tramadooli, oksikodiini, ketipinori ja Xanaxit. Kuidas MDMA ehk ecstasy tema uriini sai, ta selgitada ei osanud. 3
5. Kohtutoksikoloogiaekspertiisis on ekspert küll välja toonud, et Hardi Türgile väljakirjutatud ravimid võisid mõjutada temal esinenud narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobe tunnuseid, kuid samas on ta märkinud ka seda, et pregabaliini (Pragiola) ja kvetiapiini (Ketipinor) kuritarvitatakse joobelaadse seisundi saamise eesmärgil; ravim Tramadool (Tramadol) kuulub aga narkootiliste valuvaigistite (opioidide) gruppi, mille suur annus tekitab lisaks valuvaigistavale omadusele ka narkootilist joovet/psühhotroopset toimet. Kohus leidis, et kriminaalasja materjalid võimaldavad üheselt asuda seisukohale, et Hardi Türgi näol on tegemist ravimisõltlasega, kes võibki talle erinevate arstide poolt väljakirjutatud ravimeid joobe saamise eesmärgil ära kasutada. Nimelt on Hardi Türgile tema enda kinnitusel kirjutanud ravimeid välja erinevad arstid nii Eestis kui ka Soomes. Hardi Türk on ravimisõltuvust ka tunnistanud, öeldes ka, et peab ravimeid võtma iga päev, muidu tekivad tal võõrutused.
6. Maakohus leidis, et tähtsust ei oma, kas Hardi Türgil oli narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest joove tekkinud üksnes paljude erinevate kangete retseptiravimite liigsest annustamisest või tarvitas ta lisaks ka midagi keelatut, sest

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olemisest. Need koosseisutunnused on Hardi Türgi teos üheselt tuvastatud ja nõuetekohaselt tõendatud. Kuigi otsustuse selle kohta, kas tema seisund võimaldab sõidukit juhtida või mitte, teeb isik ise, ei õigusta antud olukorras Hardi Türgi teguviisi ka väidetav sõiduki juhtimiseks saadud luba arstilt. Seda enam, et toimeainena alprasolaami sisaldava Xanaxi infolehel on autojuhtimise kohta hoiatus. Ühe ainena tuvastati aga Hardi Türgi uriinist psühhotroopse ainena just alprasolaami.

1. Hardi Türk ei tunnista 09.07.2021 Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas Tallinna-TartuVõru-Luhamaa mnt
2. kilomeetril mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis, väites et sõidukit juhtis R.T. , kes pani kinnipidamisel jooksu.
3. Tunnistaja A.M. rääkis kuidas
4. juulil umbes kella 00.30 ajal tuli Võrus rannaäärsesse parki halli värvi Chrysler (reg nr XXX ), mis tegi piruette ja oleks äärepealt neile otsa sõitnud. Sõiduki juhikohalt väljus heleda T-särgiga ja lühikeste pükstega paljajalu olev meesterahvas, kes oli ilmselges joobes, sest tema jutust oli raske aru saada ja ta tuikus. Mees istus tagasi juhikohale ja sõitis parkla teise otsa. Hiljem sõitis mees talle järgi, tegi Vabaduse tänaval temast möödasõidu ja keeras Jüri tänavale, mis viib Tartu poole. Ta helistas kella 00.35 ajal politseisse, et teatada kahtlases olekus Chrysler (reg nr XXX ) sõidukijuhist. 09.07.
5. a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A.M. kaheksa isiku pildi seast ära fotol nr 1 Hardi Türgi kui isiku, kes on kõige sarnasem sõiduautot Chrysler juhtinud isikuga või on sama isik. Samuti osundas A.M. kohtuistungil Hardi Türgile kui isikule, kes parklas sõidukiga piruette tegi ja kelle joobekahtluse tõttu ta politseisse helistas.
6. Patrullis olnud P.S. tunnistas, et Tõrvandi kandis märkasid nad välijuhi infos toodud sõidukit neile vastu liikumas, keerasid kohe otsa ringi, kiirendasid intensiivselt sõidukile järgi ning andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk pidurdas väga järsult ja sõitis teeperve peale nii, et tolmupilv oli üleval. Samuti kustusid koheselt sõiduki tuled. Loetud sekunditega auto juurde jõudes nägid nad, et juhiiste on tühi ja kõrvalistuja istmel magas meesterahvas. See isik oli keegi Ott, kes ütles, et nad tulevad Võrust, aga rohkem ei teadnud ta midagi. Peale kõrvalistuja viibis auto tagaistmel parema külje peal pikali Hardi Türk, kes väitis, et tema ei sõitnud – tegelik juht olevat sõidukist väljunud ja läinud üle raudtee, kuid tollel öösel oli kaste maas ja mitte ühtegi jälge rohu sees ei paistnud. Hardi Türgil tuvastasid nad indikaatorvahendiga joobeks 1,50 mg/l, kuid tõenduslikku alkomeetrisse ta puhuda ei suutnud. Samuti olid isikul narkojoobele viitavad tunnused – ebaselge kõne, ta ei tajunud aega, kohta ja 4 ruumi ning tema pupillid ei reageerinud normaalselt valgusele. Ise väitis Hardi Türk ametnikele, et on tarvitanud tugevaid valuvaigisteid kaelatrauma tõttu. Tunnistaja kirjeldusele vastav sündmuste käik nähtub nii politseiametniku T.T. i vormikaamera salvestiselt ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist kui ka politseisõiduki pardakaamera salvestisest ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist.
7. Vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt leiti sõidukist Chrysler 300C (reg nr XXX ) 14 pregide 150 mg tabletti, 13 kventiax 100 mg tabletti ning 2 Xanax 1 mg tabletti. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjade nr 506T ja nr 1036T kohaselt oli Hardi Türgilt 09.07.2021 kell 04.00 võetud vereproovis 2,70 +/- 0,07 mg/g etanooli ning uriinis amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti ning tuvastati ka nendest ainetest tingitud joove.
8. Maakohus leidis, et eelviidatud tõenditest nähtub väljaspool igasugust mõistlikku kahtlust, et sõidukit juhtis Hardi Türk. Temale kui Võru linnas roolis olnud isikule osutab tunnistaja A.M. . Politseiametnikud küsisid sellel ööl tunnistajalt auto roolis olnud isiku riietuse kohta ning antud kirjeldus oli kokkulangev Hardi Türgi riietusega. Hall Chrysler sõitis politseiametnikele kell 02.11.51 vastu alas, kus sõidusuunad on eraldatud ning nii tuli ametnikel leida koht, kus sooritada tagasipöörde. Kell 02.12.49 on politseiauto pardakaamera salvestuselt näha ees liikuvat autot ning sisse lülitatakse vilkurid. Kell 02.12.59 kustuvad ees sõitnud auto tagatuled. Kell 02.13.01 lülitatakse sisse lisatuled ja auto juhipoolne uks on selgelt näha ka salvestiselt. Kell 02.13.11 on politseiauto peatunud tee servas seisva halli Chrysleri kõrval. Seega sai Crysleri juht teada peatumiskohustusest kell 02.12.49 ja juhiuks on selgelt näha kell 02.13.
9. On ebareaalne, et selle 12 sekundi sees suutis juht reageerida peatumismärguandele, suurelt kiiruselt auto seisma saada ja põgeneda. Küll aga on Chrysleri tulede kustumise ja politseiauto kõrvale jõudmise vahele jääv aeg piisav selleks, et autost väljumata tagaistmele ronida ja magajat teesklema asuda.
10. Hardi Türki on varasemalt karistatud

§ 4231

ja

§ 424lg 1 järgi Tartu Maakohtu 22.09.2020.

a otsusega nr 1-20-6701

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 5 kuud, millest ta vabastati

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Seega pani Hardi Türk uued joobes juhtimised toime katseajal, mistõttu on tegemist nn õigusliku retsidiiviga. Samuti, kuna Hardi Türk juhtis mootorsõidukit joobeseisundis nii 02.04.2021 kui ka 09.07.2021, on tuvastatud ka nn faktiline retsidiivsus ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

15. Hardi Türk pani mõlemad joobes juhtimised toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Hardi Türk on pikaajaline erinevate, sh ajutegevusele mõju avaldavate ravimite tarvitaja, kes möönab ka ise sõltuvust ja ravile mineku vajalikkust. Tarbides vahetult enne rooli asumist arsti poolt talle välja kirjutatud ravimeid ning olles eelnevalt tarvitanud ka narkootilist ainet, pidas süüdistatav võimalikuks ja tegelikult ka möönis, et manustatud ained on väliselt tajutavalt mõjutanud tema kehalisi ja psüühilisi funktsioone ja reaktsioone. Teisel korral joobeseisundis juhtimiselt tabades tuvastati tal lisaks narkojoobele ka 2,63 mg/g alkoholijoove. Samuti ei olnud joobes mootorsõiduki juhtimine Hardi Türgile esmakordne – ta oli teadlik, et on ka varasemalt joobeseisundis olles mootorsõidukit juhtinud (ning selle eest ka karistatud), mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 2 sätestatud korduvuse subjektiivne koosseis.

16. Hardi Türgi süüdistuses

§ 4181

lg 1 järgi tuvastas maakohus, et 02.04.2021 Hardi Türgi sõiduki esiistme alt leitud relvas oli padrunisalv ühe padruniga. Tulirelva ekspertiisist (akt nr 21E-TB0049) nähtub, et tegemist oli hoiatus- ja signaalpüstoliga Blow P29 kaliiber 9mm P.A.K. nr B21i4-20100017, mis on ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuulub 5 tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Omavalmistatud püstolipadrun (mis hävis ekspertiisi tegemise käigus) kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlbulik ning oli ette nähtud laskmiseks omavalmistatud ümberehitatud tulirelvadest, sh esitatud ümberehitatud püstolist nr B21i4-

2. Hardi Türk väitis kohtuistungil, et relva nägi ta esimest korda alles kohtutoimiku piltidelt, sest läbiotsimise käigus näidati talle seda ainult läbi paberkoti. Taolised Hardi Türgi väited ei ole kooskõlas aga tunnistajate ütlustega. Esiteks rääkis tunnistaja T.E. , et ta võttis relva pärast fotografeerimist istme alt ära, pani selle pagasniku peale, näitas Hardi Türgile ja küsis, kelle oma see on. Teiseks aga rääkis tunnistaja M.M. , et sõiduk Chrysler 300C on Hardi Türgi palvel tema ettevõtte nimele liisingusse võetud. M.M. i teada kasutaski seda sõidukit ainult Hardi Türk.
3. Kohtuistungil jäi Hardi Türk versiooni juurde, et relv kuulub tema vennale, kes oli selle tema sõidukisse unustanud. Ta sai signaalraketi aasta tagasi aprillikuu keskel vanemate maja juurest 500 m eemal kalal olles kahelt tundmatult kalamehelt vahetuskaubana kahe pudeli viina vastu. Kuna ta käis Hardi autos muusikat kuulamas ja koristamas, pani ta relva roolipoolse tooli alla, kuhu selle hiljem unustas. Kui aga süüdistatava tähelepanu juhiti asjaolule, et tema vend rääkis, et sai relva aprillikuu keskel, kuid tema sõidukist leiti relv
4. aprillil, asus ta seisukohale, et tema vend on alkohoolik, kellelt polegi mõtet kuupäevi küsida. Viidatud lahknevused pole aga süüdistatava ja tema venna ütlustes ainsad. Näiteks väitis H.T. kohtule, et tõi relva ja pani selle Hardi autosse, et ema ei peaks seda nägema. Hardi Türk aga väitis, et nägi seda relva osadeks võetuna vanaema garaažis. Kui H.T. ütles, et ta pani relva Hardi autosse, sest teadis, et tal on load kehtetud ja ta nagunii sõitma ei lähe, siis HardiTürgi sõnul ei teadnud ta
5. aasta aprillis isegi, et tal on juhtimisõigus peatunud.
6. Maakohus leidis, et eeltoodu näol on tegemist äärmiselt ebausutava kaitseversiooniga isegi juhul, kui jätta kõrvale kõik vastuolud süüdistatava ja tema venna antud ütlustes. Esiteks nähtub Hardi Türgi käitumisest kohtuistungil üleüldine igasuguste vabanduste leidmine kõikidele oma tegudele. Teiseks on ülimalt mugav luua kontrollimisvõimaluseta sündmuste käiku, mis hõlmab endas tundmatutelt isikutelt alkoholijoobes saadud suvalise relva kellegi sõidukisse unustamist kolmanda isiku poolt. H.T. on andnud kohtus valeütlused, mis tuleb tõendikogumist välja jätta.
7. Tulirelvaekspertiisi käigus leiti, et tegemist on hoiatus- ja signaalpüstoliga, mis on ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuuludes tulirelvade hulka ja olles laskekõlbulik. RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt loetakse tsiviilkäibes keelatud relvaks tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Hardi Türgi sõidukist leitud ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolil Blow P29 puudusid selle tulirelvaks ümberehitamise kohta valmistaja markeeringud. Püstolis olev omavalmistatud püstolipadrun kuulus samuti tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlbulik. Politsei andmebaasi väljatrüki kohaselt puudub Hardi Türgil relvaluba ning seega rikkus ta RelvS § 34 lg 2 sätestatut. Seega on tegemist tsiviilkäibes keelatud relva ja selle laskemoona ebaseadusliku käitlemisega.
8. Hardi Türk pani talle etteheidetava teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Relv asus ainult tema kasutuses olevas autos põrandal esiistme all reklaamlehtede peal, kus see vastavalt juhi sõidumanöövritele paratamatult sõidukiga kaasa liigub ja on sõiduki juhile nähtav. Hardi Türk oli teadlik, et tal puudub RelvS §-s 34 nõutud relvaluba. Seega ta minimaalselt möönis, et tema kasutuses olevas sõidukis on tulirelv, mille valdamiseks peab olema luba. Sellega on

§ 4181lg 1 süüteokoosseis täidetud.

6 22. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse Hardi Türgi teosüü suurust, mis on

§ 424

lg 2 järgi keskmisest suurem ja

§ 4181lg 1 puhul pigem väike.

Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Hardi Türgil 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest viimane on joobes juhtimise eest. Samuti iseloomustab Hardi Türki negatiivselt uute kuritegude toime panemine katseajal – teda pole õiguskuulekale teele suunanud ei varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise oht ega ka juulikuise episoodi puhul aprillis juba taoliste menetlustoimingutega kokku puutumine. Sõltuvuses ja joobes juht, kellel on autos keelatud relv, moodustab eriti ohtliku kombinatsiooni. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus Hardi Türgile

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust ning

§ 4181

lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel 2 aastat ja 11 kuud vangistust.

Uued kuriteod pani Hardi Türk toime katseajal, mistõttu mõistis kohus talle

§ 65lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 22.09.2020.

a otsusega nr 1-20-6701 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, saades lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. APELLATSIOON, KAITSJA SEISUKOHT JA PROKURATUURI VASTUS

1. Hardi Türgi kaitsja esitas apellatsiooni Tartu Maakohtu
2. mai
3. a otsusele, milles palub nimetatud otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista Hardi Türk tema süü tõendamatuse tõttu süüdistuses

§ 424

lg 2 ja

§ 4181

lg 1 järgi õigeks ning jätta kriminaalmenetluse kulud tervikuna riigi kanda, mõistes lepingulise kaitsja tasu Eesti Vabariigilt Hardi Türgi kasuks välja. 24. Apellant leiab, et maakohus on valesti hinnanud kriminaalasjas uuritud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu on Hardi Türk

§ 424

lg 2 ja

§ 4181lg 1 järgi alusetult süüdi mõistetud ja karistatud.

Ka on maakohus ebaõigesti arvestanud karistuse kandmise aja algust, sest 10.07.2021 vahistamismääruse kohaselt kohaldati Hardi Türk suhtes vahistamist mitte alates 19.07.2021, vaid alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 09.07.

2. Hardi Türk ei tunnistanud end esitatud süüdistuses süüdi ei kohtueelses menetluses ega ka kohtuistungil. Kogutud tõendid ei kinnita seda, et ta oleks 02.04.2021 ja 09.07.2021 juhtinud mootorsõidukit narko- või alkoholijoobes, samuti, et tema oleks seotud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle laskemoona käitlemisega.
3. Apellant leiab, et tõendatud ei ole süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimine 02.04.2021 joobeseisundis, sest ekspert on oma arvamuses kinnitanud, et Hardi Türgile väljakirjutatud ravimid võisid mõjutada temal 02.04.2021 esinenud narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobe tunnuseid. Tuvastatud ei ole, milline oli süüdistatava uriiniproovis leitud narkootilise aine MDMA kontsentratsioon ja kas selle alusel saab kinnitada joobe esinemist. Hardi Türgi ütluste kohaselt oli ta tarvitanud vaid tugevaid valuvaigisteid, seega võis tal esineda muu haiguslik seisund, mis keelab küll mootorsõiduki juhtimise, kuid selle keelu rikkumine saab tuua kaasa väärteo-, mitte kriminaalmenetluse. Ka maakohus on kohtuotsuse punktis 10 osundanud, et LS § 70 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab tal liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist kuid jätnud selle kahtluse vastuolus KrMS § 7 lg 3 sätestatuga tõlgendamata süüdistatava kasuks.
4. Tõendatud ei ole ka Hardi Türgi poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 09.07.
5. Tunnistaja O.K. i ütluste kohaselt juhtis Hardi Türgi kasutuses olnud sõidukit 08.07.2021 päeval ja õhtul R.T. nimeline isik, koos sõideti Võrru, edasist tunnistaja oma joobeseisundi 7 tõttu ei mäletanud. R.T. ks oli süüdistatava ütluste kohaselt R.T. . Apellant ei nõustu maakohtuga, et autot juhtinud isikul ei olnud politseisõiduki vilkurite töölerakendamisest kell 1.22:49 kuni selle peatumiseni Crysleri kõrval kell 1.23:12 23 sekundi vältel võimalik sõidukist märkamatult lahkuda. Tunnistaja P.S. a ütluste kohaselt pidurdas kahtlusalune sõiduk väga järsult ja sõitis teepervele nii, et üles tõusis suur tolmupilv. Kontrollitud ei ole, millise aja möödudes lülitusid pärast mootori seiskamist välja Crysleri tuled, samuti ei ole usutavad tunnistaja P.S. a ütlused selle kohta, et politseisõiduk oli sellel ajal ees peatunud sõidukist vaid 150-200 m kaugusel, sest siis pidanuks operatiivsõiduk liikuma kiirusega vaid 30 km/h, mis eluliselt usutav ei ole.
6. Apellant on seisukohal, et tõendamata on ka Hardi Türgi poolt

§ 4181

lg 1 järgi temale inkrimineeritud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud H.T. i ütluste kohaselt oli see tulirelv soetatud tema poolt ning jäänud Hardi Türgi kasutuses olnud Cryslerisse süüdistatava teadmata. Tunnistaja jäi nende ütluste juurde ka pärast kohtu selgitusi ristküsitluses, et ennast süüstavaid ütlusi ta andma ei pea.

2. juulil 2022 esitas Hardi Türgi uus lepinguline kaitsja vandeadvokaat Janar Urres Tartu Ringkonnakohtule apellandi seisukoha, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 31.05.2022 otsus täies ulatuses ja mõista apellant õigeks või selle taotluse rahuldamata jätmisel vähendada apellandile mõistetud karistust; jätta kõik menetluskulud summas 5892,96 eurot riigi kanda ja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2400 eurot riigilt apellandi kasuks välja.
3. Kaitsja leiab seoses süüdistusega 02.04.2021 toime pandud teos järgmist. Ekspert on selgelt tuvastanud, et apellandi joobe tunnuseid võisid mõjutada arstide poolt väljakirjutatud ravimid. Maakohtu otsuse p-s 10 toodud järeldus, et „Lõppkokkuvõttes ei oma tähtsust, kas Hardi Türgil oli narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest joove tekkinud üksnes paljude erinevate kangete retseptiravimite liigsest annustamisest või tarvitas ta lisaks ka midagi keelatut.“, on vastuolus materiaalõigusega. See asjaolu omab otsest tähendust subjektiivse koosseisu hindamisel. Kohtu väide, et apellant tarvitas ravimeid vahetult enne autorooli istumist, on otseses vastuolus ekspertarvamusega. Jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab konkreetse episoodi koosseisuelementide selgitamisel kohtu väide, et apellant on ravimisõltlane, antud juhul tuleb selgeks teha üksnes asjaolu, kas 02.04.2021 väidetav joobes juhtimine on apellandile subjektiivselt omistatav kaudse tahtluse läbi ehk kas apellant pidas võimalikuks ja möönis, et ravimite tarvitamise tagajärjel tekib tal joobeseisund, mis ei võimalda tal autot juhtida. Apellant on korduvalt kohtumenetluse jooksul selgitanud, et arstid, kes talle ravimeid välja kirjutasid, lubasid tal ka pärast ravimite tarvitamist autoga sõita. Samuti, kui apellant tarvitas ravimeid 24 h enne autosse istumist, siis ei pidanud apellant kuidagi mõistma ega möönma, et ta istub mootorsõiduki rooli joobeseisundis.
4. Xanaxi infolehel olev märge on selgelt soovituslik/hoiatuslik laadi märkega. Tavapärane on, et inimesed ei tutvu enne ravimite tarvitamist infolehega, seda eriti üldtuntud ravimite puhul ja olukorras, kus arst on selle eraldi välja kirjutanud. Ja isegi kui apellant oli infolehega tutvunud, siis see ei saa automaatselt tähendada subjektiivse koosseisu täitmist, sest ravimite tarvitamisest võis olla möödunud piisav aeg, et autoga sõitmine oleks ohutu.

§ 17

lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Apellant tarvitas arsti väljakirjutatud ravimeid, lähtudes seejuures ekslikult arusaamast, et see ei tekita temale joobeseisundit, mis keelaks tal autoga sõitmise. Eelnevale toetudes tuleb apellant õigeks mõista, sest nimetatud teo subjektiivne koosseis on täitmata. 8 32. 09.07.2021 joobes juhtimise süüdistuses leiab kaitsja, et

§ 424

lg-s 1 nimetatud koosseisu esimeseks eelduseks on sõiduki juhtimine, mis on täielikult tõendamata. Maakohtu otsus tugineb A.M. e ütlustele, mille kohaselt oli 09.07.2021 kella 00.30 ajal autoroolis apellant. Seejuures on tuvastamata, kas tol hetkel oli apellant joobeseisundis või mitte. Samuti tugineb maakohus asjaolule, et kell 02.12 (ehk ca 1,5 h pärast A.M. ega kohtumist) pidas politsei sõiduki kinni ning autos viibisid kaks isikut: O.K. ja apellant. Maakohtu järeldus, et sõidukit juhtis apellant on meelevaldne. Esiteks jätab maakohus täiesti tähelepanuta tunnistaja A.M. e ülekuulamisel märgitu, et kella 00.30 ajal oli autos lisaks O.K. ile ja apellandile veel inimesi. Seejuures on nii apellant kui ka O.K. andnud ütlusi, et nendega oli kaasas R.Z. , kes oli sõiduki saabudes tema maja juurde, roolis.

1. Maakohus väidab, et kell 02.12.49 on politseiauto pardakaamera salvestuselt näha ees liikuvat autot. Vaadates aga videot, siis antud kellajal ei ole videolt ühtegi autot võimalik tuvastada. Samuti väidab maakohus, et 02.13.01 on auto juhipoolne uks selgelt salvestiselt näha. Jällegi – videot lähemalt uurides ei vasta antud väide tõele. Nimelt on juhiust võimalik selgelt näha (vähemalt tuvastamaks ukse liikumist ja kellegi väljahüppamist) alles 02.13.
2. 10 sekundit on täiesti piisav, et autost välja saada ja minema joosta. Samuti tuleneb nii parda- kui ka rinnakaamera salvestistelt, et väljas oli täiesti pime ning sisuliselt ei olnud teelt kõrvale vaadates midagi võimalik näha. Tee lähedal oli kohe metsatukk, kuhu oli võimalik joosta. Kui kohus märgib, et antud aja (kohtu hinnangul 12 sekundi) sees oli võimalik tagaistmele ronida ja külili visata, siis jääb arusaamatuks, miks ei saanud võimalik olla, et tol hetkel roolis olnud R.T. ronis autost välja tagaukse kaudu, mis asub diagonaalis juhiistme suhtes ja seega teisel pool politseiauto vaatevälja. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja apellant õigeks mõista.
3. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise süüdistuse osas märgib kaitsja, et maakohus ei ole välja toonud, millises tegevuses täpselt tulirelva käitlemine seisnes. Viimast pole tehtud ka süüdistuses. Tegemist on kriminaalmenetluse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohus ega prokurör pole täpselt määratlenud apellandile etteheidetavat tegu. Teiseks on maakohus hinnanud apellandi kaitseversiooni äärmiselt ebausutavaks, sest H.T. on kohtuistungil väitnud, justkui sai ta kalameestelt relva
4. aasta aprilli keskel, kuid relv leiti apellandi kasutatavast autost 02.04.
5. H.T. eksis kohtuistungil kuupäevadega ning tegelikult sai ta kalameeste käest relva kuu aega varem, st märtsi keskel
6. H.T. on vastavat asjaolu kinnitanud ka allkirjastatud kinnituskirjas. Kolmandaks jääb arusaamatuks maakohtu käsitlus subjektiivse külje analüüsimisel. Kohus on jõudnud järeldusele, et apellant pani tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega, sest relv oli juhiistme all lehtede peal, mistõttu on kindel, et relv liikus sõidu ajal sedavõrd palju, et see pidi olema juhile nähtav. Varem pole menetluses vastavat argumentatsiooni keegi kasutanud. Samuti puuduvad maakohtu otsuses igasugused selgitused, kuidas kohus on 100% veendunud, et apellant relva olemasolust üldse teadis. Maakohus on üritanud leida mooduse teo subjektiivseks omistamiseks, omamata selleks eluliselt usutavaid põhjendusi või tõendeid. Seega on apellandi süüdimõistmine otseses ja ilmselges vastuolus KrMS § 7 lg-ga 3 ja ta tuleb õigeks mõista.
7. Karistuse vähendamise taotlust põhjendab kaitsja sellega, et arusaamatuks jääb, miks on teosüü

§ 424

lg 2 järgi keskmisest suurem, korduvust ei saa topelt arvestada, kuna

§ 424lg 2 näeb juba iseenesest ette korduva joobes juhtimise toimepanemise.

Soov ravile minna peaks karistust vähendama, mitte vastupidi. Meelevaldne on kohtu järeldus justkui on apellandi jaoks normaalne kihlvedusid sõlmida ja probleeme otsida, ning arusaamatu, kuidas see mõjutab karistust. Kuna süü tulirelva käitlemisel on sisuliselt olematu, tuleks selle eest mõistetav karistus lugeda kaetuks raskemaga. 9

1. Apellatsioonile esitas 31.08.2022 vastuväite Lõuna Ringkonnaprokuratuur, milles palutakse jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2. Prokurör leiab, et Tartu Maakohtu otsus Hardi Türgi süüdimõistmises ja karistamises on kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga ning on piisavalt põhjendatud. Kohtuotsuses on jälgitav siseveendumuse kujunemine tõenditele kogumis hinnangu andmisel. Apellatsioonis esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti arvestanud Hardi Türgi karistuse kandmise aja algust, on arusaamatu, kuna maakohus ongi lugenud süüdistatava karistuse kandmise aja alguseks 09.07.
4. Prokurör vaidleb vastu Hardi Türgi lepingulise kaitsja vandeadvokaat Janar Urrese 25.07.2022 esitatud seisukohtadele ja leiab, et seda ei saa käsitleda süüdistatava määratud kaitsja esitatud apellatsiooni täiendusena.
5. 01.09.2022 esitas kaitsja täiendava seisukoha, milles ei nõustu prokuröriga, et tegemist on apellatsiooni täiendusega, kuivõrd kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, sh ka karistuse. Kaitsja palub jätta kõik menetluskulud, s.o maakohtu poolt välja mõistetud 2910,80 eurot ning apellatsioonimenetluse kulud 3120 eurot, riigi kanda ja mõista lepingulise esindaja kulud riigilt apellandi kasuks välja. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
7. mai
8. a otsus tuleb osaliselt tühistada Hardi Türgile

§ 4181lg 1 järgi esitatud süüdistuses materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu.

Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ning tehtud järeldustega ja jätab seetõttu KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevalt esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele. 41. Esmalt käsitleb ringkonnakohus Hardi Türgile esitatud süüdistust

§ 424

lg 2 järgi (I), seejärel

§ 418

lg 1 järgi (II) ning karistuse mõistmisega ja maakohtu menetluskuludega seonduvat (III). Viimaseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja teeb otsustuse apellatsioonimenetluse kulude osas (IV). I

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Hardi Türk juhtis 02.04.2021 kella 10.37 paiku Võrumaal Antsla vallas Kassi külas Võru-Kuigatsi-Tõrva mnt
2. kilomeetril mootorsõidukit Chrysler 300C reg märgiga XXX , kui politseipatrull sõiduki peatas. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas Hardi Türk juhtis mootorsõidukit sellises narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis toob kaasa kriminaalvastutuse, ja kas ta pani selle teo toime tahtlikult, kuna tema joovet võisid mõjutada arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimid.
3. Hardi Türgil 02.04.2021 kell 12.40 võetud uriiniproovist leiti metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kodeiini, morfiini, tramadooli, alprasolaami, kvetiapiini, pregabaliini ja diklofenakki (kd 1, tl 4). Neist viis esimest kuuluvad sotsiaalministri määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse, kolm viimast mitte. 10
4. Hardi Türgi sõnul tarvitab ta kaelavalu tõttu igapäevaselt arstide poolt välja kirjutatud erinevaid ravimeid, sh tramadooli, xanaxit (alprasolaami) ja kodeiini sisaldavat valuvaigistit, ning on nende võimalike kõrvalmõjudega kursis. Ecstasy (MDMA) ja morfiini tarvitamist Hardi Türk eitab. Kui ekspertiisiakti kohaselt võib kodeiini tarvitamisel ainevahetuse käigus sellest osaliselt tekkida morfiin, st et Hardi Türk ei pruukinud tõesti morfiini tarvitada, siis MDMA osas ta ilmselgelt tõtt ei räägi. Ilma konkreetset ainet tarvitamata ei saaks MDMA-d tema organismis olla.
5. Eksperdiarvamuse kohaselt esines Hardi Türgil mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 02.04.2021 kell 10.37 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund (kd 1, tl 23-27) . Ringkonnakohus leiab, et eksperdi järelduste õigsuses ei ole alust kahelda. Eksperdiarvamuse põhjendustest nähtuvalt viitasid joobe olemasolule Hardi Türgil esinevad välised tunnused ja tema käitumine: uimane olek, rahutus, närvilisus, jutukus, enesekordamine, suu kuivus, vee rohke tarvitamine, millised fikseerisid politseiametnikud indikaatorvahendi kasutamise protokollis, ettekandes ja mis nähtusid ka tunnistajate Toomas Eelsaare ja K.R. i ütlustest. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid Hardi Türgile arstide poolt välja kirjutatud ravimid tramadool, pregabaliin ja kvetiapiin mõjutada narkootilistest ja pühhoptroopsetest ainetest tekkinud joobe tunnuseid. Ekspertiisiaktist nähtub sedagi, et tramadooli suur annus võib lisaks valuvaigistavale toimele tekitada narkootilist/psühhotroopset joovet, ka pregabaliini ja kvetiapiini kuritarvitatakse joobelaadse seisundi saamise eesmärgil. Seega oli Hardi Türk eelnevalt tarvitanud erinevaid psühhotroopseid ja narkootilisi aineid, lisaks neile veel mitmeid ravimeid, mis samuti põhjustavad joovet. Erinevate ainete tarvitamise tõttu olid tema reaktsioonid, kehalised ja psüühilisel funktsioonid silmnähtavalt (väliselt tajutavalt) häiritud, mistõttu ta oli KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisundis. Kuna Hardi Türk oli 02.04.2021 mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, rikkus ta LS § 69 lg 1 nõudeid ja täitis sellega

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

1. Maakohtu viide LS §-le 70, mis räägib juhi haigus- ja väsimusseisundist jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuid sellest ei saa kuidagi välja lugeda kaitsja poolt märgitut, et maakohtul oleks tekkinud kahtlusi selles, et Hardi Türk ei olnud 02.04.2021 sõiduautot Chrysler 300C juhtides joobeseisundis. Ringkonnakohtu jaoks ei ole samuti jäänud mingeid kõrvaldamata kahtlusi Hardi Türgi joobe osas, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada tema kasuks.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et täitmata on

§ 424subjektiivne koosseis.

Hardi Türk tunnistas, et tarvitab erinevate arstide poolt välja kirjutatud ravimeid, kõiki ei jõuagi ette lugeda, sh ka ketipinori (toimeaineks kvetiapiin), tramadooli, xanaxit. Arstid on nende mõju talle selgitanud. Ta ütleb: „Ma olen igapäevane ravimi sööja. Ma pean iga päev võtma, mul tekivad muidu võõrutused.“ Hardi Türk tunnistas, et on ravimisõltlane ja ta on ammu tahtnud ravile minna. Hardi Türki on Tartu Maakohtu 22.05.2017. a otsusega karistatud

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi (kd 1, tl 58-85).

Kohtuotsust nähtub, et ta käitles GHB-d, GBL-i ja amfetamiini ning tarvitas narkootilisi aineid ka ise. 17.08.2019 karistati Hardi Türki väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi (kd 1, tl 95-96). 48. Seega on Hardi Türgil pikaajaline kogemus nii narkootiliste ainete tarvitamisel kui ka väga erinevate ravimite, sh psühhotroopsete, tarvitamisel. Hardi Türk teab isiklikust kogemusest, kuidas need talle mõjuvad. Tegemist ei ole pelgalt sellega, kas Hardi Türk luges ravimiinfot või mitte. Retseptiravimite toimet oli talle selgitanud ka raviarst. Ravimisõltuvuses isik tarvitabki ravimeid mitte ainult valu leevendamiseks vaid ka heaolutunde, joobe saamiseks. Kui palju aega enne sõitma asumist tarvitas Hardi Türk narkootilisi või psühhotroopseid aineid, ei ole võimalik väga täpselt kindlaks määrata. Ekspert saab öelda vaid teatud ajavahemiku, mis on 11 üsna pikk – kõigub poolest tunnist kuni 10-12 tunnini ja mitme aine koostarbimisel isegi 24 tunnini. Lisaks sellele, et Hardi Türgil on pikaajaline isiklik kogemus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbijana, mistõttu ta teadis, kuidas need talle mõjuvad ja kaua nende mõju kestab, on oluline ka see, millised joobetunnused olid Hardi Türgil pärast mootorsõiduki peatamist. Ta oli ühelt poolt väga uimane, samas aga rahutu ja närviline, jutukas, esines enesekordamine, ta tarbis palju vett (suukuivus) – seega oli Hardi Türgil palju selliseid tunnuseid, mis näitasid joobe olemasolu ja mida pidi tajuma ka Hardi Türk ise. Teades, millal milliseid aineid ta täpselt tarvitas, lisades sellele välised joobe tunnused, saab öelda, et Hardi Türk möönis vähemalt kaudse tahtluse vormis (

§ 16

lg 4), et ta on erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisega viinud ennast sellisesse joobeseisundisse, milles on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Seega ei saa rääkida Hardi Türgi puhul

§ 17lg-s 1 ette nähtud koosseisueksimusest.

1. Süüks arvatud teo toimepanemist 09.07.2021 eitab Hardi Türk täielikult ja väidab, et tema sellel kuupäeval alkoholijoobes olles mootorsõidukit ei juhtinud, autoroolis oli R.Z. . Vaidlust ei ole vaid selles, et Hardi Türgil oli 09.07.2021 kell 04.00 võetud vereproovis 2,70 +/- 0,07 mg/g etanooli ning uriinis amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud ja on õigesti tuvastanud, et 09.07.2021 Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas Tallinna-Tartu-VõruLuhamaa maanteel juhtis sõiduautot Chrysler Hardi Türk.
3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Hardi Türgile on süüks arvatud mootorsõiduki juhtimine 09.07.2021 kella 1.43 paiku, mitte kella 00.30 ajal, millal tunnistaja A.M. nägi Hardi Türgi sõidukit, halli Chryslerit registreerimismärgiga XXX , Võru linnas rannaäärses parklas. Sõidukijuhi käitumise tõttu tekkis tal kahtlus, et juht on joobes, mistõttu ta teatas sellest sõidukist politseile. Samuti tunnistas A.M. , et selle ajal oli autos rohkem inimesi, kuid tumedate klaaside tõttu ta täpsemalt ei näinud. Kuna tunnistaja vestles sõidukist väljunud juhiga, ei ole kahtlust selles, et ta tundis fotode järgi ära õige isiku - sellel ajal sõidukit juhtinud Hardi Türgi.
4. Selle kohta, mis toimus süüdistuses märgitud ajal, andis tunnistajana ütlusi patrullpolitseinik P.S. . Nende patrull (koosseisus P.S. ja T.T. ) sai välijuhilt kella 1 paiku öösel info, et Võrust võib Tartu suunas liikuda Chrysler, mille roolis on joobes juht. Nad märkasid kirjeldustele vastavat sõidukit neile vastu tulemas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Tõrvandis. Nad pöörasid pärast teel olevaid põrkepiirdeid oma sõiduki ümber ja kiirendasid sõidukile järgi, andsid peatumismärguande. Sõiduk pidurdas järsult ja sõitis teeperve peale, millest tekkis suur tolmupilv. Sõiduki tuled kustusid kohe. Nad jõudsid selle sõiduki juurde loetud sekunditega - juhiiste oli tühi, kõrvalistmel magas mees, tagaistmel oli pikali (külili) Hardi Türk. Oti nimeline mees kõrvalistmelt ütles, et tema magas ja ei tea, kes sõidukit juhtis. Nad võtsid ühendust väljakutse teinud tunnistaja, A.M. ga, ja said teada, et juhil oli seljas olnud hele T-särk. Selline oli Hardi Türgil, kes ütles, et tema ei sõitnud, seda tegi sõber, kes oli läinud üle raudtee. Kaste oli maas, ühtegi jälge ei olnud. Autol olid tuled peal ja nad oleks näinud, kui keegi oleks autost väljunud. Umbes 15 sekundit kulus ajast kui nad lülitasid vilkurid sisse ajani kui nad jõudsid pidurdanud autoni. Kuna auto peatus nurga all, olid kõik uksed neile nähtavad, ka juhiuks. Kui uks oleks avatud, oleksid nad seda näinud.
5. Ringkonnakohus tutvus nii politseisõiduki pardakaamera salvestisega kui ka politseiniku T.T. i vormikaamera salvestisega. Salvestistelt nähtuv vastab tunnistaja P.S. a ütlustele. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (I kd, tl 142-147) on pardakaamera kell tegelikust 12 kellaajast 30 minutit ees. Järgnevad kellaajad vastavad pardakaamera salvestisele. Nii on sellelt selgelt näha, et kell 2.12.49 paneb politseisõiduk vilkurid tööle, tunnistaja ütluste kohaselt andsid nad ees liikuvale sõidukile sellega märku peatumiseks. See tähendab, et sellel ajal oli sõiduauto Chrysler neile juba nähtav, isegi kui seda on raske tuvastada salvestiselt. Salvestise pilt ei ole nii hea kvaliteediga, et annaks sama täpselt edasi kõike seda, mida nägi tunnistaja oma silmaga vahetutult. 7 sekundit hiljem paistavad eessõitva sõiduki pidurituled (foto nr 4). Kell 02.13.01 hakkavad politseisõidukil tööle kaugtuled, sõiduk sõidab läbi tolmupilve (nähtavust ei sega) ja teel on näha pidurdusjäljed (eriti selgelt fotol nr 5). Kell 02.13.04 on salvestisel juba selgelt näha teepervel peatunud sõiduauto. Asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestist uurides ning kõrvutades neid tunnistaja P.S. a ütlustega, on ringkonnakohus seisukohal, et alates sellest ajast, kui politseisõiduk lülitas sisse kaugtuled kuni selle ajani, millal nad peatusid sõiduauto Chysler juues, oli viimane politseinike vaateväljas ja tunnistaja ütlustes selle kohta, et keegi sellel ajal sõidukist ei väljunud, ei ole alust kahelda.
6. Samuti nähtub politseiniku rinnakaamera salvestiselt, et sõidukist Chrysler väljunud Hardi Türgil on silmaga tajutavad joobetunnused ja ta kannab valget Hilfigeri kirjaga T-särki, O.K. aga tumedaid riideid. Hele särk oli A.M. e ütluste kohaselt seljas ka sellel juhil, keda ta nägi sõiduauto Chrysler roolis Võru linnas ja kelles ta tundis hiljem ära Hardi Türgi. O.K. i ütlused ei anna mingit informatsiooni selle kohta, kes sõiduautot Chrysler süüdistuses toodud ajal juhtis. O.K. tunnistas, et sellel päeval õhtupoolikul tuli Hardi Türk koos R.T. ga talle koju Priipalu külla järgi hõbedase Chrysleriga. Nad tahtsid sõita Võrru, R.T. oli roolis. Edasisi sündmusi tunnistaja ei mäleta, kuna oli joobes. Teab, et politsei pidas kuskil kinni, tema magas kõrvalistmel, kus Hardi Türk oli, ta ei mäleta. P.S. a ütlustest nähtub seegi, et sündmuskohal ei tekkinud kahtlusi selles, et O.K. tõepoolest magas kõrvalistmel. Ta oli turvavööga kinnitatud, unise näoga ja ei saanud aru, mis toimub.
7. Asjaolu, et sõiduautos Chrysler peale Hardi Türgi ja O.K. i sõiduki peatamise ajal teisi isikuid ei viibinud, kinnitavad samuti tunnistaja P.S. a ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt olid sõiduauto Chrysleri uksed peale peatumist neile nähtavad ja nad oleks näinud, kui sõidukist oleks keegi väljunud. Isegi kui möönda, et nähtavus ei olnud nii hea, et sõidukist väljujat märgata, siis lisaks sellele kontrollis P.S. ka sõiduki ümbrust, kuna Hardi Türk väitis kohapeal, et juht lahkus üle raudtee: kastesel maapinnal aga jalajälgi ei olnud. See kinnitab, et sellest sõidukist keegi ei väljunud ja metsa ei jooksnud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda kaitsja seisukohas toodud väitel, et R.Z. võis ikkagi väljuda kõrvalistuja poolsest tagumisest uksest (sel juhul oleks pidanud ronima ka üle tagaistmel külitava Hardi Türgi). Asjaolu, et A.M. sai Võrus aru, et autos on rohkem inimesi kui Hardi Türk, ei kinnita kuidagi seda, et R.Z. oleks olnud sõidukis ka kinnipidamise hetkel. Kui O.K. i ütluste kohaselt oli esialgu autoroolis R.T. nimeline mees, siis juba Võru linnas juhtis sõidukit Hardi Türk. See on tõendatud A.M. e ütlustega ja isiku äratundmiseks esitamise protokolliga.
8. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et ka selle teo puhul ei jäänud kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus tuvastas õigesti, et Hardi Türk juhtis tahtlikult joobeseisundis olles (nii alkoholi kui narkootiliste ainete tarvitamisest tingituna) 09.07.2021 kella 1.43 paiku mootorsõidukit Chysler. Ainuüksi alkoholisisaldus tema veres oli 2,63 mg/g, mis ületab oluliselt LS § 69 lg 2 p-s 1 toodud piirmäära, milleks on 1,5 mg/g. Samuti tuvastas maakohus korrektselt, et Hardi Türgi teod tuleb kvalifitseerida

§ 424

lg 2 p 2 järgi, kuna ta on joobeseisundis olles juhtinud mootorsõidukit korduvalt. II 13 57. Hardi Türgile

§ 4181

lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei ole vaidlust selles, et 02.04.2021 oli Hardi Türgi poolt juhitavas sõidukis Chrysler 300C esiistme all laskekõlbulik tulirelv hoiatus- ja signaalpüstol Blow P29 kaliiber 9mm P.A.K. nr B21i4-20100017, mis on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, kuna sellel puudus valmistaja markeering (RelvS § 20 lg 1 p 6). Püstolis oli omavalmistatud püstolipadrun, mis on laskekõlbulik tulirelva laskemoon. Hardi Türgil ei ole relvaluba. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kellele need esemed kuulusid. Hardi Türgi ütluste kohaselt ei teadnud ta relva olemasolust sõidukis. See kuulus tema vennale H.T. ile, kes oli relva autosse unustanud. 58. Esmalt vastab ringkonnakohus kaitsja väitele Hardi Türgile

§ 4181

lg 1 järgi esitatud süüdistuse puudulikkuse kohta: selles ei ole kirjas, milles seisnes tulirelva ebaseaduslik käitlemine ja seda ei selgita ka maakohus. 59. Selline kaitsja etteheide on osaliselt põhjendatud.

§ 4181lg 1 on blanketne süüteokoosseis.

Selle puhul tuleb ära näidata, milles seisnes tulirelva ebaseaduslik käitlemine, ehk millised olid konkreetsed käitlemisteod vastavalt RelvS § 11 lg-le

1. Süüdistuses on välja toodud vaid üks käitlemistegu, s.o omandamine. Milles seisnes lisaks sellele tulirelva ebaseaduslik käitlemine, süüdistus ei ava ja seda ei ole võimalik järeldada ka teokirjeldusest. Maakohus viitab RelvS § 11 lg-le 2 ja toob välja teod, mida loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks, s.o relva omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist, kandmist, edasitoimetamist jms. Maakohtu otsust ei ole üheselt aru saada, kas kohtu hinnangul on Hardi Türk just need käitlemisteod toime pannud. Erinevatest RelvS § 11 lg-s 2 toodud tegudest sellise valiku tegemine sellele viitab. Need puudused nii süüdistuses kui ka maakohtu põhjendustes ei too aga automaatselt kaasa Hardi Türgi õigeksmõistmist. Esitatud süüdistuse pinnalt on ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas Hardi Türk omandas (RelvS § 11 lg 2 mõttes soetas) hoiatus- ja signaalpüstoli Blow P29 ning omavalmistatud padruni. Muid käitlemistegusid ei ole Hardi Türgile süüks arvatud ja kohus ei saa hakata süüdistust omaalgatuslikult sisustama.
2. H.T. tunnistas maakohtus ütlusi andes, et eelnimetatud tulirelv kuulub temale. Maakohus ei pidanud tunnistaja ega ka Hardi Türgi selliseid ütlusi usaldusväärseks ja jättis need tõenditena kõrvale. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Maakohus on jälgitavalt välja toonud vastuolud Hardi Türgi ütlustes, millega ta soovis enda seotust nimetatud tulirelvaga välistada, väites sündmuskohal, et tegemist on tuttava autoga ja kohtus ütlusi andes, et sündmuskohal ta relva ei näinud, nägi seda toimikus olevatelt piltidelt. See on vastuolus tunnistaja T.E. e ütlustega, kes leidis relva esiistme alt põrandalt, pani selle auto pagasiluugi (pagasniku) peale ja tema küsimusele, kellele see kuulub, vastas Hardi Türk, et ta ei tea, sõidab selle autoga vaid paar päeva, on kellegi sõbra oma. Selle omakorda lükkavad ümber tunnistaja M.M. i ütlused, kes tunnistas, et auto oli võetud tema ettevõtte nimel liisingusse, kuid auto eest tasus makseid ja kasutas seda Hardi Türk. Selline Hardi Türgi käitumine, tegelikkusele mittevastavate selgituste andmine koheselt peale relva leidmist näitab, et Hardi Türk, teades, et tal relvaluba pole, otsis relva olemasolule autos muid võimalikke põhjendusi. Kohtueelsel uurimisel ei rääkinud Hardi Türk midagi sellest, et relv kuulub tema vennale, mis süvendab veendumust selles, et tegemist on hiljem tekkinud kaitseversiooniga.
3. Maakohus on analüüsinud ka vastuolusid H.T. i ja Hardi Türgi ütlustes, millest olulisemaks on relva soetamise aeg. Kui apellatsioonis ei ole sellele viidatud, siis hiljem esitatud seisukohtades selgitas lepinguline kaitsja vastuolu sellega, et H.T. eksis kuupäevadega. H.T. i ütlused tervikuna tekitavad sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohtus kahtluse nende tõele vastavuses. Tema ütlused on väga umbmäärased, alustades relva soetamise asjaoludest, 14 põhjenduseks toob ta alkoholi tarvitamise. Usutav ei ole juba see, et H.T. , kes sageli tarvitab alkoholi, vahetas talle mittevajaliku relva kahe pudeli viina vastu, soovides relva viia hiljem politseisse hävitamiseks. Sellises käitumises puudub igasugune loogika. H.T. on relva näinud, selle väidetavalt lahti võtnud, autosse pannud, aga täpsemalt relva kirjeldada ei oska, padrunist ei räägi ta midagi. Inimene, kes on kõike seda teinud, teaks konkreetsest relvast ilmselgelt rohkem. H.T. i ütluste järgi sai ta autost relva leidmisest teada O.K. ilt samal ajal kui läks politseisse juulikuus autole järele. Miks ta kohe ei rääkinud vennale sellest, et ta sai relva kalameeste käest, ei osanud tunnistaja selgitada. Prokuröri küsimusele, millal ta täpsemalt selle relva sai, H.T. kohe ei vasta, vaid hakkab rääkima sellest, et Hardi Türgil olid load kehtetud ja sõitma ta ei lähe. Korduvale küsimusele vastab, et pigem keskel pool (st pigem aprilli keskel). Taaskord ei ole eluliselt usutav, et H.T. pani venna autosse, kus käib muusikat kuulamas ja koristamas, relva, aga unustas vennale öelda, et juhiistme all on relv. Samas ei räägi H.T. midagi sellest, et ta oleks relva hoidnud lahtivõetuna garaažis, millest aga omakorda räägib Hardi Türk (väidab, et nägi relva osasid vanaema garaažis, peal oli kiri Blow).
4. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et Hardi Türk soetas teadmata ajal ja teadmata kohast ebaseaduslikult (ilma relvaloata) tsiviilkäibes keelatud tulirelva ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstoli Blow, mis täidab

§ 4181lg 1 objektiivse koosseisu.

Hardi Türk pani selle teo toime tahtlikult. Kuna tal puudus relvaluba, teadis ta, et omandab tulirelva ebaseaduslikult. Relv oli Hardi Türgi valduses, tema kasutuses olevas sõiduautos juhiistme all. Selle sai sinna panna vaid Hardi Türk, (sest H.T. i ütlused ei vasta tõele), kes ainsana seda autot kasutas. Seega oli süüdistataval keelatud relvaga otsene kontakt, ta nägi, et tegemist on ümber ehitatud relvaga ja möönis sellega, et tegemist pole tsiviilkäibes lubatava relvaga. 63. Mis puudutab Hardi Türgi süüdimõistmist tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona, ühte padruni käitlemises, siis selles on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust, millega on süüdistatava olukorda raskendanud. Tuginedes KrMS § 331 lg-le 3, saab ringkonnakohus selle vea parandada. Ringkonnakohtu hinnangul ei täida ühe padruni soetamine

§ 4181lg 1 alt 2 objektiivset koosseisu.

Ühte padrunit ei saa käesoleval juhul pidada oluliseks koguseks, kuigi tegemist on spetsiaalselt valmistatud laskemoonaga ümberehitatud tulirelva tarbeks. Tegemist pole väga ohtliku tulirelvaga - ümber on ehitatud hoiatus- ja signaalpüstol. Selle tarbeks olev laskemoon - padrun, on mõeldud vaid üheks lasuks ega ole seega kuigi suure ohtlikkusega. Selline tegu võib vastata väärteo tunnustele RelvS § 8913 järgi, mille aegumine on

§ 81lg 7 p 2 alusel peatunud.

Riigikohus on leidnud 13.10.

1. a otsuse nr 1-21-4529 p-s 13, et selline olukord, tulevikus RelvS § 8913 järgi karistamine, võib lõppastmes muuta süüdistatava olukorra raskemaks kui see on kasseeritud kohtuotsuse järgi. See oleks aga vastuolus nii reformatio in peius-keelu kui ka KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud süüdimõistetu olukorra raskendamise keeluga ja sellises olukorras tuleb süüdistatav õigeks mõista. Seega tuleb Hardi Türk tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona (ühe padruni) ebaseaduslikus käitlemises õigeks mõista.
2. Hardi Türgi teole antud õiguslikku hinnangut selline osaline õigeksmõistmine ei mõjuta. Soetades tahtlikult ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani ta toime

§ 4181lg 1 (alt 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. III 65. Kr

MS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides. Käesolevas asjas ei ole apellatsioonis taotletud Hardi Türgile kergema karistuse mõistmist. Sellise taotluse esitas uus kaitsja oma seisukohtades pärast apellatsioonitähtaja 15 möödumist. KrMS § 3211 lg 1 kohaselt ei ole võimalik siis enam apellatsiooni muuta ega täiendada. Apellatsiooni piiridest võib ja peab ringkonnakohus väljuma juhul kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Käesoleval juhul ei ole maakohus Hardi Türgile karistuse mõistmisel selliseid vigu teinud. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus kaitsja väiteid Hardi Türgile mõistetud karistuse kergendamiseks. 66. Küll aga kerkib küsimus Hardi Türgile mõistetava karistuse kergendamisest põhjusel, et talle

§ 4181lg 1 järgi esitatud süüdistus muutub mõnevõrra kergemaks.

Maakohus mõistis Hardi Türgile

§ 4181lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Sanktsiooni keskmine määr on 3 aastat vangistust (võimalik on karistuseks mõista vangistus 1-5 aastat). Seega mõistis maakohus Hardi Türgile sanktsiooni alammäärale lähedase vangistuse. Kuivõrd 1 padruni soetamine moodustab esitatud süüdistusest kaduvväikese osa, ei mõjuta see Hardi Türgi süü suurust, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu poolt mõistetud karistust vähendada. Siinkohal märgib ringkonnakohus vastuseks apellandile, et maakohus ei ole eksinud ka karistuse algusaja arvestamisel, milleks on tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 09.07.2021 (kd 1, tl 44-46). 67. Menetluskuludena mõistis maakohus Hardi Türgilt välja 2910,80 eurot, mille moodustavad: sundraha 981 eurot, tunnistajatasu 37,40 eurot, ekspertiisikulud 651 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1241,40 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 eurot jättis maakohus riigi kanda. Käesoleva otsusega mõistab ringkonnakohus Hardi Türgi õigeks laskemoona käitlemises. See moodustab Hardi Türgile esitatud süüdistusest väga väikese osa ja on hõlmatud

§ 4181lg-st 1.

Mingeid täiendavaid menetluskulusid ei ole see süüdistuse osa kaasa toonud. Olenemata padruni olemasolust oleks relvaekspertiisi maksumus vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 277 p-le 20 ikkagi 420 eurot. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid vähendada. Selles osas jääb maakohtu otsus muutmata. IV

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Tartu Maakohtu
2. mai
3. a otsuse, s.o Hardi Türgi süüditunnistamises tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja mõistab ta selles teos õigeks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, sealhulgas Hardi Türgile

§ 4181lg 1 järgi mõistetud karistuses.

Hardi Türgi kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

1. Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt on kaitsja töömaht käesoleva kriminaalasja teise astme kohtumenetluses olnud 360 minutit, s.o 6 tundi. Taotletava tasu suuruseks on 388,80 eurot (sh käibemaks 64,80 eurot). Taotluse andmetel kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 120 minutit, apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 240 minutit.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt tehtud toimingud on olnud vajalikud ning ajakulu mõistlik, mistõttu tuleb kaitsja tasutaotlus rahuldada.
3. Lisaks sellele on apellatsioonimenetluse kuluks lepingulise kaitsja Janar Urrese tasu apellatsioonimenetluses kokku 3120 eurot.
4. juulil 2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaitsja osutanud õigusabi 2400 euro eest, millest käibemaks 400 eurot, tunnitasuga 16 160 eurot. Õigusabiteenust on osutatud 12,5 tundi, kulutades kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, analüüsiks ja seisukoha koostamiseks 7 tundi; vestluseks kliendiga ja seisukoha täiendamiseks 5 tundi 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit. 01.09.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaitsja õigusabikulu 720 eurot, sh käibemaks 120 eurot. Tunnitasu suuruseks on 160 eurot ja õigusabiteenuse sisuks nõupidamised kliendi ja tema lähedastega, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 3 tundi 45 minutit.
5. Kriminaalasja nr 3-1-1-58-15 punktis 14 asus Riigikohus seisukohale, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44 koos viitega varasemale praktikale). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse ka seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-179-14, p 45), ühe tööühiku hinda kui ka õigusteenuse vajalikkust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.03.
8. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14, p 29.3).
9. Ringkonnakohus leiab, et advokaadi tunnitasu 160 eurot ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Küll aga ei saa nõustuda sellega, et osutatud õigusabiteenuse ajakulu on täies mahus põhjendatud. Esmalt tuleb märkida seda, et sama kaitsja on Hardi Türgil olnud kohtueelses menetluses (nähtuvalt süüdistusaktist) ja ta on koostanud ka kaitseakti, osalenud maakohtus eelistungil. Seega ei saanud toimiku materjalidega tutvumine võtta pikalt aega, arvestades sedagi, et tegemist ei ole mahuka kriminaalasjaga. Apellatsiooni esitas riigi õigusabikorras määratud kaitsja, millest tulenevalt olid ka Hardi Türgi seisukohad teada. Lepinguline kaitsja esitas oma seisukohad koos taotlustega, mida ringkonnakohus põhjendatuks ei pidanud (vt ringkonnakohtu määrus 14.09.2022). Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus mõistlikuks tasu suuruseks vastavalt 27.07.
10. a kalkulatsioonile 1120 eurot (7 töötundi), millele lisandub käibemaks 224 eurot, kokku 1344 eurot. Samuti tuleb menetluskulude hulka arvata kaitsja õigusabikulu täiendava seisukoha koostamise eest 720 eurot, kokku 2064 eurot (sh käibemaks).
11. KrMS § 185 lg 1 järgi, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda, selleks kuluks on määratud kaitsja tasu 388,80 eurot. Eesti Vabariigilt tuleb Hardi Türgi kasuks välja mõista lepingulise kaitsja tasuna 2064 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 17