) § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda. Isiku osas on tehtud piiril väljastatud sissesõidukeeld nr 138/2022 PPA taotluses toodud põhjendustel. Kohus ei kontrolli PPA taotlust lahendades sisenemiskeelu õiguspärasust. Sisenemiskeeld ei ole ilmselgelt tühine. 4.
lg-te 5 ja 6 kohaselt peab PPA sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase kinni. Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. Kohtule on esitatud isiku kinnipidamise protokoll. 5. Naasmisdirektiivi1 art 2 lg 2 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada direktiivi kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle pädevad asutused on tabanud või kinni pidanud seoses liikmesriigi maismaa-, mere- või õhuvälispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks. Nende isikute kohta tuleb tagada, et sellise isikute kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam artikli 8 lõigetes 4 ja 5 (sunnimeetmete kasutamise piiramine), artikli 9 lõike 2 punktis a (väljasaatmise edasilükkamine), artikli 14 lõike 1 punktides b ja d (esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste arvessevõtmine) ning artiklites 16 ja 17 (kinnipidamistingimused) sätestatust (art 4 lg 4 p (a)).
muutmise seletuskirjast2 tuleneb Eesti Vabariigi tahe jätta sisenemiskeelu saanud isikud naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja. Isikule on tagatud väljasaatmise edasilükkamine (
lg 8), samuti arstiabi, teistega võrreldavad kinnipidamistingimused ja järelevalve sunnimeetmete üle (
§-d 19-192). 6.
ei sisalda täiendavaid kriteeriumeid, mida PPA või kohus peavad isiku kinnipidamisel arvestama. Isikul on põhiõigus vabadusele, mida võib piirata PS § 20 lg 2 p 6 alusel ebaseaduslikult Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks. Põhiõiguse piiramine peab olema proportsionaalne, st peab olema piisav kahtlus, et isiku vabaduses viibimisel saab oluline avalik huvi kahjustatud. Eesti Vabariigi suveräänseks õiguseks on see, et siin viibivad üksnes välismaalased, kes Eesti Vabariik on riiki lubanud. Sisenemiskeelu saanud välismaalasel tuleb lahkuda. Olulise avaliku huviga oleks vastuolus, kui isikut, kes tõenäoliselt ei soovi Eestist lahkuda ega tee koostööd, ei ole võimalik kinni pidada ja lahkuma kohustada. Isiku käitumisest ja seni esitatud selgitustest (vt 21.12.2022 ettekanne) tuleneb, et isiku Eestisse saabumine ei ole tõenäoliselt kooskõlas riigile avaldatud eesmärgiga – nädalaks Eestisse saabumisel turismi eesmärgil puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid, ka on ööbimine broneeritud lühemaks ajaks. Isik ei osanud selgitada, mida ta Eestisse vaatama tuli, samuti ei tea ta midagi majutuse korraldamisest. Isiku kutsujaga ei ole võimalik ühendust saada. Ka istungil kuuldu kinnitab seda, et isikul puudus selge plaan, mida Eestis või Tallinnas näha ning kuhu reisida. Olukorras, kus isik ei viibi välismaal esimest korda, pidi isikule olema ka teada, et kontrollitakse rahaliste vahendite ole1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008 , ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, viimane konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02008L0115-20081224&from=EN 2 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ddd2439-ebbe-48c0-b240-93b5e5941a0f, lk 13 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.