← Eesti

1-21-8980/15

Obsah (11)§ 422§ 73§ 78§ 50§ 83§ 16§ 18§ 423§ 56§ 57§ 58

1-21-8980 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8980 (20230200480) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistun

§ 422

lg 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav Tõkend Vladimir Žarov isikukood: 39206132764; elukoht: xxx); xxx kodakondsus; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata Ei ole kohaldatud Kaitsja Maksim Greinoman (lepinguline kaitsja) Kohtuistungi toimumise aeg 02.02.2022, 14.03.2022, 30.03.2022, 01.04.2022 RESOLUTSIOON Tunnistada Vladimir Žarov süüdi

§ 422

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Vladimir Žarov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks 17.05.2022.

1 1-21-8980

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Vladimir Žarovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Vladimir Žarov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend – sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahend ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista süüdistatav Vladimir Žarovilt kannatanu L Si kasuks menetluskulu (kannatanu valitud esindajale makstud tasu) summas 3195 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 10 § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Žarovilt menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot, ekspertiiside kulu kogusummas 1084 eurot ja sõiduki teisaldustasu 157,68 eurot, s.o kokku 2222,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Vladimir Žarovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 185 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 187,68 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700017657 ja selgitus „Vladimir Žarov, kriminaalasi 1-21-8980, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule, kannatanu esindajale, prokurörile ning Transpordiametile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (s.o alates 17.05.2022). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (s.o alates 17.05.2022). KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-21-8980 Süüdistuse sisu Vladimir Žarov on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 422

lg 1 järgi selles, et liiklusnõuete tahtliku rikkumisega põhjustas ta ettevaatamatusest inimese surma, mis seisnes selles, et 08.08.2020 kell 12.44 ajal juhtis Vladimir Žarov mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla – Kaberneeme maanteel Kaberneeme suunas ning olles nimetatud maantee 6. kilomeetril, sõitis Vladimir Žarov vastassuunas ehk vasakul asuvale teepeenrale, kus peatus hetkeks ning veendumata oma manöövri ohutuses alustas koheselt liikumist suunaga Kaberneeme poole, reastudes vastassuunavööndi kaudu Kaberneeme poole viivale ehk paremale sõidusuunale, ja põrkas kokku mööda Kaberla – Kaberneeme teed suunaga Kaberneeme poolt Kaberla suunas liikunud ja eesliikuvatest sõidukitest möödasõitu sooritanud ning oma sõidusuunda tagasi reastunud mootorrattaga xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis T O. Vladimir Žarovi poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel suri T O sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOS0053/387, 14.12.2020, on T O surma põhjus pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma, mis tüsistus ägeda verekaotuse, mõlemapoolse veri – õhkrinna ja peaajutursega. Liiklusõnnetus toimus kahesuunalisel asfaltkattega teelõigul. Oli valge aeg. Sõiduteel on lauge kurv. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Liiklusõnnetus toimus, sest Vladimir Žarov rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse nõudeid: Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; Liiklusseaduse § 20 lg 7 nõudeid, mille kohaselt asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral; Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas

§ 422

lg 1 kohaselt on kuni viieaastase vangistusega karistatav mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohtu hinnangul vastab esitatud süüdistus formaalselt

§ 422lg 1 tunnustele.

Süüdistuses kirjeldatud peamiste faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust ei olnud ning need on kohtule esitatud tõenditega ka tõendamist leidnud. Seetõttu kohus nende küsimuste analüüsimisel pikemalt ei peatu. 3 1-21-8980 Nii ei ole antud juhul vaidlust selles, et süüdistatav ja kannatanu T O juhtisid süüdistuses märgitud sõidukeid süüdistuses märgitud ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla – Kaberneeme maanteel ning olles nimetatud maantee 6. kilomeetril, toimus nende juhitud sõidukite kokkupõrge. Neid asjaolusid kinnitavad nii süüdistatav kui ka sündmuskohal viibinud tunnistajad I E ja K K (14.03.2022 ja 30.03.2022 protokollid). Samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 1-12). Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatava ja kannatanu juhitud sõidukite kokkupõrke tagajärjel hukkus sündmuskohal kannatanu T O. Ka seda kinnitavad süüdistatava ja eelnevalt nimetatud tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning lisaks surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille kohaselt oli T O surma põhjus pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma, mis tüsistus ägeda verekaotuse, mõlemapoolse veri-õhkrinna ja peaajutursega. Ekspertarvamuse kohaselt saabus surm minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist 08.08.2020 kella 12.44 paiku. T O surnukehal esines hulgaliselt tervisekahjustusi ning need võisid olla tekitatud 08.08.2020 toimunud liiklusõnnetuses mootorratta ja sõiduauto kokkupõrke tagajärjel paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja sõiduki detailide survest kehale. Surnukeha verest ja uriinist etanooli ja narkootilisi aineid ei leitud. (tl 17-29). Ekspertarvamusest ning süüdistatava ja tunnistajate ütlustest ning sündmuskoha vaatlusest järeldub üheselt, et T O suri liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Nagu öeldud, vaidlust ei ole selles, et 08.08.2020 kell 12.44 toimus liiklusõnnetus, milles osales Vladimir Žarovi juhitud mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (edaspidi ka: xxx või sõiduauto) ning T O juhitud mootorratas xxx registreerimismärgiga xxx (edaspidi ka: mootorratas). Kõnealuse kohtuasja peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on – kumb mootorsõiduki juht liiklusõnnetuse põhjustas. Kuivõrd sõidukite kokkupõrke toimumise fakt on üheselt tuvastatud, on ka ilmne, et üks nimetatud mootorsõiduki juhtidest pidi käituma viisil, mis kokkupõrke põhjustas. Süüdistatav eitab liiklusnõuete rikkumist ning asjaolu, et tema tegevus võis kokkupõrke tingida. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tema juhitud sõiduauto kokkupõrke hetkel täielikult oma suunavööndis. Vahetult enne kokkupõrget sooritas ta möödasõitu, kuid jõudis naasta oma teepoolele. Tunnistajate ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt liikusid mõlemad sõidukid Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla – Kaberneeme maanteel. Sõiduauto liikus Kaberneeme suunas ning mootorratas Tallinna suunas. Kokkupõrge toimus nimetatud maantee 6. kilomeetril. Lubatud sõidukiirus oli kõnealusel teelõigul 90 km/h. Sõidutee on kahesuunalise liiklusega, teekattemärgistusega nr 921a „Lühikeste kriipsudega katkendjoon“ on märgistatud sõidutee ääred, mõlemad sõidutee ääred on 0,5m laiad. Sõidusuundi eraldav teekattemärgistus puudub. Sündmuskohal on sõiduteel lauge kurv ning sõidutee üldine laius on 5,1m. Pooled vaidlevad selle üle, millises sõidusuunas kokkupõrge toimus. Prokuröri versiooni kohaselt leidis kokkupõrge aset mootorratta sõidusuunas. Süüdistatava sõnul oli ta sel hetkel enda sõidusuunas. Ta väitis, et sooritas möödasõitu väga aeglaselt (u 30-40 km/

  1. h)liikuvast sõidukist, kui ta oli oma sõidusuunda täielikult naasnud toimus kokkupõrge vastu tulnud mootorrattaga. Süüdistatava väidet, et ta sooritas möödasõitu, toetas ka tunnistaja K, kes sõitis mootorrattaga samas sõidusuunas. Tunnistaja sõnul oli xxx autokolonnist möödasõidul ning oleks jõudnud reastuda tagasi enne tunnistajani jõudmist. Esimene auto, millest xxx möödasõitu tegi, oli valge xxx, mis lahkus sündmuskohalt üle rusude sõites. Teisi autosid tunnistaja ei mäletanud. Lisaks 4 1-21-8980 märkis tunnistaja K, et ka mootorratas sooritas vahetult enne kokkupõrget möödasõitu autokolonnist, sh tunnistaja autost, ning jõudis tunnistaja autost ette. xxx hakkas ka manöövrit tegema ning tee keskel said kokku. Nimetatud ütlused ei haaku täies ulatuses tunnistaja E ütlustega. Viimase sõnul liikus ta samas sõidureas sõiduautoga xxx. Sõidukiirus oli rahulik, võis olla 60-70 km/h. Ta ei olnud vahetult süüdistatava auto taga, nende vahel oli veel üks mootorsõiduk. Tunnistaja sõnul ei sooritanud sõiduauto xxx möödasõitu, vaid järsu vasakpöörde vastassuuna teepervele, jäi sinna paariks sekundiks seisma ning tegi seejärel uuesti järsu manöövri üle vasaku sõidurea ja tahtis paremale jõuda. Jäi mulje, et autojuht unustas õigel hetkel ära pöörata ning jäi seetõttu seisma, et teha tagasipööre. Nende manöövrite ajal tunnistaja xxx-st mööduda ei jõudnud. Kuna manööver tundus ohtlik, võttis ta hoo maha. Sama tegi tema ees olev auto. Tunnistaja nägi ise kuidas xxx vasakusse esinurka lendas mootorratas, mootorratas ja mootorrattur lendas sealt üle vastu maad. Mootorratas tuli tunnistaja vaatevälja suhteliselt ootamatult, ta sooritas möödasõitu, mistõttu oli kiirus ilmselt lubatust suurem. Nähtavus oli mootorratturi jaoks hea. Ta nägi tunnistaja ja tema ees liikuvat autot vastu tulemas, arvestas sellega ja oleks mööda sõitnud. Kui mootorrattur märkas xxx-d, üritas algul vasakult mööduda ja siis otsustas paremale tagasi pöörata ning sel hetkel kokkupõrge oligi. Tunnistaja nägi enda sõnul selgelt, et mootorratas üritas esmalt mööduda vasakult (tunnistaja täpsustas, et vasakult tunnistaja ja xxx poolt vaadatuna). Kokkupõrke hetkel oli mootorratas üsna tee keskel. Õnnetuse hetkel oli xxx keskosa, uksed, täpselt tee keskel, ta oli 45-kraadise nurga all. Sündmuskoha vaatluse lisaks olevatelt fotodelt (vt DVD plaadilt nt fail IMG_6500.JPG
  2. jj)nähtuvalt seisab sündmuskohal xxx sõidusuunas esimese sõiduautona hall xxx. Tunnistaja E ütlustest nähtuvalt on tegemist tema sõiduautoga. Tunnistaja sõnul sõitis tema ees enne xxx-d tume linnamaastur ning tunnistaja Ke sõnul sõitis pärast kokkupõrget sündmuskohalt üle rusude minema valge xxx, mis oli ühtlasi esimene auto, millest xxx tema sõnul möödasõitu tegi. Kirjeldatud tõendeid kõrvutades võib järeldada, et valge sõiduk, millest tunnistaja K rääkis, on sama auto, mis sõitis tunnistaja E sõnul tema ees ning xxx taga. Tunnistaja E ütlustest nähtuvalt xxx sellest sõidukist möödasõitu ei sooritanud. Samuti ei näinud ta, et xxx ees oleks olnud sõidukeid. Kõrvutades neid asjaolusid liikluseksperdi arvamusega, mille kohaselt alustas xxx liikumist teepeenralt (30.03.2022 protokoll, vt täpsemalt allpool), tuleb kohtu hinnangul järeldada, et süüdistatav ei olnud vastassuunda liikudes sooritamas möödasõitu, vaid soovis mingil põhjusel sõita vastassuuna teepeenrale. Tunnistaja Ke ütlused taolist järeldust ei kummuta. Pigem tuleb olla nende suhtes kriitiline. Tunnistaja sõnul ilmus xxx tema vaatevälja ootamatult 30-50m kaugusel tunnistaja autost, kuid samas märkis tunnistaja, et xxx sooritas möödasõitu autokolonnist. Kohtu hinnangul on need kaks väidet teineteist välistavad. Kui tunnistaja oleks näinud xxx möödasõitu autokolonnist, ei oleks ta saanud ilmuda tunnistaja vaatevälja üksnes 30-50m kaugusel. Taoline vahemaa on liialt lühike sooritamaks möödasõitu liikuvast autokolonnist. Kõiki asjaolusid arvestades võis olla tegemist situatsiooniga, kus tunnistaja märkas vastassuunast liikuvat xxx-d hetkel, kui see oli tunnistaja suunavööndis ning üritas oma teepoolele naasta. Vastutulevate sõidukite ning tavapärast liiklusolukorda arvestades võis tunnistajal tekkida ekslik arusaam, et sõiduk pidi olema möödasõidul. Tunnistajate ütlustes kajastuvast sündmuste kirjeldusest järeldub, et mootorrattur pidi olema enne kokkupõrget möödasõidu lõpetanud ning naasnud täielikult oma sõidusuunda ning temale vastutuleva sõiduautoga kokkupõrke vältimiseks hakkas uuesti tee keskele liikuma püüdes mööduda vastassuunas liikuvast xxx-st vasakult (mootorratturi poolt vaadatuna). Kuid süüdistatav hakkas samal ajal naasma oma sõidusuunda, mistõttu ei jõudnud mootorrattur 5 1-21-8980 temast vasakult mööduda ning toimus kokkupõrge. Analoogset sündmuste käiku kirjeldas ka ekspert liiklusekspertiisis ning kohtuistungil antud ütlustes (30.03.2022 istungi protokoll ning tl 30-36). Ekspertarvamusele on lisatud kokkupõrke rekonstruktsioon ning ekspertarvamuse kohaselt toimus kokkupõrge mootorratta teepoolel. Kokkupõrke hetkel oli mootorratta sõidukiirus 79 km/h ning sõiduauto liikumiskiirus oli 51 km/h. Enne ohu tekkimise olukorda ja sellele järgnenud pidurdamist oli mootorratta sõidukiirus 98 km/h, kuid tal puudus võimalus vältida kokkupõrget ka juhul, kui tema sõiduki liikumiskiirus oleks olnud 90 km/h. Eksperdi ütluste kohaselt viitab xxx asend ja kiirus kokkupõrke hetkel, et ta alustas liikumist vastassuuna teepeenralt. Asjaolu, et kokkupõrge toimus mootorratta sõidusuunas, kinnitavad eksperdi sõnul mootorratta pidurdusjälg, samuti xxx jäljed. Lisaks ka vedeliku jäljed, mis paiskusid mootorrattast teele. Kõik need jäljed paiknevad mootorratta sõidusuunas. Mootorratta pidurdusjälje alguse põhjal tegi ekspert järelduse, et juba ohule reageerimise hetkel oli mootorratas oma sõidusuunas. Kohtu hinnangul on just mootorratta pidurdusjälg ning maanteele paiskunud vedelik asjaoludeks, mis võimaldavad teha tõsikindla järelduse mootorratta paiknemise osas kokkupõrke hetkel. Kuivõrd tee keskel teekattemärgistus puudus, võis tunnistajatel olla keeruline aru saada, millises sõidusuunas sõidukid kokkupõrke hetkel täpselt paiknesid. Kuid sellest hoolimata on tunnistaja E ütlused kooskõlas ekspertarvamusega. Tunnistaja Ke ütlused ei ole selles osas väga selged. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kokkupõrke hetkel paiknes mootorratas oma sõidusuunas ning xxx oli vastassuunas ehk siis mootorratta sõidusuunas. Sealjuures oli mootorratas oma sõidusuunas ka hetkel, kui selle juht ohule reageeris, kuivõrd kogu pidurdusteekonna

(47m)jälg on tema teepoolel. Seega kokkupõrke põhjustas xxx viibimine vastassuunas. Tunnistaja E ütluste ja eksperdi arvamuse pinnalt loeb kohus tõendatuks ka selle, et süüdistatav ei sooritanud möödasõitu. Ta peatus tee vasakpoolsel teepeenral ja alustas sealt liikumist tagasi oma teepoolele. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kokkupõrke hetkel oli süüdistatava auto tee telgjoone suhtes diagonaalselt. Selline paiknemine teel ei ole omane möödasõidule. Lisaks oli xxx sõidukiirus suhteliselt madal (51 km/h), mis viitab samuti sõidu alustamisele, mitte möödasõidule. Kuivõrd süüdistatav ei sooritanud möödasõitu, vaid sõitis vastassuunavööndisse vasakpoolsel teepeenral peatumiseks, tuleb tema tegevust käsitleda manöövritena LS § 2 p 37 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt loetakse mis tahes sõiduraja vahetust või ümberpõiget ning igasugust pööret manöövriks. LS § 33 lg 2 p 8 sätestab juhi üldkohustusena nõude veenduda enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Üldise liikluses osaleja hoolsuskohustuse sätestab ka LS § 14 lg 2 ning 16 lg 1. Nende kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ühtlasi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei täitnud süüdistatav LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ega veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses kaasliiklejatele. Tunnistajate ütlustest ning liikluseksperdi arvamusest nähtuvalt ei esinenud enne kokkupõrget mingeid asjaolusid, mis oleksid objektiivselt takistanud süüdistataval manöövri ohutuses veenduda. Arvestades, et süüdistatava taga sõitev tunnistaja nägi vastassuunast tulevat 6 1-21-8980 mootorratast, siis pidi see nähtav olema ka süüdistatavale. Kui teel olev lauge kurv siiski takistas vastassuunas liikuvate sõidukite nägemist, ei oleks süüdistatav lihtsalt tohtinud vastassuunda sõita. Lisaks üldistele hoolsuskohustustele rikkus süüdistatav mootorsõidukit xxx juhtides ka LS § 20 lg-s 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb asulavälisel teel sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega. Tunnistaja E ja liikluseksperdi ütlustest nähtuvalt tegi süüdistatav järsu manöövri sõites vastassuunavööndisse, peatas sõiduki mõneks sekundiks vastassuuna teepeenral ning alustas seejärel uuesti liikumist ning püüdis läbi vastassuunavööndi naasta uuesti oma teepoolele. Sellise tegevusega eiras süüdistatav LS § 20 lg 7 nõuet, mille kohaselt võib peatuda üksnes parempoolsel teepeenral. Nimetatud nõude rikkumine tingis otseselt liiklusõnnetuse, kuivõrd vasakpoolsel teepeenral peatumisega ja sealt uuesti liikuma asumisega paiknes süüdistatava juhitud xxx vastassuunavööndis ning takistas seeläbi vastu tuleva mootorratta liikumist. Kuivõrd sündmuskoha vaatluse kohaselt oli teepeenar vaid 0,5m, siis takistas süüdistatava juhitud sõiduk teisi liiklejaid ka peatudes. Sealjuures sooritas süüdistatav neid manöövreid niivõrd ootamatult, et vastutulevale sõidukile ei jäänud aega reageerimiseks ning kokkupõrge oli vältimatu. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. Ekspertarvamusest nähtuvalt ületas mootorratast juhtinud T O lubatud sõidukiirust sõites 98 km/h alal, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Samas kinnitab ekspertarvamuses toodud arvutuskäik üheselt, et kannatanul puudunuks võimalus vältida kokkupõrget ka juhul, kui tema sõiduki liikumiskiirus oleks olnud 90 km/h. Kannatanu poolt sooritatud liiklusnõuete rikkumine ei olnud seega liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses ning puudub alus rääkida segasüüst või muust kannatanu tegevusest, mis oleks olnud kokkupõrke põhjustajaks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud kõik

§ 422lg 1 objektiivsed tunnused.

Tõendatud on süüdistatava poolt sõiduki juhtimise käigus liiklusnõuete rikkumine, millega ta põhjustas inimese surma. Kohtu hinnangul on eelnevalt nimetatud liiklusrikkumised põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega ja seeläbi kannatanu surma põhjustamisega. Kui süüdistatav ei oleks ohutuses veendumata sooritanud manöövrit vastassuunavööndisse, seal mitte ettenähtud kohas peatunud ja alustanud sealt uuesti liikumist, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 422

lg 1 tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, so pidas võimalikuks, et rikub neid. Koosseisupärase tagajärje põhjustamise osas piisab ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul rikkus süüdistatav LS § 20 lg 7 nõuet kavatsetult (

§ 16lg 2).

Sõites vastassuunavööndisse selleks, et peatuda vasakpoolsel teepeenral, oli selline tegevus (peatumine mitte ettenähtud kohas) süüdistatava eesmärgiks. Sealjuures rikkus ta teadlikult (vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes) LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid, süüdistatav jättis tahtlikult järgimata nõuded olla liikluses hoolikas, ettevaatlik ning viisakas ja arvestada teiste liiklejatega ning hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi ja vara. Alustades ootamatult manöövrit veendumata selle 7 1-21-8980 ohutuses, pidi süüdistatav võimalikuks pidama ja vähemalt möönma, et vastassuunas liikudes võib ta ohustada vastutulevaid liiklejaid. Sellegipoolest sõitis süüdistatav vastassuunavööndisse, peatus seal selleks mitte ettenähtud kohas ning alustas uuesti liikumist jättes teadlikult oma manöövrite ohutuse kontrollimata. Viidatud liiklusseaduse rikkumistega põhjustas süüdistatav ettevaatamatusest

§ 422lg-s 1 sätestatud tagajärje, s.o kannatanu surma.

Peatudes selleks mitte ettenähtud kohas ja liikudes vastassuunavööndis ilma veendumata selle manöövri ohutuses, pidi süüdistatav võimalikuks pidama liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu ei näinud seda ette (

§ 18lg 3).

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kõike eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud

§ 422lg 1 tunnuste esinemine.

Erinevalt kaitsjast on kohus arvamusel, et süüdistatava tegu ei ole kvalifitseeritav

§ 423

lg 1 järgi, sest see eeldab subjektiivsete tunnuste poolest ettevaatamatust nii liiklusnõuete rikkumise kui ka sellega põhjustatud teise inimese surma suhtes. Kuna süüdistatav rikkus liiklusseaduse nõudeid tahtlikult, tuleb ta süüdi tunnistada

§ 422lg 1 järgi.

Karistus

§ 56kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et süüdistatav rikkus mitmeid liiklusseaduse nõudeid. Seejuures oli LS § 20 lg 7 rikkumine pandud toime kavatsetult. LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 rikkumised pani ta toime vähemalt kaudse tahtlusega. Liiklusseaduse rikkumised on toime pandud puhkepäeval ajal, mil kõnealusel maanteel on suveperioodil tavapäraselt üsna tihe liiklus, sest läheduses asuvad mitmed suvituskohad ja rannad. Süüdistatav ise oma rikkumisi ei tunnistanud ega väljendanud ka mingit kahetsust, et tema tegevuse tagajärjel saabus kannatanu surm. Samuti ei tuvastanud kohus menetluse käigus muid karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus ei saa karistust raskendava asjaoluna arvestada raske tagajärje põhjustamist

§ 58

p 8 mõttes, kuna süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks on liiklusnõuete rikkumisega põhjustatud tagajärg - raske tervisekahjustus või inimese surm. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et süüdistatav ei ole kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad tal väärteokaristused (tl 37). Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu hinnangul süüdistatava süü kuriteo toimepanemisel 8 1-21-8980 sanktsiooni keskmisesse määra ning kohus mõistab süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on võimalik saavutada karistuse eesmärke jättes mõistetud vangistus

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga.

Siinkohal lähtub kohus eeskätt asjaolust, et süüdistatav on varasemalt karistamata, samuti puuduvad väärteokaristused. Võttes arvesse eesmärki suunata süüdistatavat edaspidi õiguskuulekale käitumisele ning vältida uusi liiklusrikkumisi, peab kohus peamiseks meetmeks lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist keskmisest pikemas määras.

§ 50

lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Süüdistatava puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise. Kohtu hinnangul koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine käesolevalt süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Lisakaristuse kohaldamisel on oluline tähendus isiku õiguspärasele käitumisele suunamisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel, st lisakaristuse kohaldamine on antud juhul vajalik preventiivsetel kaalutlustel. Arvestades süüdistatava süü suurust ja asjaolu, et ta rikkus mitut liiklusnõuet ning liikluskuriteoga on põhjustatud kannatanu surm, tuleb kohtu hinnangul kohaldada talle juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks. Asitõendid Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Kohus leiab, et sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6, tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ja see tuleb Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kriminaalasja toimikusse. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu esindaja esitas taotluse jätta kannatanu menetluskulud süüdistatava kanda. Taotlusele lisatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse kohaselt on kannatanu esindajal kulunud kannatanule kriminaalasjaga seonduvalt õigusabi osutamisele 21,30 tundi. Kohtu hinnangul saab seda käsitada õigusabikulu tasumise kohustuse tekkimist või kandmist 9 1-21-8980 kajastava dokumendina. Vandeadvokaadi tunnitasu on 150 eurot (sh käibemaks). Kohus peab õigusabi tunnihinda mõistlikuks. Kannatanu menetluskulud kriminaalasjas osutatud õigusabiteenuse koondtasuna on 3195 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on võimalik seda pidada täies ulatuses mõistlikuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses. Kuluarvestusest nähtub, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud ja kui palju aega on toiminguteks kulunud. 11,35 tundi kulus kannatanuga arutelule, kriminaaltoimiku analüüsile, kriminaaltoimiku tutvustamiseks kannatanule, prokuröriga arutelule. Kohtumenetluses eelistungil osalemisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja kannatanu esindamisele asja kohtulikul arutamisel on esindajal kulunud 8,2 tundi. Kohtu hinnangul on tehtud toimingud kriminaalasjas vajalikud ja nendele kulunud aeg mõistlik. Menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavalt kannatanu L Si kasuks välja menetluskulu (kannatanu valitud esindajale makstud tasu) summas 3195 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Kriminaalasjas tehtud liiklusekspertiisi nr 21E-LL0002 kulu on 457 eurot ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0053/387 kulu on 627 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks ka muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse erivõi lisakuludeks. Käesolevalt on kriminaalasjas sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx teisaldamise kulu summas 157,68 eurot, milline summa kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 981 eurot. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse määrata kindlaks ja mõista süüdistatava kasuks välja menetluskulud summas 3435,88 eurot (millest valitud kaitsjale makstud tasu on 3270,60 eurot, 7,60 eurot õigusteenuskulu ja 157,68 eurot on asitõendi hoiukulu). Kuna kohus mõistab süüdistatava talle esitatud süüdistuses süüdi, puudub KrMS § 180 lg 1 kohaselt alus kaitsja taotluse rahuldamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja kriminaalmenetluse kuludena ekspertiiside kulud, sõiduki teisalduskulu ja sundraha kokku summas 2222,68 eurot. Arvestades, et kohus mõistab süüdistatavalt välja ka kannatanu menetluskulud, määrab kohus süüdistatava varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid arvestades KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumise ositi igakuiselt 12 kuu jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 311, 313 ja 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik Muudetud RKK 08.09.2022 otsusega 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.