KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 17. mail 2022.a Tallinn Kriminaalasja nr 1-21-7255 (20221000041) Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Liilia

§ 262lg 1 p 3 ja 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada kriminaalmenetlus M Ti ja M Ei süüdistuses Kar

S § 2172 lg 1 järgi kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

§ 183

lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt M Ti kasuks temal kriminaalmenetluses tekkinud valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 11137,50 eurot (koos käibemaksuga 13 365 eurot).

§ 183

lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt M Ei kasuks temal kriminaalmenetluses tekkinud valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 7875 eurot (koos käibemaksuga 9450 eurot). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud 26.10.2021 saabus Harju Maakohtule Põhja Ringkonnaprokuratuurist süüdistusakt kriminaalasjas nr 20221000041 M Ti ja M Ei süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi asja lahendamiseks üldmenetluses. Harju Maakohtu 17.12.2021 määrusega tagastati kriminaalasjas nr 20221000041 Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna abiprokurör Mariana Londoni poolt 26.10.2021 koostatud süüdistusakt M Ti ja M Ei süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi üldmenetluses Riigiprokuratuurile. Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2022 määrusega tühistati Harju Maakohtu

1. detsembri 2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-7255 ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 12.04.
2. 12.04.2022 esitas M Ti kaitsja Elmer Muna kohtule taotluse lõpetada kohtuasja nr 1-21-7255 (kriminaalasi nr 20221000041) menetlus seoses aegumisega. Samuti taotleb jätta M Ti kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt välja M Ti kasuks kaitsjatasu 19 125,00 eurot (koos käibemaksuga). Prokuratuur on viidanud, et 21.12.2021 saabub kriminaalasjas aegumine. Aegumine pole käesoleva ajani ühelgi alusel katkenud ega peatunud. Tuginevalt prokuratuuri enda väidetele on kriminaalasi seega aegunud. 04.05.2022 esitas M Ei kaitsja Margus Lentsius kohtule taotluse lõpetada kriminaalasja nr 121-7255 menetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu, jätta M Ei (E) kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt M Ei (E) kasuks välja kaitsjatasu summas 9 990 eurot (summa käibemaksuga). Kuna aegumine ei ole katkenud ega ole olnud peatunud, on aegumistähtaeg lõppenud ning ka kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele. 10.05.2022 esitas kannatanu xxx esindaja I L vastuväited aegumise kohaldamisele, tuues välja, et kuna süüdistuses toodud ettevõtte üleminekuga seotud tegevused on jätkuvad süüteod, ei saa aegumist kohaldada. Süüdistusakti kohaselt lõpetasid 21.12.2016 süüdistatavad xxx OÜ nimel AS-ga xxx biogaasi müügilepingu. Samal päeval sõlmisid samadel tingimustel M T ja M E AS-ga xxx teise nende hallatava äriühingu xxx OÜ nimel biogaasi müügilepingu. Süüdistusakti kohaselt asutasid 13.11.2017 süüdistatavad äriühingu Xxx OÜ. 30.11.2017 sõlmisid Xxx OÜ (M Ti esindusel) ja xxx AS investeerimislaenu lepingu, mille kasutamise sihtotstarbeks oli biometaani tootmisüksuse rajamine kinnistule asukohaga xxx. Samadel tingimustel lepingu sõlmimist nägi ette ka Xxx Xxx OÜ äriplaan, mis koostati XXX xxx OÜ ja AS xxx vahel sõlmitud eelviidatud 21.09.2014 koostöökokkuleppe raames. M T esitas xxx AS-ile laenulepingu alusdokumentidena Xxx Xxx OÜ poolt välja töötatud ärimudeliga seotud ja Xxx Xxx OÜ poolt loodud või tema omandis olnud dokumendid. Xxx OÜ alustas Xxx OÜ ja AS xxx vahel 21.12.2016 sõlmitud lepingu alusel
3. aasta aprillis XXX xxx OÜ osaluseta ja ilma Xxx Xxx OÜ-ta biometaani tootmist. Süüdistuse kohaselt võeti muuhulgas eeltoodud toimingutega üle Xxx Xxx OÜ ettevõte. KarS § 81 lg 4 esimese lause järgi arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Küsimus on selles, kas perioodil 21.12.2016—30.11.2017 toimunud sündmusi saab käsitada jätkuva kuriteona ning kas sellisel juhul aegub kuritegu 30.11.
4. Jätkuvus on üheks koosseisupärase teoainsuse juhtumiks. See tähendab, et isik paneb toime mitu tegu, kuid täidab ainult ühe koosseisu. Jätkuv süütegu koosneb mitmest ajaliselt lähedaselt toime pandud, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toime pandud tegudest. Osateod on ka eraldiseisvalt koosseisupärased, kuid nad loetakse õiguslikult üheks 3 teoks, sest nad on kantud ühtsest tahtlusest. Üksikteod ei pea olema identsed, vaid piisab, kui sarnasus esineb süüteo peamistes tunnustes. Riigikohtu praktikas on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Jätkuv süütegu tuleb lugeda lõpuleviiduks viimase seda moodustava teoga. Seega on jätkuva süüteoga tegemist, kui on toime pandud vähemalt kaks tegu, mida eraldab teatud ajavahemik, need teod on toime pandud sarnasel viisil, nad on ajaliselt lähedased, suunatud ühe ja sama objekti vastu, täidavad sama koosseisu, on hõlmatud ühtse tahtlusega ning suunatud ühtse tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele. Järeldus: ettevõtte üleminek ei olnud enne 30.11.2017 kuupäeva lõpule viidud. Alles 30.11.2017 sõlmiti tootmistegevuse alustamiseks vajalik laenuleping, mis aga tugines Xxx Xxx OÜ loodud alusdokumentidel. Seega kasutati ära Xxx Xxx OÜ tegevuskava tootmistegevuse alustamiseks vajalike toimingute tegemiseks. See episood on käsitatav koosseisupärase teona, mis moodustab ühe osateo jätkuvast kuriteost. Seega oli kuritegu lõpuleviidud viimase osateoga, mis pandi toime 30.11.2017 ning kuritegu aegub 30.11.
5. (viited RKKKm 4-19-1178/20, p 11, RKKKo 3-1-1-3-08, p 10, KarS õpik VI/31 (J. Sootak). 10.05.2022 toimunud eelistungil prokurör leidis, et kuigi süüdistusakti kaaskirjas kirjutas prokuratuur kohtule tõepoolest seda, et kriminaalasjas saabub kuriteo aegumine 21.12.2021.a, siis tegemist ei ole üheselt mõistetava tähtajaga. Neil oli enne tänast pidev vaidlus selle üle, et millal on ettevõte üle läinud ja see vaidlus käib ka paralleelselt tsiviilkohtumenetluses samalaadses vaidluses. Selleks, et teavitada kohut võimalikust aegumisest, mis saab ka siis selles asjas olema põhivaidluskoht, nad saatsid kohe ennetavalt kohtule kaaskirjas ka selle teavituse. Möönavad, et sõnastus oleks ehk pidanud olema täpsem, aga nende eesmärk oli oma kirjaga kohtule anda märku, et selles asjas hakkab aegumise teemal vaidlus. Eelnimetatud e-kirjas märgitu ei lükka kuidagi ümber käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistust. Esitatud süüdistuse kohaselt tuleb prokuratuuri hinnangul usalduse kuritarvitamise ajaks lugeda 21.12.2016.a sõlmitud lepingu alusel biometaani tootmise ettevõtte üleminekut Xxx Xxx OÜ-lt Xxx OÜ-le ehk 2018.a aprilli, mil Xxx hakkas reaalselt biometaani tootma. 21.12.2016.a oli esimene samm ettevõte üleminekul. Üleminek ise toimus 2018.a ja nemad lähtuvad ettevõte ülemineku osas tsiviilõiguse reeglitest, mille kohaselt toimus ettevõte üleminek 2018.a aprillis. Loevad seda jätkuvaks kuriteoks. Eelnimetatu on ka süüdistuses kirjas. Kuriteo toimepanemise ajaks süüdistuse kohaselt on 21.12.2016.a kuni 2018 aasta aprill, seega tuleb kuriteo aegumist lugeda alates 2018.a aprillist. Nii märkis prokuratuur ka 09.12.2021.a toimunud eelistungil, et 21.12.2016.a on kuupäev, mille üle tõenäoliselt hakkab vaidlus käima. Mitte aga seda, et tegemist on üheselt mõistetava aegumise tähtajaga. Prokuratuur juhtis oma tähelepanu vaidluse kohta aegumise küsimuses ka Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, milles ei ole samuti väljendatud, et kuriteo üheselt mõistetav tähtaeg on 21.12.2021.a, vaid tegemist on vaieldava aegumise tähtajaga. Kokkuvõtvalt saab märkida, et praeguses asjas on kaitsja Elmer Muna teinud omalt poolt kõik selleks, et kohus süüdistatavaid enne seda 21.12.2021.a kuupäeva kohtu alla ei annaks. Prokuratuur lähtub süüdistusaktis esitatud asjaoludest ja on seisukohal, et süüdistuses esitatud kuritegu ei ole aegunud ja on valmis selle üle vaidlema. Kokkuvõtlikult on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kuritegu aegunud. Mis menetluskulusid puudutab, siis neid ei ole vaja välja mõista. 4 Kannatanu esindaja I L selgitas, et kui vaatavad süüdistusaktis toodud etteheidetavaid tegusid, siis 13.11.2017.a asutasid praegused süüdistatavad äriühingu Xxx. See on nö äriühing, kuhu siis selle süüdistuse tuumväite kohaselt viidi üle ettevõte, mis enne kuulus Xxx Xxx-le. Kui nüüd sellest kuupäevast arvestada, siis mitte mingit moodi ei saa aegumise tähtajale vastavaid aastaid praegusel hetkel täis. Teine oluline termin, kuupäev, mida peab vaatama, on 30.11.2017.a, mil Xxx osaühing ja xxx sõlmisid investeerimislaenu, M T oli esindajaks selle laenulepingu allkirjastamisel. Samamoodi selle varasema Xxx Xxx-ga sõlmitud laenulepingu üleviimine siis uude kehasse ehk siis Xxx-i, mis toimus siis M Ti aktiivsete toimingute tagajärjel, samamoodi sealt ei ole möödas tänaseks päevaks viit aastat. Tema hinnangul on tegemist jätkuva süüteoga. Tegemist on süüteoga, mille käigus siis süüdistuse saanud isikud viisid üle ettevõtte, mis kuulus Xxx Xxx-le, teistele äriühingutele. Igal juhul ei saa rääkida aegumisest enne, kui toimus investeerimislaenu lepingu ümber vormistamine, ei saa rääkida enne, kui toimus Xxx OÜ asutamine ja selle Xxx OÜ-le nende õiguste üle andmine. Tahtlus oli viia Xxx Xxx-st, mille osanik praegune kannatanu XXX xxx on, välja kõik õigused, mis nö hilisemas perspektiivis hakkasid tootma märkimisväärselt kasumit praegustele süüdistatavatele ja nendega seotud ühingutele. Tegelikult me vaatame nii teoreetilisi kui ka Riigikohtu praktikast toodud käsitlusi, siis jätkuvus on ilmselge nende tegude puhul kuni see ettevõte on üle viidud. Süüdistuses toodud teod ei saa kuidagi olla lõpule viidud enne, kui see ettevõte on faktiliselt järgmisse kehasse viidud, nagu ta antud kaasuse puhul praegu viidi. Kaitsja Elmer Muna osundas, et aegumise küsimus ei ole kaitsjate poolt püstitatud küsimus, selle on esile toonud süüdistusakti kaaskirjas prokuratuur ise. Tema ei ole menetlust venitanud. Ka käesoleval eelistungil on olukorras, kus prokuratuur ei ole talle kättesaadavaks teinud M Ti meili teel PSD faili sellisel kujul, nagu nad ise said ja nagu on taotlenud ja palunud kättesaadavaks teha. Tegi lahti süüdistusakti ja „otsi“ funktsiooniga otsis, kas seal on sõna „jätkuv“ või „jätkuvus“. Seda ei ole kordagi kasutatud süüdistusaktis. Prokuratuur ei ole sellele viidanud. Samamoodi ei ole terves süüdistusaktis kordagi viidet KarS §-le
6. Ehk siis prokuratuuri poolt täna esitatud seisukohad on lihtsalt selline hädaabi argumendid, mis on oma olemuselt otsitud. Kaitsja Margus Lentsius osundas süüdistusaktile ning on kirjutanud ka kaitseaktis, et M E ei ole asutanud Xxx-i, M E ei ole 13.11.2017.a ega 30.11.2017.a mistahes tegusid toime pannud. M Eit ei saa selles kriminaalasjas võrdsustada M Tiga. M Ti tegevust kirjeldades on M Ti nime taha pandud „ja M E“. Mitte ühtegi tõendit ja mitte ühtegi väidet, isegi süüdistusakti tekstis ei ole välja toodud, et M Eile oleks peale 21.12.2016.a mistahes etteheiteid. Süüdistusakt on M Eile etteheidetavatest tegudest sisutühi ehk aegumise kohaldamise alused esinevad ja M Ei suhtes tuleb see rahuldada. Kohtu seisukoht M Ti ja M Eit süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises ja kohus lähtub andmetest, millised on kajastatud süüdistusaktis. Aegumise küsimuse lahendamisel ei anna kohus hinnangut kuriteo toimepanemise kohta üldiselt ega lahenda isikute süüküsimust, vaid kontrollib üksnes süüdistuses toodud andmeid võimaliku aegumise või mitteaegumise kohta. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Süüteo aegumise lahendamiseks on oluline kindlaks teha süüdistatavatele etteheidetava kuriteo lõpuleviimise aeg. Süüdistusakti kohtusse saates juhtis prokurör kohtu täehelepanu, et kriminaalasjas saabub kuriteo aegumine 21.12.
7. Nimetatud kuupäeva silmas pidades 5 leidis prokurör järelikult, et kuritegu viidi lõpule 21.12.
8. Samas 10.05.2022 toimunud eelistungil leidis prokurör, et tegelikkuses ei ole kuriteo aegumistähtaeg möödunud ning sarnaselt kannatanu esindajaga osundas, et tegemist on jätkuva kuriteoga. Kohus möönab, et kuriteo aegumistähtaja kindlaks tegemiseks ei piisa prokuröri kaaskirjas märgitust, vaid lähtuma peab esitatud süüdistuse sisust. KarS § 81 lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Jätkuva süüteo mõistet on kannatanu enda seisukohas põhjalikult sisustanud, toetudes Riigikohtu selgitustele ning õiguskirjanduses avaldatule. Kohus arvestab Riigikohtu seisukohti, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reexxxna ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana ( 3-1-1-47-07 p 28). Lahendis 3-1-1-4-04 p-des 13.1-13.2 märkis Riigikohus, et oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. Kannatanu esindaja hinnangul moodustab ühe osateo jätkuvast kuriteost 30.11.2017 sõlmitud tootmistegevuse alustamiseks vajalik laenuleping, mis tugines Xxx Xxx OÜ loodud alusdokumentidel. Kannatanu esindaja hinnangul oli seega kuritegu lõpuleviidud viimase osateoga, mis pandi toime 30.11.2017 ning kuritegu aegub 30.11.
9. Eelistungil märkis kannatanu esindaja sedagi, et igal juhul ei saa rääkida aegumisest enne, kui toimus Xxx OÜ asutamine ja selle Xxx OÜ-le nende õiguste üle andmine. Prokuröri hinnangul saab esitatud süüdistuse kohaselt lugeda usalduse kuritarvitamise ajaks 21.12.2016.a sõlmitud lepingu alusel biometaani tootmise ettevõtte üleminekut Xxx Xxx OÜlt Xxx OÜ-le ehk 2018.a aprilli, mil Xxx hakkas reaalselt biometaani tootma. 21.12.2016.a oli esimene samm ettevõte üleminekul, üleminek ise toimus 2018.a ja nemad lähtuvad ettevõte ülemineku osas tsiviilõiguse reeglitest, mille kohaselt toimus ettevõte üleminek 2018.a aprillis. Kuriteo toimepanemise ajaks süüdistuse kohaselt on 21.12.2016.a kuni 2018 aasta aprill, seega tuleb kuriteo aegumist lugeda alates 2018 aprillist. Kokkuvõtvalt on süüdistuses märgitud, et M T ja M E, olles samaaegselt Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ juhatise liikmed, rikkusid 21.12.2016 Xxx Xxx OÜ-le kahjuliku lepingu sõlmimise ja Xxx Xxx OÜ-le kuuluva ettevõtte tasuta üleandmisega kavatsetult ÄS § 187 lg 1, VÕS § 620 ja TsÜS § 35 sätestatud hoolsus-, lojaalsus- ja teavitamiskohustust Xxx Xxx OÜ ja selle osaniku XXX xxx OÜ ees. Eelviidatud tehingute ja toimingute tulemusena võõrandasid M T ja M E Xxx Xxx OÜ ainsaks varaks oleva biometaani tootmise ettevõtte ja äriplaani 6 vastusooritust saamata M Ti ja M Eiga seotud äriühingutele, s.o Xxx OÜ-le ja Xxx OÜ-le. M T ja M E muutsid Xxx OÜ nimel 21.12.2016 AS-ga xxx lepingu sõlmimisega ja hilisemalt Xxx OÜ alt Xxx Xxx OÜ äriplaani alusel bioenergiat tootma asudes Xxx Xxx OÜ sisuliselt varatuks, mistõttu muutusid väärtusetuks ka Xxx Xxx OÜ osad. Lähtudes süüdistuse sisust on süüdistatavatele etteheidetav teise isiku seadusest tuleneva varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise aluseks 21.12.2016 AS xxx ja Xxx Xxx OÜ vahel sõlmitud kokkulepe (millega lõpetati poolte kokkulepel 19.05.2016 sõlmitud biogaasi ostu-müügileping) ning samal kuupäeval Xxx OÜ ja AS xxx vahel sõlmitud biogaasi ostumüügileping (sisuliselt samadel tingimustel nagu oli seda varasemalt 19.05.2016 teinud Xxx Xxx OÜ). Just nimetatud kokkuleppe ja lepingu tõttu leidis väidetav ÄS §-st 187 lg 1, VÕS §st 620 ja TsÜS §-st 35 tulenev hoolsus-, lojaalsus- ja teavitamiskohustuse rikkumine Xxx Xxx OÜ ja selle osaniku XXX xxx OÜ ees süüdistatavate poolt aset. Süüdistuse kohaselt M T ja M E tekitasid XxxXxx OÜ-le ja viimase osanikule XXX xxx OÜ-le aastatel 2018 kuni 2019 suure varalise kahju kokku summas vähemalt 314 811,35 eurot ning aastateks 2020 kuni 2037 prognoositava varalise kahju kokku summas 3 062 467 eurot. Seega on prokurör süüdistusakti kohtusse saates kohtu hinnangul õigesti märkinud, et kriminaalasjas saabub kuriteo aegumine 21.12.2021, s.o 5 aastat pärast 21.12.2016 sõlmitud kokkulepet ja lepingut. Väidetavalt kannatanuid kahjustavat tehingut tehes viisid süüdistatavad neile etteheidetava teo lõpule ning edasist süüdistatavate süüdistuses kirjeldatud tegevust (Xxx OÜ asutamist, 30.11.2017 laenulepingu sõlmimist ja 2018 aprillis biometaani tootmise alustamist) ei saa kohtu hinnangul käsitleda ühe osateona jätkuvast kuriteost. Kohus arvestab eespool kajastatud Riigikohtu seisukohti, et jätkuv kuritegu on reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu ning igas väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Investeerimislaenu lepingu sõlmimisega täitsid süüdistatavad neile 21.12.2016 lepingust tekkinud kohustusi (vastavalt süüdistusele sõlmiti 21.12.2016 Xxx OÜ ja AS xxx vahel leping tähtajaga 15 aastat alates biometaani tootmisüksuse kasutuselevõtu päevast) ning ka biometaani tootmine kas siis Xxx OÜ-s, Xxx OÜ-s vms oli seotud 21.12.2016 sõlmitud lepinguga. Seega antud süüdistuse sisu arvestades puudub kohtu hinnangul alus väita, et Xxx OÜ asutamisel, 30.11.2017 sõlmitud laenulepingus ja 2018 aprillis alustatud biometaani tootmises oleks realiseeritud kõik süüteo tunnused. Tegemist on õiguspäraste tehingutega, milliseid ei saa antud süüdistuse pinnalt käsitleda juhatuse liikmele etteheidetava kohustuse rikkumisena, s.o eraldi süütegudena 2016 aset leidnud väidetava kohustuse rikkumise jätkuna. Pärast 21.12.2016 sündinud tsiviilõiguslike tehingute eelduseks oli küll 21.12.2016 sõlmitud leping, kuid usalduse kuritarvitamise objektiivse koosseisu jätkuvaks süüteoks järgnevad tehingud (äriühingu asutamine 13.11.2017 ja laenu võtmine 30.11.2017) ei olnud, sest 2017.a ei tegutsenud enam süüdistatavad XxxXxx OÜ esindajatena ega saanud seega XxxXxx OÜ osanike usaldust murda. Antud kriminaalasjas esineb huvide konflikt, mis väljendub selles, et süüdistatavad on samaaegselt ka kannatanu XxxXxx OÜ esindajad ja neile heidetakse ette sh kahju tekitamist nö iseendale. Investeerimislaenu võtmine ja biometaani tootmise alustamine ei toonud kaasa kahju, vaid lubas kaasa tuua kasumi, millest XXX xxx OÜ on ilma jäänud, mille kohta on juba kohtu menetluses mitu tsiviilhagi (hagi on ajaliselt esitatud enne kuriteoteadet) ning XXX xxx OÜ-l on võimalus tsiviilkohtumenetluses kahju tekitamist tõendada.

§ 262

lg 1 p 3 kohaselt võib kohtunik eelistungil teha määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 2-6 loetletud juhtudel.

§ 199lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui aegumistähtaeg on möödunud. Antud juhul ei esine Kar

S § 7 81 lg 5 loetletud aegumise katkemise asjaolusid: süüdistatavale ei ole tõkendit kohaldatud, vara ei ole arestitud jm. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes

§ 262lg 1 p 3 ja 199 lg 1 p 2, leiab kohus, et kriminaalmenetlus M Ti ja M Ei süüdistuses Kar

S § 2172 lg 1 järgi tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu, sest aegumine on absoluutne menetlustakistus. Menetluskulud

§ 183

lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-60-14 p-s 10.1 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. M Ti kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna taotleb jätta kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt välja M Ti kasuks kaitsjatasu 19 125,00 eurot (koos käibemaksuga). Hinnates taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades kaitsja poolt toodud loetelu kaitsja tegevuse kohta, leiab kohus, et teatud toimingud on osaliselt üksteist dubleerivad või ei ole neid võimalik seostada konkreetse tegevusega ning neid saab pidada ülepaisutatuks. Kohus jätab täielikult arvestamata järgmised tegevused: 09.02.2021 – kaitsja ülesannete täitmine, kommunikatsioon teiste kaitsjatega – 1031,25 eurot (ei ole arusaadav ülesannete sisu); 15.03.2021 – kommunikatsioon seoses menetlustoimingutega, õiguslik analüüs – 123,75 eurot (kommunaktsiooni sisu on ebaselge ning kommunikatsioonid on toimunud ka 22.02.2021 ja 16.03.2021, seega on tegemist ülepaisutatud ja liigse ajakuluga); 23.03.2021, 13.06.2021 ja 15.09.2021 - kommunikatsioonid kliendi/kaitsealusega – 41,25 eurot, 41,25 eurot ja 41,25 eurot (kommunikatsioonid kliendiga on toimunud ka nt 22.03.2021, 03.06.2021 ja 27.09.2021 jne, seega on tegemist ülepaisutatud ja liigse ajakuluga); 01.11.2021 – kommunikatsioon kliendiga, kommunikatsioon kohtuga, õiguslik analüüs – 701,25 eurot (jääb arusaamatuks kommunaktsioon kohtuga ning õiguslik analüüs on toimunud ka 02.11.2021 ja kommunikatsioon kaitsealusega 04.11.2021, seega ülepaisutatud); 08.11.2021, 09.11.2021 ja 09.11.2021 – 330 eurot, 675 eurot ja 536,25 eurot (tegevusena on muuhulgas märgitud ka süüdistusakti analüüs, mis on toimunud juba 08.11.2021 kaheksa tunni ulatuses, seega tegemist ülepaisutatud ajakuluga); 30.11.2021, 14.12.2021 ja 16.12.2021 – toimingutena on muuhulgas märgitud kommunikatsioonid kliendi/kaitsealusega – 41,25 eurot, 123,75 eurot ja 82,50 eurot (kommunikatsioonid kliendiga on toimunud ka nt 01.12.2021, 09.12.2021 ja 17.12.2021 jne, seega on tegemist ülepaisutatud ja liigse ajakuluga); 21.01.2022 - õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine – 453,75 eurot (jääb selgusetuks, millise menetlusdokumenti on koostatud, arvestades, et menetlusdokumente on koostatud ka 20.01.2022 ja 24.01.2022); 15.02.2022 – õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine – 288,75 eurot (jääb selgusetuks, millise menetlusdokumenti on koostatud, arvestades, et menetlusdokumente on koostatud ka 20.01.2022 ja 24.01.2022); 8 16.02.2022 – tutvumine toimikuga ringkonnakohtus, õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine – 288,75 eurot (toimik ringkonnakohtus ei saanud suuresti erineda maakohtu toimikust ning määrusakebuse koostamine ja õiguslik analüüs on märgitud ka 17.02.2022). Seega arvestab kohus eelmärgitud summad kaitsja poolt taotletud summast maha ning peab mõistlikuks M Tile hüvitamisele kuuluvaks summas 11137,50 eurot (koos käibemaksuga 13 365 eurot). Arvestades kaitsja poolt esitatud õigusliku argumenteerituse asjakohasust ning osutatud õigusteenuse vajalikkust, hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna 165 eurot (pluss käibemaks) põhjendatuks. M Ei kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius taotles jätta M Ei kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt M Ei kasuks välja kaitsjatasu summas 9 990 eurot (summa käibemaksuga). Hinnates taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades kaitsja poolt esitatud andmeid õigusabi osutamise kohta leiab kohus, et põhjendatud ei ole arves nr 202109019 näidatud kulu 20.09.2021 toimunud ühises nõupidamises büroos kolme tunni ulatuses. Kohtule jääb selgusetuks nimetatud tegevuse seos antud kriminaalasjaga (kes on nimetatud M, T ja H, kellega ühine nõupidamine toimus). Järelikult jääb nimetatud arves näidatud õigusabiks kulunud ajaks 2 tundi, s.o summas 300 eurot näidatud 750 euro asemel (ilma käibemaksuta). Ülejäänud õigusabiks näidatud aega peab kohus põhjendatuks. Seega arvestab kohus kaitsja poolt taotletud summast maha 450 eurot (ilma käibemaksuta) ning peab mõistlikuks hüvitamisele kuuluvaks summas 7875 eurot (koos käibemaksuga 9450 eurot). Arvestades kaitsja poolt esitatud õigusliku argumenteerituse asjakohasust ning osutatud õigusteenuse vajalikkust, hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna 150 eurot (pluss käibemaks) põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik