1-22-7347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsembril 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-7347 (22730000068) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Deniss Dzjamko – isikukood 38702070229, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), emakeel xxx keel, xxx, kodakondsus xxx, xxx, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Deniss Dzjamko

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 18.10.202119.10.2021, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub vangistus 8 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 04.09.

1. Välja mõista Deniss Dzjamkolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 129,60 eurot riigituludesse. 1 Kohustada Deniss Dzjamkot tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 92,55 eurot. Menetluskulud kogusummas 1110,60 eurot tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Deniss Dzjamko, kriminaalasi 122-7347, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Deniss Dzjamkolt kannatanu G B (IBAN: xxx xxx) kasuks 100 eurot. Asitõend – CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Deniss Dzjamkot süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes varem on toime pannud vargusi uuesti ajavahemikul 2021 septembri algus kuni 18.09.2021 tungis xxx keldris tabaluku aasa lõhkumise teel sisse I R kuuluvasse keldriboksi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalgratta Scott hetkeväärtusega 500 eurot koos trosslukuga maksumusega 80 eurot. Samuti tema, olles isik, kes varem on toime pannud vargusi uuesti, 04.10.2021 kella 01:02 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos R M (M) ja T T (T) tungis xxx kortermaja välisukse juures asuva fonoluku kiibi lõhkumise teel maja trepikotta, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm jalgratast: T L kuuluva maastikuratta Romet Rambler Fit hetkeväärusega 200 eurot, G B kuuluva jalgratta Haro hetkeväärtusega 200 eurot ja heledat värvi raamiga jalgratta (jalgratta omanik ja maksumus tuvastamata). Samuti võtsid nad kortermaja maa-alusest garaažist parkimiskohal nr xxx asunud jalgrattalt M P-L kuuluva vedrustusega istme koos sadulatoruga (uue samaväärse istme ja sadulatoru kogumaksumus 85,86 eurot). Seega pani Deniss Dzjamko toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, isikute grupis ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Deniss Dzjamko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.11.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Deniss Dzjamko süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata Deniss Dzjamko karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 18.10.2021-19.10.2021, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub vangistus kaheksa kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistuse viis kuud ja 29 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus üks aasta kaks kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 4.09.

1. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaadi (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 kaitsjatasu summas 129,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
2. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. 3 Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4