← Eesti

2-21-14103/34

Obsah (9)§ 231§ 229§ 401§ 402§ 173§ 174§ 162§ 175§ 434

2-21-14103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 17. mai 2022 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-21-14103 Tsiviilasi AS Green Marine ha

§ 231lg 4 tähenduses.

Juhul, kui hageja mistahes faktiväitega nõustub, siis märgib hageja seda selgesõnaliselt ning kõikide ülejäänud faktiväidete osas tuleb eeldada neile vastuväidete esitamist hageja poolt, mistõttu lasub kostjatel kohustus nende tõendamiseks

-is sätestatud tõendamisreegleid silmas pidades. 20. Lisaks faktiväidete tarbetule paljususele on kostjad lisanud vastusele massiivselt dokumentaalseid tõendeid, kusjuures vastusest ei selgu, milliseid konkreetseid menetluses tähtsust omavaid asjaolusid soovivad kostjad iga esitatud tõendiga tõendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-13 mh 5

(13)2-21-14103 selgitanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, kusjuures esitatud dokumentaalne tõend, millest tulenevatele asjaoludele ei ole pooled tuginenud, on asjakohatu ja tuleb tagastada.
  1. Kostjad väidavad, et hageja ei ole tõendanud arvete 181025, 181187, 181252 ja 180878 aluseks olevaid asjaolusid ehk arvetes märgitud teenuse osutamist, töö teostamist, kauba müüki mh arvetes märgitud mahus jne. See seisukoht on ebaõige. Kostjad, kelle mõlema juhatuse liige on K.O., on tunnistanud arvetest tulenevat võlgnevust hageja ees 19.03.2019 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga. Lepingu punktides 3.2.
  2. – 3.2.
  3. on K.O. tunnistanud nõudeid Novus Oil OÜ vastu, mis tulenevad arvetest 180850, 180878, 181025 ja
  4. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes.
  5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud
  6. juuni
  7. aasta lahendi tsiviilasjas nr 2-19-5601 punktis 16.4., et deklaratiivse võlatunnistuse korral võib võlgnik kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Järelikult ei saa kostjad käesoleval ajal esitada mistahes vastuväited seoses hagejate nõudega, mis tuleneb arvetest 180850, 180878, 181025 ja
  9. Sellegipoolest esitas hageja täiendavate tõenditena vastuseks kostjate vastuses esinevate valeväidete kohta, et ta ei ole vaidlusalust kaupa tellinud, veelkord vaidlusalused arved, koos tõenditega ja P.P. käsikirjaliste märkustega, mis kinnitavad nii teenuse tellimust kui selle maksumust: Arve 180850 aluseks oli Novus OIL OÜ tellimus. Kauba tellimist tõendab Novus OIL OÜ poolt arve osaline tasumine ning
  10. juuli
  11. aasta kinnitus kauba vastuvõtmise kohta Novus Oil OÜ palvel Novutech OÜ poolt; Arve 180878 aluseks oli Novus OIL OÜ tellimus (keda esindas K.O.) kokkulepitud hinnaga; Arve 181025 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga; Arve 181126 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga; Arve 181187 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga; Arve 181252 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga.
  12. Väär ja tõendamata on kostjate vastuse punktis 25 esitatud väide, et hageja ei ole valmistanud elektrikilpi. Peale ettemaksu laekumist sai kilp paigaldatud ning elektrikilbi paigaldamisega seonduv ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Elektrikilbi paigaldamist soovib hageja tõendada P.P. kui tunnistaja ütlustega. Kostjatel puudub õigus mistahes summasid seoses elektrikilbi valmistamisega tasaarvestada või lugeda selle eest tasutud summade alusel tasutuks Novus OIL OÜ võlgnevus.
  13. Alusetu on kostjate väide, et hageja ei saa nõuda kostjalt 2 viivise tasumist ega ole seda nõudnud. Pooled leppisid 09.04.2019 selgesõnaliselt kokku Novus OIL OÜ võlgnevuse ajatamises (ka see kokkulepe on käsitletav kostja 2 deklaratiivse võlatunnistusena) ning selles, et kokkuleppe mittetäitmisel või selle rikkumisel rakendub mittetasutud summadele lisaks viiviseprotsent määraga 0,05% päevas alates viivise tekkimise päevast, mis on suurem viivise määr, kui hageja on kostjalt 2 nõudnud. Seega erinevalt kostjate vastuse puntist 28 väidetust sai hageja nõuda kostjatelt viivist 09.04.2019 kokkuleppe rikkumise järel tagasiulatuvalt, alates viivise tekkimise päevast (mis oli enne 09.04.2019 kokkuleppe sõlmimist ja tulenes arvete tasumise tähtajast). 6
(13)2-21-14103
  1. Kostjad väidavad vastuse punktides 29 – 41, et kostjal 2 on hageja vastu lepingute rikkumisest tulenev kahjunõue. See väide on ebaõige ja paljasõnaline. Kostja 2 pankrotihaldur ei ole esitanud ega saagi esitada hageja vastu mistahes väidetavaid lepingute rikkumisest tulenevaid kahjunõudeid. Puudub vaidlus selles, et kostja 2 ei ole esitanud enne kostja 2 pankrotimenetlust mistahes nõudeid hageja vastu seoses väidetava lepingu rikkumisega. Järelikult on kõik käesolevas tsiviilasjas väljatoodud vastuväited otsitud.
  2. Kostja 2 väited selle kohta, et ta tasaarvestab väidetava kahjunõude hageja nõudega, siis see ei saa olla õiguslikult võimalik. Vastavalt PankrS § 36 lg 1 kaotas K.O. kostja 2 pankroti väljakuulutamisest õiguse teha tehinguid pankrotivaraga sh väidetavate kostja 2 kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu ning ei saa (lisaks sellele, et tal puudub mistahes nõue hageja vastu) hageja nõuet kostja 2 pankrotimenetluses tasaarvestada. KOSTJATE SEISUKOHT
  4. detsembril 2021 esitatud seisukohas kostjad leidsid, et hageja nõuded on põhjendamatud ja esitatud vale isiku vastu, sest hageja on kaubad ja teenused tegelikult üle andnud teisele isikule. Hageja on jätnud tähelepanuta ka hageja poolsed lepinguliste kohustuste rikkumisest Novusele tekitatud olulise majandusliku kahju ja sellest tuleneva kahju hüvitamise nõude või tasaarvestuse õiguse. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Esindaja rõhutas, et praeguses etapis, kus kostja 2 on pankrotis, ei saanud ükski endine juhatuse liige tasaarvestust teha. Tehinguid oleks saanud teha pankrotihaldur, haldur ei vaielnud hageja nõudele vastu. Väited nõuete ja tasaarvestuse kohta tuleb jätta kõrvale ja tähelepanuta.
  6. Kostjate seaduslik esindaja K.O. kuulati vande all ära. Tema selgituste kohaselt kostja 2 ei ole arve 180878 alusel midagi tellinud ega saanud. Samuti ei ole ka hinna tasemes kokku leppinud. Kui arve tuli, siis raamatupidaja helistas kohe Peetrile (tunnistjale) ja ütles, et see ei ole meie arve. Nad pidid selle ära lahendama aga see jäi ripakile. Arve 181025, tegemist ei olnud iseseisva lepingu või täiendava lepinguga, vaid see toimus teenuslepingu alusel. Arve tuli aga kaupa pole saanud. Raamatupidaja saatis pretensiooni. Kokkuleppe sisu ei olnud kinnitada kohustuse olemasolu, vaid pigem oli lükata edasi võimalik aegumine, et tulevikus küsimused ära lahendada. Kostjate lepinguline esindaja jäi kirjaliku vastuse juurde ja ei nõustunud hagejaga selles, et pankrotihaldur oleks pidanud menetluses osalema.
  7. Kohtuistungi kuulati hageja tunnistajana üle Peeter Peärnberg. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  9. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt Viru Maakohtu 31.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-7701 Farm Inkasso OÜ ja Advokaadibüroo TRINITI OÜ avalduste alusel kuulutati välja Novus Oil OÜ pankrot (käesolevas menetluses kostja 2 ja/või võlgnik) ja määrati pankrotihalduriks Svetlana Pilden. 22.09.2020 esitas AS Green Marine (käesolevas menetluses hageja) nõudeavalduse Novus OIL OÜ pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 59 456.70 eurot 7
(13)2-21-14103 pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõudena (I kd, t.lk. 9-12). Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 10.08.
  1. Hageja esitatud nõudeavalduse ja koosoleku protokolli kohaselt on nõude aluseks teeninduslepingu LP11.2/121 alusel väljastatud, kuid võlgniku poolt tasumata arvetest 180850, 180878, 181025, 181126, 181187 ja 181252 tulenev võlgnevus põhisummas 44 619.18 eurot ja viivis 14 837.52 eurot, kokku 59 456.70 eurot. Nõue jäi tunnustamata, sest pankrotivõlgnik vaidles nõudele vastu. Ka United Oil Teenused OÜ (käesolevas menetluses kostja 1) vaidles nõudele vastu, kuid ei vaielnud nõude rahuldamisjärgu vastu. Võlgniku pankrotihaldur Svetlana Pilden nõude suurusele ja rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud (I kd, t.lk. 19). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
  2. Hageja nõudeks on nõude tunnustamine kostja 2 pankrotimenetluses mitte summas 59 456.70 eurot, millises ulatuses nõue pankrotimenetluses nõuete kaitsmisele esitati, vaid kokku summas 46 060.64 eurot ulatuses, sh põhisumma 39 946.88 eurot ja viivis 6 113.76 eurot. PankrS § 3 lg 2 ls 1 ja ls 2 kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsiooni kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostjad vaidlevad hageja nõude tunnustamisele põhjendatult vastu ning kas esinevad alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.

  1. Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste lahendamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1 kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesoleval juhul hageja nõudele on vastu vaielnud mitte võlgniku pankrotihaldur, vaid võlgnik ise juhatuse liikme K.O. kaudu ning kostja 1, kelle juhatuse liige on samuti K.O.. Hagi on esitatud 08.09.2021, s.o PankrS § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud tähtaega järgides.
  2. Hageja on nõude tekkimise tõendamiseks lisanud hagiavaldusele teeninduslepingu LP1-1.2/121 (I kd, t.lk. 22-29), võlgnikule väljastatud arved 180850, 180878, 181025, 181126, 181187 ja 181252 (I kd, t.lk 30-35), viivise arvestused kostja 2 pankroti väljakuutamise seisuga 31.08.2020 (I kd, t.lk. 3643) ning on selgitanud võlgnevuse tekkimist, s.o 1) 23.08.2018 arve nr 180850 alusel on tekkinud põhivõlgnevus 534.22 eurot ja viivis 137.03 eurot; 2) 31.08.2018 arve 180878 alusel põhisumma 16 586.71 eurot ja viivis 2 604.19 eurot; 3) 26.09.2018 a arve 181025 alusel põhisumma 17 528.04 eurot ja viivis 2 629.05 eurot; 4) 08.11.2018 arve 181126 alusel põhivõlgnevus 4 368 eurot ja viivis 613.99 eurot; 5) 13.11.2018 arve 181187 alusel põhisumma 891.10 eurot ja viivis 124.28 eurot; 6) 06.12.2018 arve 181252 alusel põhisumma 38.82 eurot ja viivis 5.22 eurot. Kokku seisuga 31.08.2020 põhivõlgnevus 39 946.88 eurot (534.22 + 16 586.71 + 17 528.04 + 4 368 + 891.10 + 38.82) ja viivis 6 113.76 eurot (137.03 + 2 604.19 + 2 629.05 + 613.99 + 891.10 + 5.22).
  3. Kostjate põhivastuväited on, et; 8

(13)2-21-14103 1) teenuslepingust tulenevalt pidi võlgnik tasuma 46 eurot iga töötlemiseks üleantud õlijäätmete tonni kohta, kohustust tasuda teenuse osutamiseks hagejal tekkivate kulutuste eest võlgnikul ei olnud; 2) arved 181025, 181187 ja 181252 kokku summas 18 457.95 (17 528.04 + 891.10 + 38.81) on esitatud kuuma vee, demulsifier 272M, vee utiliseerimise, vee analüüside, lukksepa tööde, elektriku tööde, erinevate kulumaterjalide ja laadimisestakaadi elektrienergia eest, need aga kulud kuulusid lepingu ja VÕS § 628 lg 2 ls 2 kohaselt hageja kanda; 3) arve 180878 on esitatud väidetavalt 26.08.2018 üle antud 44,186 tonni kaupa kohta hinnaga 312.82 eurot tonn. Võlgnik ei ole sellist kaupa tellinud ega saanud ning ei ole lepingu p 2.2 kohaselt sellise kauba vastuvõtmist kinnitanud. Arvest tulenev põhinõue summas 16 586.71 eurot on põhjendamatu lepingule mittevastavuse ja kauba üleandmata jätmise tõttu; 4) Arve 180850 summast 5 206.52 eurost on 01.02.2019 tasutud 2 000 eurot ja 07.04.2019 tasaarvestusega 3 178.81 eurot, võlgniku arvates selle arve eest võlgneb ta 27.71 eurot. 5) Arvel 181126 on kajastatud Demulsifier 272M hinnaga 4 368 eurot. Võlgnik on selle arve tasutuks arvestanud hageja arve 190371 alusel tehtud ettemaksu 4 650 arvelt. Hageja võlgnevuseks võlgniku ees jäi 254.29 eurot (4 650 - 4 368 – 27.71). Kostja I tasus võlgniku eest hagejale arve 190371 alusel ettemaksuna 4 650 eurot, et hageja valmistaks võlgnikule elektrikilbi. Elektrikilp on üle andmata. 6) lisaks kostjate arvates ei ole hageja nõudeavalduse esitamist võlgnikult viivise tasumist nõudnud, Ilma viivise nõuet esitamata ei saanud võlgnikul tekkida ka viivise tasumise kohustust. 38. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega kostjal 2 arvetest 180850, 180878, 181025 ja 181126 tuleneva võlgnevuse mittetekkimise kohta.

§ 229

lg 2 esimese lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 09.04.2019, so enne pankrotimenetluses tunnustamisnõude esitamist, on hageja ja kostja 2 sõlminud kokkuleppe, milles lepingupooled deklareerisid, et Novus Oil OÜ on ostnud AS-ilt Green Marine kaupu ja teenuseid, mille eest esitatud arvete nr 180850, nr 180878, nr 181025 ja nr 181126 maksetähtajad on ületatud üle kolme kuu, kokku summas 42 619.18 eurot ning seda, et 19.03.2019 sõlmisid Novus Oil OÜ ja AS Green Marine notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (reg nr. 585) K.O.´le kuuluva xxxx kinnistu (xxxxx), kus AS Green Marine on seatud teisele kohale võla sissenõudmisel. Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et AS Green Marine annab Novus Oil OÜ-le täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 30.11.

  1. Pooled mõistavad, et tegemist on AS Green Marine poolt TsÜS § 167 lg 2 kohase täiendava tähtaja määramisega, mis TsÜS §162 kohaselt peatab nõude aegumise (p 2). Kokkuleppe mittetäitmisel või selle rikkumisel rakendub mittetasutud summadele lisaks viiviseprotsent määraga 0,05% päevas alates viivise tekkimise päevast (I kd, t.lk.149-151).
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on 2-19-5601 lahendi punktis 16.4 täpsustanud varasemat kohtupraktikat ja leidnud, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Sellele Riigikohtu seisukohale tuginedes leiab maakohus, et hageja ja kostja 2 vahel 09.04.2019 sõlmitud kokkulepe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, milles on kokku lepitud võlgnevuse vaieldamatuks muutmises ja arvetest tuleneva võlgnevuse täiendava tähtaja jooksul tasumises, ilma 9

(13)2-21-14103 nõudele selles osas tulevikus vastuväidete esitamise võimaluseta, sest kostja 2 ei ole deklareerinud, et ta nõudele tulevikus vastuväidete esitamise õigusest ei loobu. Seega käesolevas menetluses ei ole kostjal 2, ja kostja 2 poolt nõude tasumises kokkuleppimisega ka kostjal 1, arvetest 180850, nr 180878, nr 181025 ja nr 181126 tulenevale hageja nõudeõiguse tunnustamisele vastuväidete esitamiseks.
  1. Kostjad väidavad, et hageja poolt hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud teenuslepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumise tõttu on kostjal 2 tekkinud arvestuslik kahju, millega hagi rahuldamise korral kostja 2 oma nõude hageja vastu tasaarvestab. Kostjate vastuse kohaselt hageja katkestas (sisuliselt lõpetas) ühepoolselt lepingu LP1-1.2/121 täitmise juunis 2018.a, mille tõttu on kostjal 2 jäänud teenimata arvestuslik tulu 47 237.60 eurot (1 199,23 tonni x 39.39 eurot) ning hageja poolte teenuse lõpetamise tõttu planeeritud mahu 22 500 tonni eest saamata 886 275 eurot (22 500 x 39.29). Hageja vaidleb kostja tasaarvestamisnõudele vastu põhjusel, et kostja 2 seaduslik esindaja enam ei ole õigustatud isik, kes pankrotis kostja 2 pankrotivaraga tehinguid teha saaks. Kostja 2 pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud PankrS § 35 lg 1 punktide 1, 2, 4 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Sama seaduse § 36 lg 1 järgi pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 541 lg 1 kohaselt pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Sama paragrahvi lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral võib haldur teha pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid. Halduri tehingu või muu toimingu tegemise õigust saab piirata kolmandate isikute suhtes üksnes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil. Kohus leiab, et pankrotihalduril oli täielik ülevaade võlgniku varade ja kohustuste üle. Kui kostja 2 arvates hageja nõuet ei saanud pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul tunnustada muu hulgas kostja 2 poolt hageja nõudele tasaarvestamisavalduse esitamise kavatsuse tõttu, siis tuleks kostja 2 juhatuse liikmel sellest teavitada haldurit. Selle tegemisel ja tasaarvestamise põhjendatuse hindamisel, oleks saanud pankrotihaldur ka ise nõudele vastu vaielda ka nõude tunnustamise menetluses kohtus tasaarvestamise vastuväite esitamisega.
  2. Nõude tunnustamise menetlus kujutab oma olemuselt ennast dokumendimenetlust ja vaidluse tekkimisel nõude tunnustamata jätmise üle peab kohus muu hulgas tuvastama, kas nõuete kaitsmisel vaieldi nõudele põhjendatult vastu. Kostjad ei ole kostja 2 pankrotimenetluses 10.08.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul toonud ühtegi põhjendust, miks kostjad hageja nõudele vastu vaidlesid. Olukorras, kus kostjate eest hageja nõudele vaidles vastu kostjate seaduslik esindaja, kes tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 juhatuse liikmena esindas ja juhtis kostjat 2 ning § 183 korraldas kostja 2 majandustegevust ja raamatupidamist, oleks kostjal 2 võimalik juba selles staadiumis selgelt väljendada, millistel põhjendustel ta hageja nõudele vastu vaidleb. Maakohus leiab, et tasaarvestamise vastuväide ja seeläbi nõude tunnustamata jätmise taotlemine kujutab ennast vara valitsemist. Kuna pankrotihaldur sellist vara valitsemise ehk hageja nõude tasaarvestamisega lõpetamise võimalust ei ole näinud, siis nõustub kohus hagejaga selles, et pankrotihalduri poolt hageja nõudele vastuväite esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik hageja nõuet võlgniku vastu võlgniku tasaarvestamisega lõpetada. Lisaks leiab maakohus, et kostja 2 tasaarvestamise vastuväite esitamine 09.04.2019 kokkuleppes toodud arvetest tuleneva kohustuse tunnustamise osas on välistatud deklaratiivne võlatunnistusega. Kostjal 2 10
(13)2-21-14103 väidetavalt 2018.a tekkinud kahju oli võlatunnistuse koostamise ajaks juba teada, kuid tasaarvestamise vastuväite esitamise reservatsiooni kostja 2 ei ole võlatunnistuses deklareerinud.
  1. Eeltoodu ei tähenda, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada ja hageja nõue hageja poolt taotletud ulatuses tunnustada. Hageja on pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses on märkinud, et tema nõue põhineb 27.11.2017 sõlmitud teenuselepingul nr LP1-1.2/
  2. Teenuslepingule on hageja tuginenud hagivalduses. Samas 08.11.2021 esitatud seisukohas on hageja selgitanud, et: arve 180850 aluseks oli Novus OIL OÜ tellimus ning kauba tellimist tõendab kostja 2 poolt arve osaline tasumine; arve 180878 aluseks oli kostja 2 tellimus kokkulepitud hinnaga; arvete 181025 ja 181126 aluseks olid eraldi kokkulepped kostjaga
  3. Käesoleva kohtuotsuse punktides 39 ja 41 toodud põhjendustest tulenevalt ei oma tähtsust asjaoludel, millistel alustel arved 180850, nr 180878, nr 181025, 181126 esitati, sest võlgnik tunnistab nendest arvetest tulenevad nõuded deklaratiivses võlatunnustuses. Kostjate seaduslik esindaja on kohtuistungil vande all selgitanud, et aktsepteeris hagejaga kokkulepete allkirjastamist kostja 2 arendamise tagamiseks, olles sundseisus. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 2 juhatuse liige ei mõistnud võlatunnistuse sisu. VÕS § 29 lg 1järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ja kostja 2 vahel 09.04.2019 sõlmitud kokkuleppe sisu on selles märgitud arvetest tuleneva kohustuse tasumine kuni 30.11.
  4. Pooltel ei oleks vaja kokkulepet võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamiseks sõlmida, kui kostja tahteavalduse sisuks oleks arvetest tuleneva võlgnevuse puudumise deklareerimine. Seega võlatunnistust tuleb tõlgendada selliselt, et sellega määrati kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kompromissi korras. Arvetest 180850, nr 180878, nr 181025, 181126 tuleneva võlgnevuse on K.O. füüsilise isikuna omaks võtnud ka Tallinna notar Sirje Veisbergi juures 19.03.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingus, mille punktidest 3.2.1.-3.2.4 ja 5.1 tulenevalt hüpoteegiga tagatakse just nendest aretest tulenevad hageja nõuded Novus Oil OÜ vastu summas 50 000 eurot (I kd, t.lk. 141-148).
  5. Mis puudutab arved nr 181187 ja nr 181252, siis hageja seisukohast tulenevalt on nende arvete aluseks eraldi kokkulepped kostjaga
  6. Kostjad ei ole nimetatud asjaolusid omaks võtnud. Arve nr 181187 esitati 13.11.2018 kokku koos käibemaksuga summas 891.10 eurot. Arve selgituste kohaselt esitati arve lukksepatööde, elektriku tööde, elektrikilbi, kontaktori 15 kw, moodulkaitselülili, rikkevoolukaitse, seadme jõupistiku, N-PE lati ja nuppude komplektide eest (I kd, tlk. 34, 138). Arve nr 181252 esitati 06.12.2018 laadimisestakaadi elektrienergia kompensatsiooni eest koos käibemaksuga summas 38.81 eurot. Arve peale käsitsi kirjutatud seletuse järgi laadimisaeg on arvestatud pumba võimsuse järgi 35-45 minutit ühe auto peale, mis on arve koostamise alus (I kd, t.lk. 35, 140). Arvete esitamise asjaolude tõendamiseks on hageja taotlenud tunnistaja ülekuulamist. Tunnistajana üle kuulatud Peeter Peärnbergi ütluste kohaselt arve 181187 esitati eraldi kokkuleppe eest, mis ei puudutanud jäätmekäitlust. Kostja 2 soovis, et hageja teostaks lukksepa ja elektriku töid (I kd, t.lk. 190 pöördel). Kostjale 2 tööde teostamise kohta on hageja esitanud sama tunnistaja koostatud kuupäevata akti (I kd, t.lk. 139), millel puudub tööde tegemise koht. Arve 181252 väljastamise kohta on tunnistaja seletanud, et elektrienergiat arvutati välja pumbatud kauba koguse ja voolumõõtja järgi. Kostja 2 kasutas sama laadimisestakaadi, mida kasutab ka hageja ja oli kokkulepe, et kostja 2 hüvitab elektrienergia, mis kulub laadimisestakaadi kasutamiseks (I kd. t.lk. 189 pöördel).
  7. Hagiavaldusest tulenevalt arvetest 180850, 180878, 181025, 181126 tulenev kostja 2 põhivõlgnevus moodustab 39 016.97 eurot (534.22 + 16 586.71 + 17 528.04 + 4 368), millelt seisuga 31.08.2020 arvestatud viivis moodustab 5 984.26 eurot (137.03 + 2 604.19 + 2 629.05 + 613.99) (I 11
(13)2-21-14103 kd, t.lk. 38-41). Kokku 45 001.23 eurot. Selles ulatuses peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustada hageja nõue selles ulatuses kostja 2 pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas kohus jätab hageja nõude tunnustamata, põhjusel, et VÕS § 3 tulenevalt kohustus ei teki arve esitamisest. Kostjad hageja poolt arvetel 181187 ja nr 181252 toodud teenuste tellimist ja vastuvõtmist ei kinnita. Lisaks nende arvete alusel teenuste osutamata jätmist kinnitab kaudselt ka hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, mille sõlmimise ajaks ka arved 181187 ja nr 181252 olid väidetavalt juba väljastatud, kuid nendel arvetel kajastatud summat võlgniku kohustusena võlatunnistuses märgitud ei ole. 45. Pooled on 21.04.2022 toimunud kohtuistungil nõustunud tsiviilasja lõpuni auramisega ja kohus on määranud lõpetada tsiviilasja arutamine ja on teatanud asjas lõpplahendi tegemise kuupäeva. Pärast seda, s.o 06.05.2022 on kostjad esitanud täiendavad tõendid kahju tekkimise asjaolude kohta (II kd, t.lk. 18-79).

§ 401

lg 4 alusel, kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise.

§ 402

lg 8 pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Eeltoodu alusel tagastab kohus kostjate poolt pärast tsiviilasja arutamise lõpetamist esitatud tõendid. Menetluskulud 46.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas vaidluses on hagi esitamine tingitud kostjatest. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 47. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulud 3 013 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). 48. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 08.09.2021 hagiavalduse, sisuliselt 3 lk; 2) 08.11.2021 seisukoha, sisuliselt 3 lk; 3) 25.04.2022 menetluskulude nimekirja, sisuliselt 1 lk. Samuti on hageja esindaja osalenud 21.04.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 2 tundi. Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja õigusabi tunni hinnaks 150 eurot. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Kohtu hinnangul oli käesolevas menetluses tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud sisuliselt sama nõude kohtuväliselt pankrotimenetluses. Seega ei vajanud hageja esindaja hagiavalduse koostamiseks 6,5 tundi (ii kd, t.lk. 12-13). Kohus peab hageja esindaja põhjendatuks ajakuludeks: hagiavalduse koostamise eest 1,5 tundi, seisukoha esitamise eest 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumise eest 1 tund, kohtuistungil osalemise eest 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 0.5 tundi. Kokku 7,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot ilma käibemaksuta, mille kohus 12

(13)2-21-14103 loeb mõistlikuks. Hageja on teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatuks õigusabikulude suuruseks 1 125 eurot (7,5 x 150). Nimetatud summale lisanduvad kantseleikulud 6 eurot (3 x 2 eurot) ja riigilõiv 300 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 431 eurot. Hageja on 25.04.2022 menetlusdokumendis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 49. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2022 kohtumäärusega võeti vastu loobumine esitatud apellatsioonkaebusest. 17.05.2022 kohtuotsus 2-21-14103 jõustus 31.12.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Elena Jõgis referent 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.