Väärteoasi nr. 4-22-1802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-22-1802 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Kohtuasi K M’a (isikukood: xxx) väärteokaebus nr 4-22-1802 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr. 2317,22,
- 31.08.2022.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud prefektuuri 29.04.2022 kaebuse esitaja K M kaitsja Indrek Repnau kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Silvia Kuller RESOLUTSIOON Jätta K M’a kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.04.2022 otsus väärteoasjas nr. 2317,22,002469 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 13.10.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik M S koostas 09.04.2022.a. väärteoprotokolli AB 1567576 K M’ale selle eest, et tema, 08.04.2022.a. kella 23:42 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sõpruse pst 261, Ehitajate tee ja Sõpruse pst vahel, suunaga Sõpruse pst 261, juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus K M väärteoprotokolli kohaselt LS § 69 lg 3 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palts karistas K Ma väärteoasjas nr. 2317,22,002469 29.04.2022.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 481 lg-st 1, § 56 lg-st 1 LS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas, palub mõista karistuseks rahatrahv või alternatiivselt vähendada mõistetud põhikaristuse pikkust. Kaebuses on märgitud, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna otsus ei ole jälgitav, tuginetud on andmetele, mida ei ole materjalidele lisatud. Ka on kaebuse kohaselt otsus karistuse osas põhjendamata. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja märkis, et nad jäävad kaebuse juurde, kaebuse esitaja tegu ei vaidlusta, kuid palub võimalusel karistuseks rahatrahvi. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas, et ta juhtis sõidukit olles alkoholijoobes, kuid ta ei läinud rooli tahtlikult joobes peaga. Vastusena kaitsjale märkis, et juhtimisõigust vajab tervisliku seisundi ja töö tõttu. Kaebuse esitaja selgitas, et tema igakuine töötasu on 350-500 eurot, mis kulub elamise peale. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning märkis, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole põhjendatud kohaldada rahatrahvi, kuna varasemalt määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid hilinenult. Ka on isikut varasemalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on isikut mõjutav karistusliik ning kuivõrd isikul pole ka liikumispuuet, on karistus põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsuse muutmata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja K M kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-6/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 1/; - indikaatorvahendi kasutamise protokolli /väärteotoimik lk 4/; - alkomeetri väljatrükki /väärteotoimik lk 5-6/; - taatlustunnistust /väärteotoimik lk 7/; - PPA tõendit täiendkoolituse osas /väärteotoimik lk 8/; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust /väärteotoimik lk 10/; 2 - sõiduki hoiukohta teisaldamise akti /väärteotoimik lk 11/; - Transpordiameti liiklusregistri väljavõtteid/väärteotoimik lk 12-13/; - kohtuvälise menetleja 29.04.2022.a. otsust väärteoasjas 2317,22,002469 /kohtutoimik tl 8-10, väärteotoimik lk 14-15/; - Karistusregistri väljavõtteid /väärteotoimik lk 20-22, kohtutoimik tl 49-52/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis 08.04.2022.a. kella 23:42 ajal Harjumaal, Tallinnas, Sõpruse pst 261, Ehitajate tee ja Sõpruse pst vahel, suunaga Sõpruse pst 261 mootorsõidukit xxx, reg nr xxx alkoholi piirmäära ületades ehk isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/- 0,05 mg/l. Seda kaebuse esitaja ka ei eita (tl 42) ning need asjaolud nähtuvad üheselt väärteoasjas uuritud kirjalikest tõenditest. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt 08.04.2022.a kell 23:44 Sõpruse pst 261, Tallinnas indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 plus A427287 näit reageeris positiivselt alkoholile (0,63 mg/l) (lk 4). Tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millest nähtuvalt oli joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks K M, kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 nr ARDM-0066, mille lugemiks oli 0,63 mg/l kohta, laiendmääramatuseks 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,58 mg/l (lk 5). Kaebuse esitaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud nii mõõtetulemusega (lk 5), kui ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga joobeseisundi tuvastamise korraga (lk 6). Mõõtmine teostati taadeldud seadmega (lk 7) ning mõõtja oli läbinud täiendkoolituse (lk 8). Kaebuse esitaja poolt sõiduki juhtimine väärteoprotokollis ja otsuses nimetatud ajal ja kohas nähtub ka nii sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (lk 10), kui ka sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (lk 11). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid on lubatavad ja omavahel riimuvad ning neis pole alust kahelda. Kaebuse esitaja rikkumine on tõendamist leidnud eelrefereeritud tõenditega, samuti on kaebuse esitaja tegevus fikseeritud ka 09.04.2022.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 1). Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine K M’a poolt. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk 14-15). Kaebuse esitaja on tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (lk 1 pö), samuti on ta tutvunud joobeseisundi tuvastamise korraga (lk 6) ning mõõtetulemusega (lk 4, 6). Ka tuvastas kohus, et mõõtetulemus teostati taadeldud seadmega (lk 7) ning mõõtmise teostas selleks pädev ametnik (lk 8). 3 Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud K M’a poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõude rikkumine, rikutud on LS § 69 lg 3 kohustust, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Käesoleval juhul K M rikkus nimetatud sätet. Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohus asub seisukohale, et K M’a poolt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlust, kuna otsus ei ole jälgitav. Kohtuvälise menetleja otsuses on nõutavalt kajastatud väärteo rikkumine, ka on motiveeritud karistuse osa. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et nad grillisid sõpradega, osad tarvitasid alkoholi, kuid kaebuse esitaja oli ostnud endale alkoholivaba siidrit ja mingisugused purgid ilmselt läksid vahetusse (tl 42) ning tahtlikult ta alkoholi ei tarvitanud, ka ei läinud ta tahtlikult joobes peaga rooli. Kohtu hinnangul pidanuks K M, teades, et tarvitatakse erinevaid jooke, suhtuma kohusetundlikult ja tähelepanelikult antud olukorda ja jälgima, mida ta tarbib ja kas või õhkõrnagi kahtluse olemasolul, et joogid võisid segamini minna, eelnevalt kontrollima joobe puudumist. Isik suhtus aga kohusetundetult vajadusse ja tõsikindlusse olla kaine selleks, et sõidukit juhtida. Seega rikkus K M hoolsuskohustust. Kohus on seisukohal, et K M on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohus märgib, väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada isiku avaldatud kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastatud. Kohtuväline mentleja on karistuse mõistmisel arvestanud nii eri- kui üldpreventiivsete asjaoludega. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega K Ma’le määratud karistus, põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kahesaks kuuks on põhjendatud. LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on seisukohal, et K M’a karistamine rahalise karistusega ei kannaks karistuse eesmärke. Karistusregistri väljatrükist (tl 50-52) nähtuvalt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust, sh on teda karistatud KarS § 424 lg 1 alusel, samuti on isikul 6 kehtivat väärteokaristust (otsuse kuupäevad alates 07.01.2019.a kuni 06.11.2020.a), millede eest määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid kõik 6 rahatrahvi on tasutud hilinenult, s.o selle aasta mais, juunis ja augustis. Ka on isikut karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka 4 asjaolu, et hoolimata sellest, et isikut on karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, jätkas isik liiklusalase väärteo toimepanemist. Seega ei täidaks kohtu hinnangul leebem karistusliik (rahatrahv) karistuse eesmärke. Samuti on kohus seisukohal, et isik ei suudaks rahalist karistust täita, seda veendumust kinnitab kohtuistungil K M’a poolt avaldatu, et tema sissetulek on 350-500 eurot, mis kulub elamise peale (tl 46), samuti kinnitab seda veendumust Karistusregistri väljatrükk, millest nähtuvalt viimase 3 aasta jooksul määratud rahatrahvid on tasutud alles selle aasta mai-august. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et ta vajab juhtimisõigust seoses sellega, et ta töötab poole kohaga veoauto peal (tl 42). Kohus märgib, et nimetatud asjaolu oli isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal, seega pidi isik arvestama võimalusega, et jääb juhtimisõigusest ilma. Ka avaldas kaebuse esitaja kohtuistungil, et tal on juhtimisõigust vaja seoses tervisega. Kaitsja märkis, et K M’al on xxx, ka on talle väljastatud liikumispuudega kaart (tl 40). Vastusena kohtule märkis kaitsja, et kaebuse esitajale on väljastatud üksnes 2 perearsti tõendit ja Töötukassa teatis, kuid puhtmeditsiinilist otsust ei ole (tl 40). Kohus märgib, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on varem andnud juhiseid selle kohta, kuidas rakendada KarS § 50 lg-t 2, mis sätestab lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise puhul samasisulise liikumispuudest tuleneva erandi. Kolleegiumi hinnangul laienevad samad põhimõtted mutatis mutandis ka olukorrale, kus juhtimisõigus võetakse ära põhikaristusena (RKKKo 4-20-2705 p 7). Kohus juhib kaitsja ja kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise ja psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinuid isikuid. Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuli
- a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p 7). Mootorsõiduki kasutamine peab olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a otsus asjas nr 31-1-91-07, p 7) (RKKKo 4-20-2705 p 7.1). Esmalt peab kohus välja selgitama, kas inimesel on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Seejärel peab tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on inimese jaoks liikumispuudest tingitult hädavajalik. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, samuti inimese töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka inimesele kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-70-14, p-d 7.1 ja 7.2) (RKKKo 4-20-2705 p 7.2). Käesoleval juhul ei ole K Ma’l tuvastatud liikumispuuet kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega, mistõttu ei ole K M’al tuvastatud liikumispuuet KarS § 481 lg 2 mõttes ning seega KarS § 481 lg-s 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Karistusmäära puudutavalt märgib kohus, et Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul ka varasemalt juhtimisõigus äravõetud (lk 12) ning sellest hoolimata ei ole isik teinud järeldusi käituda seadusekuulekalt ning on jätkanud liiklusalase süüteo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmäärast kõrgemal määral (s.o kaheksaks kuuks) on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. 5 Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 6