← Eesti

1-20-706/41

1-20-706 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2022. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-20-706 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Kaitsja Ju

§ 180

alusel mõista Henriko Raamatult välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 97,20 € (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Henriko Raamatule eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Henriko Raamatule ja tema kaitsjale. 1 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 21.09.2022. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Henriko Raamatu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 27.02.2020. a otsusega tunnistati Henriko Raamat süüdi KarS § 200 lg 2 p 7; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2, Kar

S § 65 lg 2 alusel 4 aasta ja 4-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.11.

  1. a ja lõpp on 05.03.
  2. a. Henriko Raamatu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Henriko Raamat vanglas töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ja seda kinnistava vestluse psühholoogiga. Distsiplinaarkaristusi on tal
  3. Henriko Raamat taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Henriko Raamatu tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Henriko Raamat tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. H. Raamat ei tarbi enam alkoholi ja järelikult ei tule tal enam ka uusi kuritegusid. Isikul on vabanemisjärgselt olemas kindel elu- ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Henriko Raamat tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Henriko Raamatul on praegusel ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta
  4. korda. Käesolevat karistust kannab röövi, avaliku korra raske rikkumise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Isikut on varasemat karistatud kahel korral vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu, võimuesindaja solvamise, avaliku korra raske rikkumise (lõhkeseadeldisega ähvardamine), joobes juhtimise, grupis varguse, süütamise, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise (vägivallaga) ja liiklusnõuete rikkumise eest (avarii tagajärjel tekitatud raske tervisekahjustus kaassõitjale). Väljaspool vanglat toimepandud kuritegude ühiseks jooneks on alkoholijoobes kuritegude toimepanemine. Isik on saanud psühhiaatrilist ravi vabaduses ning ka vanglas olles. Ta kaotab probleemsituatsioonis kergelt enesevalitsuse ning paneb tegusid toime tagajärgedele mõtlemata. Kuriteod pandud toime valdavalt impulsiivselt ja soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja riskiv ning hoolimatu elustiil. Vanglas Henriko Raamat töötab, läbis sotsiaalprogrammi ja vestles psühholoogiga ning ta omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2 Henriko Raamatule on tekitanud vabaduses probleeme alkoholi tarvitamine. Enda sõnul alustas ta alkoholi tarvitamist 13-aastaselt. Kinnipeetava süüteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Ta on 2-korral toime pannud joobes juhtimise, tekitas mootorsõidukit joobes juhtides liikluusõnnetuse ja põhjustas kaasreisijale raske tervisekahjustuse. Varasema vangistuse ajal oli tal diagnoositud sõltuvus (oli remissioonis). Kuid oma sõnul tarvitas enne viimast süüdimõistmist vabaduses minimaalselt alkoholi ja on motiveeritud edaspidi alkoholi kuritarvitamisest hoiduma ning ta on arvamusel, et ta ei ole alkoholi kuritarvitaja. Henriko Raamat tarvitas narkootikume. Kinnipeetava sõnul on varasemalt peale esimest vangistust proovinud kanepit 3-4 korda, lisaks 2-3 korda amfetamiini ja ecstasyt ning ta on varasemalt vanglas märgitud kuritarvitajaks ja diagnoositud sõltuvus kanepist. Praeguse riskihindamise vestluse käigus kinnipeetava sõnul tarvitas vabaduses kuni 4 korda aastas meditsiinilist kanepit, mida sai tuttavate kaudu. Henriko Raamat on olnud enne vangistust psühhiaatrite vaateväljas ning saanud arsti ettekirjutusel ravimeid. Tal võib esineda raskusi käitumise kontrollimisega ning võib tekkida ka raskusi reeglitele allumisega. Kinnipeetav on varasemalt olnud ohtlik endale ja teistele. Kui isik ei saa vajalikku ravi, siis on risk ka uute ohtlikke kuritegude toimepanemiseks. Vangla meditsiiniosakonna andmetel saab ta ka käesolevalt psühhiaatrilist ravi. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Henriko Raamatu puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine ning vabaduses elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Kuid isik omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega oli tal senini probleeme ka kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käitumisega. Henriko Raamat on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, viimati kriminaalasjas nr 1-
  5. Kuid H. Raamat pani juba 25 päeva peale kriminaalasja nr 1-19-6032 kohtuotsuse jõustumist, s.o 28.08.
  6. a toime uue raske kuriteo – röövimise ja tekitas kannatanule kehavigastusi, mille tõttu ta kaotas teadvuse ning süütegu häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Seega arvestades isiku varasemat käitumist ja kehtivat distsiplinaarkaristust vanglas, on prognoos pigem negatiivne ja on üsna reaalne, et isik võib vabaduses jätkata alkoholi tarvitamist ja sellega kaasnevat kuritegelikku tegevust. Kohtu hinnangul on Henriko Raamat suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Isiku eelnev kriminaalkorras karistatus ja sõltuvusainete tarvitamine võib suurendada tema puhul uue kuriteo riski. Vanglas saab H. Raamat psühhiaatrilist ravi ning isik ise hindab oma seisundit praegu stabiilseks. Vabaduses ravi katkemisel ja kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, siis on suur oht uue kuriteo toimepanemiseks. Henriko Raamatul on ärakandmata karistusaeg veel suhteliselt pikk - üle 1 aasta ja 4 kuu. Arvestades H. Raamatu karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidigi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk, tal on võimalik osaleda veel vangla tegevustes ning aja jooksul vähenevad kuritegude asjaolude tähtsus. Kokkuvõtvalt saab nentida, et isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt viibinud vangistuses. Kohus leiab, et Henriko Raamatu ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Henriko Raamatut uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et 3 on otstarbekas jätta H. Raamat tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Henriko Raamat tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ja Tallinna Vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja

§-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.