lg 2 p 7;
lg 2 p 3 järgi ja karistati teda
lg 1,
lg 2,
Karistuse kandmise algus oli 02.09.
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Juri Getmani puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õppimine, psühholoogiga vestlemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuid vangla täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ja reeglitekohaselt käitumine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks 2 kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Juri Getman teatas kohtuistungil, et ta soovib vanglast vabanemisel minna elama aadressile xxx, kuna see on tema kodu, kuid selles korteris elavad praegu üürilised. Kriminaalhooldusametnik kontrollis aga xxx korterit, aga seal elab tema abikaasa, kes on skandaalne inimene. Ta on nõus minema elama xxx korterisse, kuigi ta tahaks elada xxx tänava korteris üksi. Isik oli enne vangistust xxx ning alates 2018. a septembrist on talle määratud xxx. Vanglas vajab ta oma tervislikus seisundi tõttu abistajat igapäevastes toimingutes. J. Getmani abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt rahaliselt toetama. Juri Getman on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kohus on talle mitmel korral andnud võimaluse kanda karistust tingimisi vabaduses, määrates ta kriminaalhooldusele, kuid Juri Getman on kohtu usaldust kuritarvitanud ning jätkanud vabaduses uute kuritegude toimepanemist. J. Getmanile tema eelmises kriminaalasjas nr 1-14-7922 mõisteti vangistust tingimisi
German pani juba katseaja 9. kuul toime uue raske kuriteo – röövimise grupis. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada kinnipeetaval praegusel ajal jällegi kriminaalhooldusele alluda. Kohtu hinnangul on ka J. Getmani alkoholi tarvitamine riskiks uue kuriteo toimepanemisel, kuid kinnipeetava sõnul ei ole ta motiveeritud oma elustiili muutma. Kohus leiab, et Juri Getmani ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Juri Getmani uut kuritegu mitte toime panema. J. Getman omab korduvat karistust, korduvalt viibib vanglas. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta J. Getman tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Lisaks on J. Getmanil ärakandmata karistusaeg veel pikk, ligi 3 aastat. Arvestades J. Getmani karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidigi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk ning aja jooksul vähenevad kuritegude asjaolude tähtsus. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik eeltoodu, s.o andmed isiku varasema elukäigu ja toime pandud kuriteo kohta ei tekita käesoleval ajal kohtus veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks isiku vabanemise puhul madal või väheoluline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, samuti süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud näitavad, et J. Getmani tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kohtu hinnangul eksisteerib J. Getmani puhul endiselt kuritegude toimepanemise jätkamise risk. J. Getmani tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla ei toeta ka prokurör ega vangla. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.