4-22-3516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3516 (2302,22,013618) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 203

ettenähtud väärteod Menetlusalune isik Aleksei Svetlov ik: 38505290242; elukoht: xxx, töökoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Silvia Kuller, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1. Aleksei Svetlov süüdi tunnistada LS §

§ 203ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

1. Mõistetud arest 15 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 20.02.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.12.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.09.2022 koostatud väärteoprotokollist nr 2302,22,013618

§ 203ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusalusele isikule 01.12.2022 Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonnas kriminaalhooldaja kaudu kätte antud. VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks endale kaitsjat valinud, mistõttu peab kohus otsustama kas asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna menetlusaluse isiku kohtukutsele antud allkirjast on tuvastatav, et talle on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta. Väärteo kohta on menetlusalune isik 15.09.2022 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis selgitanud, et juhtis sõidukit xxx, sai sõiduki autoteenindusest kätte ja tahtis kontrollida. Sõitis 100 meetrit maja juures ja teda peatas patrull. Juhiluba sõiduki juhtimiseks ei ole, on vaja teha eksamid ARKis Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku teod on tõendamist leidnud, ka kohtuvälises menetluses on ta tegu tunnistanud, millest võib järeldada, et isik on teadlikult ja tahtlikult asuma juhtima sõidukit siis kui see talle lubatud ei ole. Kui vaadata varasemat juhtimiselt kõrvaldamise otsust, siis ei ole selline rikkumine esmakordne. Mis puutub isiku karistamisesse, siis on tal väga palju kehtivaid karistusi, mis enamus varavastased või seotud ka narkootikumide tarvitamisega. Need näitavad, et isik on seaduste suhtes väga üleoleva ja ükskõikse suhtumisega. Lisaks on näha, et rahatrahve ta ei tasu, mis tähendab, et uue rahatrahvi määramine ei oleks otstarbekas, ta neid ei tasuks. Rahatrahv ei saaks teda mõjutada nagu karistus peaks mõjutama. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et isikut tuleks karistada arestiga, mis oleks raskem karistusliik, mis võiks panna teda mõtlema, mis võiks hoida veel ühe kriminaalasja asja algatamisest, s. o juhtimisõiguste juhtimine süstemaatiliselt. Võibolla on isikut võimalik arestiga mõjutada. Seetõttu taotleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista Aleksei Svetlovile Ls § 201 lg 2 alusel 17 päeva aresti. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, tutvunud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Aleksei Svetlovil kehtivat juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste kohaselt on Aleksei Svetlov 09.09.2022, s.o 6 päeva varem kõrvaldatud sama sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 09.09.2022 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse taastamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 15.09.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le

1. 2 Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt sai ta sõiduki kätte hooldusest ja tahtis seda proovida, sõites 100 meetrit, kuid peeti kinni. Sõiduki juhtimisõigust ei ole ja on vaja minna ARKi ning teha eksamid. Seega kuna menetlusalune isik peeti eelnevalt sõiduki juhtimiselt kinni 09.09.2022 just seetõttu, et tal puudus juhtimisõigus, siis oli ta eelnevast juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega oli ta teadlik mitte ainult juhtimisõiguse puudumisest, vaid ka sellise käitumise keelatusest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Väärteomenetluses tehtud päringule antud vastuse kohaselt kuulub sõidukil xxx olnud registreerimismärk xxx Soomes registreeritud sõidukile xxx VIN: xxx ning sõidukil on registreerimine peatatud 11.08.2022 ja 20.08.
2. Seejuures on sõiduki omanikuna alates 09.08.2022 registreeritud P N, kelle elukoht on Soome Vabariigis. Transpordiameti andmete kohaselt on sõiduk Eestis registreeritud alles 19.09.
3. Seega kui menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni esimene kord 09.09.2022 ja seejärel 15.09.2022, siis ei olnud sõidukit 15.09.2022 kuupäevaks viie tööpäeva jooksul pärast Eestis kasutusele võtmist registreeritud isegi juhul, kui sõiduk oleks olnud omandatud hiljemalt 09.09.2022 kui sõiduk esimene kord peatati. Seejuures oli aga sõiduki registreerimine Soomes peatatud alates 20.08.2022, mistõttu ei olnud seda sõidukit ei Soomes ega ka Eestis registreeritud ajavahemikul 20.08.2022 kuni 19.09.
4. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus 15.09.2022 LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust. Kuivõrd menetlusalune isik oli juba kõrvaldatud sama sõiduki juhtimiselt, siis oli ta teadlik ka registreerimiskohustusest, kuid sellele vaatamata ta seda kohustust ei täitnud ja sõidukit registrisse ei kandnud ja kasutas sõidukit vähemalt nädala jooksul, siis jättes sõiduki registrisse kandmata ja sõidukit kasutades pani menetlusalune isik teo toime vähemalt otsese tahtlusega teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka vähemalt möönab seda. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 203 ja § 201 lg 2 inkrimineeritud väärteod 15.09.2022 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis 3 näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid ning LS § 203 ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 19 kehtivat väärteokaristust, millised kõik on rahatrahvid ja mis kõik on tasumata. Seejuures on 11 väärteokaristuse osas otsuse täitmine aegunud ja need karistused on kehtivad seetõttu, et rahatrahvid on tasumata. Seejuures võib lugeda 8 viimast rahatrahvi kehtivaks, kuivõrd otsuse täitmine ei ole aegunud. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka 7 kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kriminaalkaristustest nähtuv kuritegude varavastane iseloom viitab kohtu arvates üheselt sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed elatusvahendid, mistõttu on ka määratud rahatrahvid jäetud tasumata. Sellest saab üheselt järeldada, et varasemad karistused rahatrahvide näol soovitud mõju avaldada ei saa ning menetlusalune isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul kas puudub soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks või puuduvad selleks rahalised vahendid ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Harju Maakohtu 03.10.2022 määrusest nt 4-22-3283 nähtuvalt on menetlusalusele isikule 16.09.2020 otsusega 2316,19,005346 määratud rahatrahv Põhja prefektuuri asenduskaristuse taotluse alusel asendatud üldkasuliku tööga, mis viitab samuti sellele, et menetlusalusel isikul puudub võimekus rahatrahve maksta. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe väärteoga kaks väärtegu. Isiku selgitus ja käitumine kuue päevase vahega näitavad, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks ning juhib sõidukit siis kui temal on vaja. Asjaolu, et menetlusalune isik pani 6-päevase vahega toime kaks samalaadset väärtegu viitab sellele, et menetlusaluse isiku jaoks on seadusega kehtestatud piirangud tähtsusetud, mis näitab menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist õiguskorda. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ning eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmise vajadusest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. 4 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5