2-19-4862/56

2-19-4862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Siiri Malmberg 31. august 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-19-4862 OÜ Craivon hagiavaldus OÜ Smart ICT Solutions vastu võla ja viivise nõudes 9072,50 eurot Hageja: Craivon OÜ (registrikood 11370823, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Pikk tn 26-103) Hageja lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann, Priit Palmiste Advokaadibüroo Pärnu osakond, Uus tn 1-6, Pärnu 80010, e-post: marko.tammann@palmiste.ee Kostja: Smart ICT Solutions OÜ (registrikood 12800705, aadress Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Kungla tee 23, e-post: andrus.kaarelson@gmail.com) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus, Advokaadibüroo TRINITI, e-post: klen.laus@triniti.ee Kohtuistungite toimumise ajad 29.10.2019, 16.01.2020, 13.08.2020 RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud Craivon OÜ (registrikood 11370823) kanda.

3.Määrata Smart ICT Solutions OÜ menetluskulud kindlaks summas 8662,50 eurot.

Mõista Craivon OÜ-lt Smart ICT Solutions OÜ kasuks välja menetluskulud summas 8662,50 eurot.

4.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord 1 2-19-4862 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

KIRJELDAV OSA Hageja seisukohad ja tõendid:

1.2018 suvel sõlmisid pooled suulise lepingu Pärnus, Xxxxxxxxxxx asuva elamu katuse renoveerimise tööde teostamiseks. Hageja pidi vana katusekatte eemaldama ja paigaldama uue katusekatte klassikprofiilis. Samuti pidi hageja lammutama ja ehitama uue korstna, paigaldama korstnamütsid ja ehitama kokku vintskapid.

2.Tööde teostamisel lähtuti 04.06.2018 hinnapakkumisest (I kd, tl 12). Vintskappide kokku ehitamise töö hinnametoodikaks leppisid pooled kokku 14 eurot/tund iga töömehe kohta, millele lisandus materjalikulu, mis tuli hüvitada kuludokumentide põhiselt. Tööjõukulu oli 2142 eurot ja materjalikulu 485,26 eurot (II kd, tl 66-68). 485,26 eurost 89,78 eurot sisaldab transporti 25 eurot, erinevaid kruve ja polte 20,78 eurot ja ehituskinnitusnurki summas 44 eurot, mis on tehtud teistel ehitusobjektidel kasutatud materjalide ülejääkide arvelt. Nende kulude osas hageja tõendeid ei esitanud.

3.Hageja juhindus esmajoones AS Toode juhistest (I kd, tl 40-41). Pooled ei leppinud kokku tööde teostamises vastavalt projektile, sest ehitustööd hõlmasid selliseid töid, mida projekt ei hõlmanud (vintskappide kokkuehitus, korstna lammutus ja uue ehitus, korstnamütside paigaldus). Samuti ei olnud võimalik uut katusekatet paigaldada projektikohaselt, millest hageja kostjat informeeris (II kd, tl 46 pöördel, alates 00:29:17). Kostja ei tellinud hagejalt räästa pikendamise töid. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et projektikohaselt ei ole võimalik plekipaane paigaldada.

4.Hageja teostas tööd 2018.a augustist – oktoobrini.

5.Tööde valmimine ja nende eest tasumine pidi toimuma ositi (VÕS § 637 lg 4). Hageja väljastas augustis ja septembris teostatud tööde eest kostjale arved koos teostatud tööde aktidega (I kd, tl 13-16), mille eest on kostja täielikult tasunud. Osaliselt septembri lõpus ja oktoobris teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 01.11.2018 arve nr 201812 summas 7472,71 eurot koos teostatud tööde aktiga (I kd, tl 17-23). Arve maksmise tähtaeg oli 05.11.2018. Kostja arvet tasunud ei ole.

6.Tööd on teostatud nõuetekohaselt, mida kinnitab ehitusinsener K.K. audit (I kd, tl 35 – 41) ja täiendav arvamus (II kd, tl 70-73). Tööd vastavad vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Isegi, kui töös esineksid kostja väidetud puudused, siis ei olnud need olulised puudused. Kostjal ei ole õigus nõuda kogu töö asendamist ega keelduda töö vastuvõtmisest.

Kostja tuleb lugeda töö vastuvõtnuks.

7.Kostja on kaotanud õiguse puudustele tugineda, sest puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg, s.o 5 tööpäeva, ei ole mõistlik. Samuti oleks kostja pidanud heas usus käitudes tagama omanikujärelevalve, mis oleks väidetavad puudused avastanud varem, s.t enne, kui katusekate oli täielikult paigaldatud. Hageja poolt esitatud P.L. 24.04.2019 seisukohtades nimetatud täiendavate puuduste kõrvaldamist ei ole kostja hagejalt nõudnud.

8.Kostja VÕS § 646 lg 5 kohase nõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole töid lõpuni teostatud. Väidetavate puuduste esinemine on tõendamata. VÕS § 646 lg 5 kohase 2 2-19-4862 nõude olemasolu on tõendamata. Osaliselt on puuduste kõrvaldamisena tehtud töid, mida ei hageja ega P.L. ole puuduseks pidanud (otsapleki alla vett suunavate paanide korrigeerimine, olemasolevate liiteplekkide korrigeerimine ja puuduvate paigaldus, puuduvate otsaplekkide paigaldus, korstnaplekkide korrigeerimine). Osaliselt on teostatud töid, mida hageja pidi teostama, kuid mida ei ole teostatud (lumetõkete paigaldamine, vihmaveesüsteemide paigaldus, avatud tuulekastide lõpetamine, parapetipleki otste tegemine, ühe poole vahetus) (I kd, tl 19). Kostja ei ole kulutusi kandnud.

9.Väidetavate puudustega seotud kahjunõue summas 11 792,04 eurot on tõendamata. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kuna kostja on juba väidetavad puudused kõrvaldanud, siis puudub alus veel topelt kahju hüvitamiseks. Kuna kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist, siis puudub alus kahju nõudmiseks. Kahju hüvitamise nõue kattub vähemalt osaliselt VÕS § 646 lg 5 alusel esitatud nõudega.

10.Hageja ei ole Xxxxxxxxxxx korteritele veekahju tekitanud ega tunnistanud selle tekitamist.

Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eeldusi, mh ei ole kostja tõendanud, et kahju tekkis, et kahju tekkis hageja tegevuse tagajärjel ega kahju suurust.

Kindlustus on kahju hüvitanud, millest tulenevalt kostja ei ole õigustatud kahjuhüvitist nõudma.

11.Hageja ei ole Xxxxxxxxxxx elamu fassaadile tekitanud värvikahjustusi. Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eeldusi. Xxxxxxxxxxx fassaad oli kahjustunud juba enne hageja tegevust (II kd, tl 39). Kindlustus on kahju hüvitanud, millest tulenevalt kostja ei ole õigustatud kahjuhüvitist nõudma. Hageja esitas tõendid, mille kohaselt ei ole hageja kahju tekitanud (II kd, tl 31-34, 40-42).

12.Kostja tasaarvestus ei ole lubatud, sest hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväited ja kahju hüvitamise nõue kuulub ainult omanikule, kuid kostja ei ole kinnistu omanik (II kd tl 35).

Kostja ei ole selgitanud, millised konkreetsed nõuded ta tasaarvestada soovib.

13.Hageja nõuab arve nr 201812 tasumist summas 7472,71 eurot. Lisaks kasutas hageja kohtueelses menetluses õigusabiteenust (I kd, tl 31-34) ja tegi selleks kulutusi 720 eurot (I kd, tl 47). Kulu oli vajalik kostjale kohtueelses menetluses nõudekirja saatmiseks 23.11.2018 (I kd, tl 31-33). Kostja sai kirja igal juhul kätte 19.02.2019 (I kd, tl 45). Nimetatud kulu kuulub kostja poolt hüvitamisele kahju hüvitamise sätete alusel. Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist arve nr 201812 tasumisega viivitamise eest alates arve sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, s.o 06.11.2018 kuni hagi esitamiseni, s.o 29.03.2019 summas 224,38 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist kogu põhivõlgnevuselt, s.o 8192,71 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras.

Kostja seisukohad ja tõendid:

14.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu.

15.Vaidlus puudub selles, et pooled leppisid 2018 kokku Pärnus, Xxxxxxxxxxx asuva elamu katuse renoveerimistööde teostamises klassikprofiilis ja vintskappide kokku ehitamises.

Kostja aktsepteeris tööde teostamiseks hageja 04.06.2018 hinnapakkumist ja vintskappide kokku ehitamise hinnametoodikat 14 eurot/tunnis ühe töömehe kohta (II kd, tl 86). Samuti ei ole vaidlust selles, et teenuse osutamise eest tasumine lepiti kokku ositi ja kostja aktsepteeris augustis ja septembris 2018 teostatud töid ja tasus arved (hilisemas menetluses väitis kostja, et tööde etapiviisilist valmimist pooled kokku ei leppinud, II kd, tl 81). Kostja ei vaidlusta hageja väidet selle kohta, et tööd teostati augustist oktoobrini 2018. Vintskappide kokku ehitamiseks kuluvad materjalid pidi kostja hüvitama kuludokumentide alusel.

16.Lisaks eeltoodule pidi hageja teostama tööd räästaste pikendamiseks, mis nähtub hageja 04.06.2018 hinnapakkumisest.

3 2-19-4862 17. Tööde teostamise aluseks oli kostja poolt hagejale 16.04.2018 edastatud rekonstrueerimisprojekt nr EPR-T-366/2017 (I kd, tl 100 – 104), mille alusel andis Pärnu Linnavalitsus loa katuse renoveerimistöödeks (II kd, tl 88) ja ehitusteatise (II kd, tl 89-90).

Hageja oli teadlik hoone katuse keerukusest ja eripäradest.

18.01.11.2018 peatas hageja ette teatamata ehitustööd (I kd, tl 109-115). Hageja töid kostjale üle ei andnud ja lahkus töid pooleli jättes ehitusobjektilt. Hageja peatas tööd ka 03.10.2018, pärast mida saavutati siiski kokkulepe tööde jätkamiseks (II kd, tl 93). Hageja peatas tööd ka 07.10.2018 (II kd, tl 94), kuid jätkas siiski 15.10.2018.

19.02.11.2018 esitas kostja hagejale nõude hageja teostatud töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 11.11.2018 (I kd, tl 24-25), millest hageja keeldus (II kd, tl 95).

Töödes esinevad puudused on kirjeldatud ehitusinsener P.L. hinnangus (I kd, tl 26 – 29).

Täpsemalt ei ole katusekatte plekk paigaldatud vastavalt projektile, s.o katuse pleki valesti paigaldusest on tehtud ebastandardne räästasõlm, milles on vee läbijooksu võimalus paani valtside lõikumisel serva katteplekiga. Lisaks on katuse pleki paanide ja neelupleki ühendus kohati kinnitatud kruvidega ja kohati kruve ei ole. AS Toode paigaldusjuhendist ei selgu, kas kruve tuleks üldse kasutatud. Samuti on katusekatte ülespööre tulemüüri parapeti kattepleki alla ebapiisav, kohati ei ole katuse väljaehituse äärde pole ülespööret rajatud ja kohati on ülespöörded ebapiisava kõrgusega. Tööd ei ole lõpetatud. Tegemist on oluliste lepingurikkumistega, mida kinnitavad P.L. täiendav seisukoht (I kd, tl 115-121), J.J.e arvamused (I kd, tl 122-127, II kd, tl 132-138) ja I.A. arvamus (I kd, l 135-140).

20.Kostja esitas hageja nõuete ulatuses menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks hagi täielikult või osaliselt rahuldama. Vastavalt VÕS § 201 lg-le 1 tuleb esmalt lugeda tasaarvestatuks kostja arvest nr ICT19-91 tulenev nõue, arvest nr ICT 19-92 tulenev nõue ja seejärel vajadusel Tagor Grupp OÜ pakkumisest nr 201941 tulenev nõue ja Tagor Grupp OÜ pakkumisest nr 201942 tulenev nõue. Nõuded on seotud puudustega töö kõrvaldamiseks tehtud vajalike kulutustega, puudustega töö projektiga vastavusse viimiseks vajaminevate kulutustega ja hageja poolt kostjale tekitatud kahju hüvitamise nõuetega.

Kostja ei ole Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik, kuid kasutab seda kinnistu omanikega sõlmitud lepingu alusel (II kd, tl 104-105). Lepingu kohaselt on kõik hageja vastu suunatud nõuded üle läinud kostjale. Tasaarvestus on lubatav.

21.Kostja ei ole minetanud õigust tugineda puudustele. Neist on teatatud õigeaegselt, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tellis kostja tööd kolmandalt isikult, s.o Tagor Grupp OÜlt, hoiatades sellest eelnevalt hagejat (I kd, tl 42-44, II kd, tl 92). Puuduste kõrvaldamine maksis 4465,42 eurot (I kd, tl 168, 178, 179, 181, II kd, tl 111), mille hüvitamiseks on kostjal hageja vastu nõue. Kostja küsis võrdlevad pakkumised nii Tagor Grupp OÜ-lt (II kd, tl 106107) kui Eston Ehitus OÜ-lt (II kd, tl 108-110), valides soodsama pakkumise.

22.Selleks, et ehitada katus projektile vastavaks, kulub kostjal 11792,04 eurot (I kd, tl 193).

Nimetatud ulatuses on kostjal hageja vastu kahjunõue.

23.05.09.2018 juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et katuse sinine aluskate tuleb pikemalt välja tuua, sest katuselt suunatakse vihmavesi otse räästakastidesse (I kd, tl 194-195, II kd, tl

91). Kuna hageja kostja nõuet ei täitnud, siis tekkisid aluskatte valest paigaldusest kevadel 2019 hoonele värvikahjustused (I kd, tl 203-204, tl 109-115, tl 115-148, II kd, tl 125-130).

Kahjustuse kõrvaldamine maksab 2101,20 eurot (I kd, tl 192). Nimetatud ulatuses on hagejal kostja vastu kahjunõue.

24.2018 38. – 39. nädalal said veekahjustusi Pärnu, Xxxxxxxxxxx elamu korter nr 1 (I kd, tl 200202) ja 2 (I kd, tl 196-199). Veekahjustusi sai nii esimene kui teine korrus. Veekahjustuste põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei kasutanud ajutise katusekatte materjaline vettpidavat materjali. Katuselt tulev vihmavesi suunati otse kinnisesse räästakasti (I kd, tl 109-115, 116141). Vesi jõudis ka korteri nr 4 kööki läbi ventilatsioonitoru. Kahjustuste tekkimist tõendab ka ilmateenistus.ee arhiiviandmed (II kd, tl 125-130). Kahjust teavitati hagejat 30.09.2018 (II kd, tl 92).

4 2-19-4862 25. Hageja tunnistas veekahju põhjustamist (I kd, tl 148).

26.Korteritele tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks tellis kostja tööd OÜ-st Tagor Grupp.

Kahjustuste kõrvaldamine maksis 4097,82 eurot (I kd, tl 169). Sellest 2386,02 eurot maksis korteri 2 esimese ja teise korruse tubade veekahjustustest tingitud remont (I kd, 183, 184, 189, II kd, tl 112) ja 1711,80 eurot maksis korteri 2 teise korruse toa kahjustatud põranda remont (I kd, tl 182, 186, 188, 190 ja 191, II kd, tl 111 pöördel). 1711,80 eurot on hüvitanud kindlustusandja (II kd, tl 113), kuid selle on kostja nõudest maha arvestanud (II kd, tl 106 pöördel).

Menetluse käik 27. 29.03.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

28.29.04.2019 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks.

29.29.10.2019 toimus asjas esimene eelistung (II kd, tl 45-52). Kohus uuris asjas esitatud tõendeid ja selgitas pooltele tõendamiskoormust. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, et hageja ning kostja leppisid kokku katusekatte paigaldamises mitteprojektijärgselt (VÕS § 621), milline oli poolte kokkulepe töövõtja tasu sissenõutavaks muutumise kohta ja et tööd olid tehtud nõuetekohaselt (VÕS § 637 ja § 636), et vintskapi kokkuehitust puudutavad kuludokumendid on kostjale esitatud ning et hageja 23.11.2018 vastuskiri kostjale saadeti. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, et hageja tähelepanu juhiti jooksvalt töös esinevatele puudustele, millise kahju ja millises ulatuses hüvitas kindlustus, kahju hüvitamise nõuete puhul hageja tegevuse/tegevusetuse ning kahju tekkimise põhjusliku seose kohta, tasaarvestatavate nõuete olemasolu kohta.

30.16.01.2020 toimus asjas teine eelistung, mille käigus kohus uuris asjas esitatud täiendavaid tõendeid ja lahendas poolte taotlused.

31.13.08.2020 kohtuistungil lõpetas kohus poolte nõusolekul eelmenetluse, kuulas vande all üle pooled ja tunnistajad ning vaatas asja sisuliselt läbi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

31.1.Kohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et 2018.a suvel sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana suulise töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1) Xxxxxxxxxxx, Pärnu linn asuva elamu katuse renoveerimise tööde teostamiseks (vt hagiavalduse p-d 1-2, kostja vastuse p 2.1). Kohus tuvastab hageja ja kostja seaduslike esindajate vande all antud ütluste alusel, et hageja pidi renoveerima katuse, sh eemaldama vana katusekatte materjali ja asendama selle uue plekk-katuse katte materjaliga klassikprofiilis, lammutama kaks korstnat ja ehitama need uuesti üles, paigaldama korstnapitsid ja ehitama kokku vintskapid. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde teostamiseks esitas hageja kostjale 04.06.2018 hinnapakkumise (I kd, tl

12), mida kostja aktsepteeris. Lisaks esitas hageja kostja vintskappide kokku ehitamiseks hinnapakkumise 14 eurot/h ühe töömehe kohta ja materjalidekulu hüvitamise kuludokumentide alusel (I kd, tl 176), mida kostja aktsepteeris (I kd, tl 176). Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.

31.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi teostama ehitustööd projekti järgi ja kas tööd pidid hõlmama ka räästakastide pikendust.

31.3.2018 kehtinud EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Kohus tuvastab, et kostja tellis katuse renoveerimise 5 2-19-4862 tööd vastavalt kostja poolt hagejale 17.04.2018 saadetud projektile (I kd, tl 107). Kohus on seisukohal, et asjaolule, mille kohaselt kostja tellis tööd vastavalt projektile, viitab kostja 16.04.2018 e-kiri, millega kostja saadab hagejale nii vanad kui uued joonised majast ja palub hagejalt nii katusele kui vintskappide kokku ehitamisele eraldi pakkumist. Samuti toetavad sellist käsitlust hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused selle kohta, et kostjal oli katusetööde tegemiseks ehitusprojekt, millega hageja oli enne tööde algust tutvunud ning et kostja saatis hagejale ehitusprojekti, et selle järgi ehitada. Eeltoodu annab aluse järeldada, et kostja soov oli saada ehitusprojekti kohane katuse ehitus. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja soovis hagejalt ka korstnatega seonduvate tööde teostamist, mida projekt ette ei näinud, ei anna alust järeldada, et kostja ei soovinud projektis kajastatud tööde teostamist vastavalt projektile.

31.4.Kohus tuvastab, et hageja tööde teostamise aluseks olnud 04.06.2018 hinnapakkumine (I kd, tl 12) sisaldab positsioone räästakasti laud 22*100 mm ja räästakasti ehitus, samuti lisasarika 50*100 mm+pikendus, millest saab järeldada, et kostja sai hinnapakkumisest aru, et see sisaldab räästakasti pikenduse teostamist. Kohus ei hinda eraldi hageja 26.04.2018 pakkumist (I kd, tl 105), kuna selle pakkumise alusel töid ei teostatud. Hageja esindaja andis vande all ütlusi, mille kohaselt oli tegemist möödarääkimisega, et projektis oli sarikate pikendamine, aga hageja seda ei teostanud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja soovis katuse renoveerimist vastavalt projektile ja hageja esitas professionaalse teenuse osutajana kostjale hinnapakkumise, siis oleks hageja pidanud kostjale selgitama, mida hinnapakkumine sisaldab. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 3, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et hageja pidi teostama ka räästakasti pikendusega seonduvad tööd.

32.VÕS § 637 lg 4 sätestab et, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.02.2008 lahendis nr 3-2-1-1-08 asunud seisukohale, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (p 11). Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud oma 25.06.2009 otsuses nr 3-2-1-67-09 (p 14). Samuti on Riigikohus oma 21.06.2018 otsuse nr 2-16-5851 sedastanud, et VÕS § 637 lg 4 kohane vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastu võtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi.

32.1.Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 03.09.2018 arve (I kd, tl 13) koos teostatud tööde aktiga 1 (I kd, tl 14), 24.09.2018 arve (I kd, tl 15) koos teostatud tööde aktiga 2 (I kd, tl 16) ja 01.11.2018 arve (I kd, tl 17) koos teostatud tööde aktiga 3 (I kd, tl 18-23). Pooled ei vaidle selle üle, et kõik teostatud tööde aktid on allkirjastamata1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kaks esimest arvet tasunud. Tasumata on 01.11.2018 arve. Kui aktidest nr 1 ja 2 nähtub üleantavate töödena „renoveerimistööd“ ja maht ruutmeetrites, siis aktist nr 3 nähtuvad nii üleantavad tööd detailselt kui ka tööd, mis on akti tegemise seisuga tegemata. Kohus tuvastab, et 02.11.2018 teatas kostja hagejale kirjalikult, et hageja töös esinevad puudused, ta ei ole valmis tasuma hagejale 01.11.2018 arvet ega nõustu arve aluseks oleva teostatud tööde aktiga nr 3 (I kd, tl 24). Võttes arvesse eeltoodud kohtu tuvastatud asjaolusid on kohus seisukohal, et hageja käitumisest arvete ja teostatud tööde aktide väljastamisel järeldub tahe anda tööd üle VÕS § 637 lg 4 kohaselt, mille järgi muutus hageja tasunõue ka sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et kostja käitumisest 02.11.2018 pretensiooni esitamisel järeldub tahe mitte vastu võtta aktiga nr 3 üleantavaid töid ja kohaldada VÕS § 1 Kostja on oma 16.05.2019 vastuses hagile väitnud, et aktid nr 1 ja 2 on allkirjastatud, kuid hilisema menetluse käigus on kostja väitnud, et aktid on allkirjastamata.

6 2-19-4862 111 kohast õiguskaitsevahendit. Seega ei olnud arvete ja teostatud tööde aktide väljastamise eesmärgiks pelgalt tööde etapiviisiline rahastamine, nagu väitis kostja, vaid tööde etapiviisiline üleandmine ja vastuvõtmine ning tööde eest tasumine. Kohus on seisukohal, et ehitustöödel on tööde etapiviisiline üleandmine ja vastuvõtmine tavapärane.

32.2.Kohus tuvastab, et aktiga nr 3 on hageja soovinud kostjale üle anda katusepleki, redeli, käigutee, korstnaplekkide, parapetipleki hoovipoolse paigaldamise tööd summas 3600 eurot (lisandub käibemaks) ja vintskapi ehitamise tööd, mis sisaldab tööraha 76,5 tundi eest kokku 2142 eurot (lisandub käibemaks) ja materjali kulu 485,26 eurot (lisandub käibemaks) (I kd, tl 18). Aktis on nimetatud materjalikulu. Teostamata jäi otsa räästa laudise paigaldus, rennid, torud, lumetõke ja tänavapoolne parapett (I kd, tl 19).

33.VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja 02.11.2018 kirjaga on tuvastatud, et kostja keeldus kolmanda etapi töid vastu võtmast. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu 02.03.2015 otsus nr 3-2-1-145-14, p 19). Seega oli hageja kohustus tõendada, et kolmanda etapi tööd on valmis ja ehitatud nõuetekohaselt.

Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega vastuolus olla tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08 ja 13.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14).

33.1.Kuigi hageja ei ole esile toonud, et ta oleks andnud kostjale konkreetse tähtaja kolmanda etapi tööde vastuvõtmiseks, siis on arvel ( I kd, tl 17) märgitud maksetähtajaks märgitud 05.11.2018. Arvestades asjaolu, et kostja töös esinevatele puudustele tuginenud 02.11.2018 pretensioonis, siis peab kohus tööde vastuvõtmiseks mõistlikuks ajavahemikuks arve maksmise tähtaega, s.o ajavahemikku 02.11.2018 - 05.11.2018.

33.2.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja võis keelduda töö vastuvõtmisest. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt kostja 02.11.2018 pretensioonist tuvastab kohus, et kostja keeldus töid vastu võtmast tuginedes ehitusinsener P.L. poolt esitatud hinnangus nimetatud puudustele (I kd, tl 26-29). Kohus tuvastab, et nimetatud hinnangus on puudustena nimetatud järgmist: -katusepleki paigaldamise tulemusena on tekkinud ebastandardne räästasõlm, kus katusepaanid ei jookse paralleelselt katuse äärtega ülevalt alla, vaid nurgaga katuse ühte äärde sisse. -pleki paigaldamisel on tehtud vajalikud ülespöörded oluliselt madalamatena kui paigaldusjuhend ja ehitusnormid ette näevad. -katuse pleki paanide ja neelupleki ühendus on kohati kinnitatud kruvidega ja kohati ei ole kruve. Paigaldusjuhend kruvide kasutamist ette ei näe.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et P.L. hinnang ei kajasta objekti ehituslikku lõppseisu hageja objektilt lahkumisel. Kohus tuvastab P.L. hinnangu alusel, et nimetatud puuduste tagajärjel ei ole tagatud projektikohane katuse paigaldus ega selle veekindlus. Kohus ei anna eraldi hinnangut P.L. 24.04.2019 hinnangus (I kd, tl 116 – 121) välja toodud täiendavatele puudustele, kuna nendele tuginevalt ei ole kostja keeldunud töid vastu võtmast.

33.3.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud K.K. audit (I kd, tl 35 – 39) ei lükka P.L. seisukohti puuduste olemasolust otseselt ümber. Tõendist nähtub, et K.K. audit on teostatud 21. – 24.03.2019, s.o pärast seda, kui Tagor Grupp OÜ kõrvaldas objektil P.L. hinnangus 7 2-19-4862 osundatud puudusi (vt kohtuotsuse p 42). Auditist ei nähtu, kuidas on K.K. jõudnud järeldusele, et ehitustööd vastavad projektile ning katuseplekk on paigaldatud veetihedalt ja nõuetekohaselt. K.K. seisukohad on kohtu hinnangul ümber lükatud P.L. 24.04.2019 seisukohtadega (I kd, tl 116 – 121). P.L. seisukohti toetab J.J.e 04.05.2019 kiri (I kd, tl 127), J.J.e 16.12.2019 kirjalik hinnang (II kd, tl 132 – 138) ja J.J.e tunnistajana antud ütlused.

Kohus ei nõustu kostja väitega J.J.e 04.05.2019 kirja ebausaldusväärsusest, kuna kohus kuulas J.J.e tunnistajana üle. J.J. kordas kohtu hinnangul tunnistajana antud ütlustes oma 04.05.2019 kirjas toodut. K.K. 26.11.2019 hinnangust (II kd, tl 70 – 72) nähtub, et ta ei eita ebastandardse räästasõlme olemasolu, kuid on seisukohal, et klassikprofiilis katusekatet ei olnud võimalik teistmoodi paigaldada. Seoses ülespööretega nähtub K.K. hinnangust, et osaliselt on ta tuginenud ülespöörete piisavuse osas hageja enda väidetele neid faktiliselt kontrollimata (vähemalt ei nähtu K.K. hinnangust, et ta oleks ülespöörete vastavust juhendile ja normidele ise tuvastanud) ja osaliselt väitnud, et ülespöörded on piisavad, kuivõrd AS Toode paigaldusjuhend näeb ette ülespöörded 3-4 cm. Kohtule esitatud AS Toode paigaldusjuhendist ei nähtu, millise suurusega peavad ülespöörded olema (I kd, tl 4041). Hageja viidatud lõik paigaldusjuhendist ei räägi mitte ülespöördest, vaid püstvaltsi äralõikamisest (I kd, tl 40 pöördel „Neelud“). Seega ei ole K.K. arvamus vastavas osas kontrollitav. J.J.e 16.12.2019 arvamusest nähtuvalt peavad ülespöörded olema 250 – 300 mm vastavalt katuseehituse standardist EVS: 920-2 ja valtsitud metallist katusekate RT 8510862-et. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt asja materjalidest ei leppinud pooled kokku, millistele normidele katusetööd pidid vastama. Sellegi poolest peab kohus asjakohaseks lähtuda ülespöörete osas soovituslikest standardidest EVS: 920-2 ja RT 85-10862-et, kuivõrd need annavad indikatsiooni sellest, millistele parameetritele aktsepteeritav töö vastama peaks. Samuti saab hagejalt kui oma majandus-ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult eeldada vähemalt katusetöid reguleerivatele üldnormidele vastava töö tegemist. Arvestades asjaolu, et standardid näevad ette ülespöörded 250-300 mm, s.o 25 – 30 cm, ei saa pidada 34 cm kõrgust ülespööret oma ülesannet täitvaks lahenduseks. K.K. 26.11.2019 hinnangust nähtuvalt ei eita ta asjaolu, et katuse pleki paanide ja neelupleki ühendus on kohati kinnitatud kruvidega ja kohati ei ole kruve ja paigaldusjuhend kruvide kasutamist ette ei näe. Kohus tuvastab seega, et P.L. 02.11.2018 arvamuses kirjeldatud ja kohtuotsuse punktis 33.2 mainitud puudused hageja töös eksisteerisid. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ise puudused kõrvaldas.

33.4.Kohus ei anna eraldi hinnangut kostja väitele, mille kohaselt jättis hageja kinni ehitamata maja seinas oleva lahtise ava, kuna sellele väitele ei ole kostja oma vastuväiteid hagile rajanud. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et P.L. oleks kostja juhatuse liikmega isiklikult seotud või tema arvamusi ei saa pidada muul põhjusel usaldusväärseks.

33.5.Oluliseks puuduseks, mis annab alust keelduda töö vastuvõtmisest, tuleb pidada eelkõige puudust, mis takistab ehitise kasutamist kas tervikuna või suures osas või mis mõjutab märkimisväärselt ehitise püsivust ja ohutust. Lisaks eristuvad olulised ehituslikud puudused seeläbi, et nende kõrvaldamiseks tuleb vähemalt üldjuhul teha teatavas mahus ehitustöid.

Puudused võivad olla olulised ka põhjusel, et nende kõrvaldamisele eeldatavasti kuluv rahasumma moodustab suure osa ehitamise eelarvest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 2.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-62660, p 12.1).

33.6.Antud juhul nähtub tööde tegemise aluseks olevast hinnapakkumisest (I kd, tl 12) ja vintskapitöödele kulunud summast (nähtub III etapi teostatud tööde aktist nr 3, I kd, tl 1823), et hageja tööde kogumaht oli 24 521,80 eurot, millest töid oli tehtud 20 072,71 euro eest (I kd, tl 13-23). Kostja esitatud arvest nähtub, et puuduste kõrvaldamiseks olid vajalikud tööd kogumahus 4465,45 eurot, mis hõlmasid endas otsapleki alla vett suunavate paanide korrigeerimist, lumetõkete paigaldust, olemasolevate liiteplekkide korrigeerimist ja puuduvate paigaldust, puuduvate otsaplekkide paigaldust, korstnaplekkide korrigeerimist, 8 2-19-4862 vihmaveesüsteemide paigaldust, avatud tuulekastide lõpetamist ja parapetipleki otste tegemist ning ühe poole vahetust (I kd, tl 168, 178, 179, 181, II kd, tl 111). Üleandmise vastuvõtmise aktist (I kd, tl 178) nähtub, et kostja on töö ilma pretensioonideta vastu võtnud.

Seega moodustab puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks vajalik summa 18,21% hageja poolt pakutud tööde kogumahust ja 22,25% tehtud tööde kogumahust. Eeltoodust järeldub, et juba tehtud töös esinevaid puudusi oli võimalik kõrvaldada, millega tagati katuse veepidavus ja sihipärane funktsioneerimine. Ainuüksi asjaolu, et katusepaanide paigaldamise suund ei ole olnud projektikohane, ei ole kohtu hinnangul käsitletav olulise puudusena, kuna projektdokumentatsiooni on võimalik korrigeerida, s.t seadustada. Kostja vande all antud ütlus selle kohta, et tal ei ole võimalik olemasolevas olukorras saada katuse ja vintskappide osas kasutusluba, on oletuslik, kuna kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et kasutusluba ei ole taotletud. Puuduste olulisuse hindamisel saab võtta arvesse asjaolu, et kostja on parandatud katust praeguseks juba ca kaks aastat kasutanud. Pärast katuse parandamist ei ole läbijookse esinenud ja katus on funktsioneerinud tõrgeteta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sellises suurusjärgus maksumusega puuduste kõrvaldamist ei saa pidada uue katuse ehitamisega võrreldes nii oluliseks, et need võiksid oma hinna tõttu anda alust keelduda kogu töö vastuvõtmisest. Muudele puudustele kostja tööde vastuvõtmiseks ettenähtud aja jooksul ei tuginenud. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et tellijal ei olnud alust töid mitte vastu võtta, sest kostja viidatud puudused ei olnud sedavõrd olulised, mis oleks õigustanud tööde vastu võtmata jätmist. Kohus loeb tööd vastuvõetuks 05.11.2018 seisuga.

34.Kostja on vaidlustanud vintskapi kokkuehitusele kulunud tööde mahu. Kohus on seisukohal, et asjas on tõendatud vintskapitöödega seonduva tööraha kujunemine ja põhjendatus. Kohus loeb hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega tuvastatuks, et vintskapitöid teostas kaks töömeest kokku 76,50 tundi. Poolte kokkuleppe alusel oli ühe töötunni hind 14 eurot+käibemaks. Seega kujuneb töörahaks 76,5*2*14=2142 eurot, koos käibemaksuga 2570,40 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et sellises ulatuses töid ei tehtud. Kohus on seisukohal, et osaliselt põhjendatud on hageja nõue materjalikulu osas. Kohus tuvastas, et materjalikulu tuli hüvitada kuludokumentide alusel. Kostja ei vaidle vastu Espak Pärnu AS arvele summas 67,48 eurot (II kd, tl 66, II kd, tl 122). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on teostatud tööde aktis kajastuv materjalikulu UYKH.18X145X5100 summas 173,33 eurot.

Nimetatud kulu on tõendatud Puumarket AS arvega (II kd, tl 68). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on teostatud tööde aktis kajastuv materjalikulu laud 22 *100/7 jm 22150/3,1 jm summas 5 eurot. Nimetatud kulu on tõendatud Puumarket AS arvega (I kd, tl 67). Muus osas on materjalikulu kohtu hinnangul tõendamata, kuna kohtule esitatud arvetel kajastuv ja teostatud tööde aktis kajastuv ei kattu. Seega on vintskapi tööde eest taotletav tasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud 2816,21 eurot. Kokku on hageja akti nr 3 alusel esitatud arve nr 201812 (I kd, tl 17) seega põhjendatud summas 7136,21 eurot, mis on kohtu hinnangul muutunud sissenõutavaks.

35.Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude summas 720 eurot, mis seisneb kohtueelselt kantud õigusabikuludes. Riigikohus on oma 03.04.2013 lahendis nr 3-2-1-19-13 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Kohus tuvastab, et hageja kandis õigusabikulusid 720 eurot Priit Palmiste Advokaadibüroo arve nr 1660 alusel (I kd, tl 47). Kohus tuvastab, et arve on esitatud kliendikohtumise, materjalidega tutvumise, analüüsimise ja õigusliku positsiooni kujundamise ning 23.11.2018 kirja koostamise eest. Kohtule on esitatud 23.11.2018 kiri (I kd, tl 31 – 33). Kostja on vaidlustanud kirja saamise 23.11.2018 ja on väitnud, et kiri jõudis temani alles 18.02.2019.

9 2-19-4862 Hageja ei ole esitanud tõendeid 23.11.2018 kirja saatmise kohta enne kui 18.02.2019, kuigi kohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele oma väidet tõendada.

35.1.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa pidada kohtueelselt kantud õigusabikulusid selliseks, mille hüvitamise kohustuse saaks kostjale panna. Nähtuvalt 23.11.2018 kirjast on selle eesmärk saavutada hageja arve tasumine ja lahendada poolte erimeelsused ekspertiisi tellimise teel. Olukorras, kus kirja saatmine kostjale on tuvastatav alles 18.02.2019, s.o ajal, kui hageja oli juba tellinud ja puudustega töö parandamise ja korteritele tekitatud veekahjude likvideerimise, ei saa pidada kirja koostamise ja saatmise eesmärki saavutatavaks, millest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks, et kostja peaks nimetatud kulu hagejale hüvitama.

Kohtu hinnangul ei muuda nimetatut ka hageja väide, et isegi kui oleks tuvastatav kirja saatmine 23.11.2018, siis ei oleks kostja meelt muutnud. Kohtu hinnangul on tegemist oletusliku ja paljasõnalise väitega. Kostja 28.02.2018 kiri (I kd, tl 45 – 46) ei tõenda kohtu hinnangul hageja väidet, et kostja ei oleks 23.11.2018 kirja õigel ajal saanuna oma meelt muutnud. Kohus jätab hageja kahjunõude rahuldamata.

36.Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine ja tööde vastuvõetuks lugemine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Kostja peab arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31).

37.Kohus tuvastab, et hageja esitas 02.11.2018 kostjale tehtud tööde parandamise nõude vastavalt VÕS § 646 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 33 jj, et nõudes nimetatud puudused esinesid hageja töös. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on selgitanud oma otsuses nr 3-2-1-177-11 p-s 13, et töövõtja ei saa vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte.

37.1.Kohus on seisukohal, et töövõtjal lasuvad tema eeldatava professionaalsuse tõttu laialdased kontrolli- ja informatsioonikohustused. Töövõtja peab enne töö vastuvõtmist veenduma, kas tellitud tööd on võimalik nõuetekohaselt teostada ja probleemide ilmnemisel tellijat informeerima. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hageja ei vastuta katusekatte paigaldamisel tekkinud ebastandardse sõlme tekkimise eest, sest pooled leppisid katusekatte paigaldamises kokku klassikprofiilis mitte käsiprofiilis. Kohtu hinnangul ei ole hageja juhatuse liikme ütlused usutavad osas, mis puudutab kostja informeerimist katusekatte klassikprofiilis paigaldamise võimatuse kohta. Hageja juhatuse liikme ütluste kohaselt informeeris ta kostjat enne ehitustööde algust asjaolust, et katusekatet ei saa paigaldada klassikprofiilist vastavalt projektile. Samas väitis hageja juhatuse liige ja ka tunnistaja O.T., et enne pleki faktilist paigaldamist ei ole teada, kuidas plekipaanid jooksevad. Järelikult ei saanud olla teada ka, kas klassikprofiilis plekipaanide paigaldamisel tekivad ebastandardsed sõlmed või mitte ja hageja juhatuse liikme ütlused on vastuolulised. Lisaks eeltoodule andis hageja seaduslik esindaja ütlusi selle kohta, et ta ei informeerinud kostjat sellest, et klassikprofiili paigaldamisel muutub katuse projektijärgne välimus. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et tegelikult ei informeerinud hageja seaduslik esindaja kostjat sellest, et klassikprofiili ei ole võimalik projektijärgselt paigaldada või vähemalt sellele, et informeerimine oli oma sisult olulisel määral puudulik, millest tulenevalt ei saanud kostja võtta vastu kaalutletud otsust katusekatte valikul.

37.2.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kostja tellitud töö oli sedavõrd ebastandardne ning objekti eripärasid arvestades ei olnud võimalik projektikohaselt 10 2-19-4862 klassikprofiilis plekk-katusekatet paigaldada. Nii P.L. kui J.J. on spetsilistidena kinnitanud, et klassikprofiili projektikohane paigaldus oli võimalik, kui plekipaanid oleks tellitud ilma tehase alumise ääreta ja valmistada alumine äär koha peal käsitööna (I kd, tl 118, 133).

Spetsialist K.K. on selgitanud, et klassikprofiilipaane tarnitakse vastavalt katuse mõõtmetele objektile ja paigaldatakse katusele muutmata kujul, mille tõttu ei tohi plekki keerata, väänata, lõigata ega muul viisil mõjutada, vastasel korral kaoks tootja garantii ja see võib pärssida katuse veepidavust ja esteetilist välimust (II kd, tl 70 pöördel). Samas ei ole esitatud kohtule toote garantiitingimusi, et oleks võimalik tuvastada garantii mittekehtivust paanide lõikamisel. Kohtule on esitatud toote paigaldusjuhend, kust nähtub, et paanide lõikamine ei ole välistatud, nt katuse neelude juurest jne (I kd, tl 40 – 41). Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et klassikprofiili projektijärgne paigaldus oli võimalik.

37.3.Vastavalt 2018 kehtinud EhS § 12 lg-le 1 tuleb ehitada ehitusprojekti kohasel, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Antud juhul on hageja paigaldanud katusekatte selliselt, mis ei vasta projektis sisalduvatel joonistel nähtuvale katusekatte jooksmise suunale, mille tulemusena on hageja paigaldanud mitteprojektikohase katuse, millega hageja on rikkunud EhS § 12 lg-t 1.

38.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole minetanud õigust tugineda tehtud tööde mittevastavusele hageja väidetud põhjusel, et kostja ei taganud objektil omanikujärelevalvet. Riigikohus on oma 28.02.2012 otsuses nr 3-2-1-177-11 p-s 15 järeldanud, et töövõtja ei saa vabaneda vastutusest ega võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada võimaliku ebapiisava hageja omanikujärelevalvega (EHS § 30 lg 1). Puudustest on teatatud mõistliku aja jooksul, sisuliselt päev pärast kolmanda akti saamist.

38.1.Vastavalt VÕS § 646 lg-le 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus on seisukohal, et kostja on õigustatud VÕS § 646 lg 5 kohast kulunõuet maksma panema, vaatamata sellele, et kostja ei ole Xxxxxxxxxxx, Pärnu asuva kinnistu ja sellel oleva hoone omanik (II kd, tl 35).

Töövõtulepingut reguleerivad sätete kohaselt ei ole kulunõude maksmapanemise eelduseks asjaolu, et tellija peab olema asja omanik. Kulunõude maksmapanemise üldiseks eelduseks on, et töövõtja on töövõtulepingut rikkunud, töö ei vasta lepingutingimustele ja töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

38.2.Kohus tuvastab, et 02.11.2018 kirjas andis kostja hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 11.11.2018, s.o 9 kalendripäeva. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistliku tähtajaga, vaatamata sellele, et ajavahemik sisaldab nelja nädalavahetuse päeva.

Töövõtulepingu puhul on töövõtja vaba korraldama oma tööaega ja see ei sõltu sellest, kas tööd tehakse nädala sees või nädalavahetusel. Isegi, kui nõustuda sellega, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oli liiga lühike, siis kohaldub VÕS § 114 lg 1, mille viimase lause kohaselt, kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kohus tuvastab, et veel 12.11.2018 ei olnud kostja asunud ise puudusi kõrvaldama, vaid hoiatas hagejat, et ta asub puudusi ise kõrvaldama, kuna hageja teatas kostjale 05.11.2018, et ta on tööd korrektselt teinud (II kd, tl 95), s.t ta ei kõrvalda puudusi. Hageja väitel vastas ta kostja pretensioonile 23.11.2018 (I kd, tl 31 – 33).

Kuigi kohus tegi hagejale vastava ettepaneku 29.10.2019 toimunud kohtuistungil, ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et tema 23.11.2018 kiri kostjale saadeti, millest tulenevalt ei saa kohus tuvastada, et hageja kostjale kirja saatis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pärast 02.11.2018 enam Xxxxxxxxxxx, Pärnu objektile ei läinud, puudusi ei kõrvaldanud ja töid ei lõpetanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja oli 11 2-19-4862 õigustatud korraldama töös esinenud puuduste kõrvaldamise ja tööde lõpetamise ise ja esitama puuduste kõrvaldamise osas hagejale VÕS § 646 lg 5 kohase kulude hüvitamise nõude.

38.3.Kostja väitel kulus katusetöödes esinenud osa puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpule viimiseks 4465,42 eurot (I kd, tl 168, 178-179), teostatud töödest lumetõkete paigaldus, vihmaveesüsteemide paigaldus, parapetipleki otste tegemine ja avatud tuulekastide lõpetamine kuulus hageja poolt lõpetamata tööde hulka, mille kohus tuvastab Tagor Grupp OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 178) ja hageja tööde teostamise akti nr 3 alusel (I kd, tl 18-19). Kohus tuvastab, et kostja on vastavas ulatuses kulud kandnud (I kd, tl 181). Kohus ei nõustu hageja väitega, et Tagor Grupp OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve oleksid asjakohatud tõendid põhjusel, et tegemist on allkirjastamata dokumentidega ja arvel ei ole näidatud eraldi töö- ja materjalikulu. RPS ei sätesta, et arved peaksid olema allkirjastatud. Kostja on kohtule esitanud allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti (I kd, tl 111), millest nähtuvad konkreetsed tööd. Asjaolu, et arvel ega tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole eraldi välja toodud töö- ja materjalikulu, ei muuda neid dokumente asjakohatuteks. Kohus on seisukohal, et järelikult sisaldab hind nii töö- kui ka materjalikulu.

38.4.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole õigustatud hageja arvel rikastuma puuduste kõrvaldamisel, millest tulenevalt tuleb kostja kantud kuludest maha arvestada hageja poolt tegemata jäänud tööde tasu. Juhul, kui hageja oleks töid jätkanud pärast 02.11.2018, siis oleks kostja pidanud vastavas osas tasu hagejale maksma. Juhul, kui kohus arvestaks kulude hüvitamise nõude lahendamisel hageja kahjuks ka need kulud, mida kostja tegi tööde lõpule viimiseks, siis tekiks olukord, kus kostja ei pidanudki viimase etapi tööde eest tasuma.

Vastavalt Tagor Grupp OÜ hinnapakkumisele (II kd, tl 106) on hageja poolt lõpetamata tööde teostamise maksumuseks 953 eurot, millele lisandub käibemaks, ja teostatud tööde parandamise kulu 2911 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 3493,20 eurot. Kuivõrd hinnapakkumise ja tööde-üleandmise vastuvõtmise akti sisu ja maht erinevad, s.t teostatud tööde aktis ei sisaldu hinnapakkumises olnud ebastandartsete katusesõlmede avamine ja sulgemise ja ebastandardsete katusesõlmede ümberehitamise töid, siis järeldab kohus sellest, et viimati mainitud kahe töö maksumus oli 171,38 eurot koos käibemaksuga, s.o hinnapakkumise ja tegelikult teostatud tööde hinna vahe. Seega järeldub, et kostja õigustatud kulu suurus on 3321,82 eurot.

38.5.Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei olnud P.L. 02.11.2018 arvamuses esile toodud puudustena esile toodud otsapleki alla vett suunavate paanide korrigeerimist, olemasolevate liiteplekkide korrigeerimist ja puuduvate paigaldust, puuduvate otsaplekkide paigaldust, korstnaplekkide korrigeerimist, millest tulenevalt ei saa kostja kulu hüvitamist nõuda. Kohtu hinnangul sisaldab P.L. 02.11.2018 arvamus hageja töös sisalduvate puuduste loetelu, mitte loetelu sellest, mida tuleb teha selleks, et puudusi kõrvaldada. Hageja ei ole tuginenud menetluses väitele, et hagejale etteheidetud puudused oleksid teostatud ulatuses ebakorrektselt kõrvaldatud.

39.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

39.1.Kohus on seisukohal, et antud juhul on tuvastatav, et hageja rikkus kohustust tagada Xxxxxxxxxxx, Pärnu elamus asuvate korterite säilimine katusetööde ajal, mille tagajärjel 12 2-19-4862 tekkisid sadeveest kahjustused Xxxxxxxxxxx, Pärnu korterile 1 ja 2. Kuigi pooled ei ole taolises kohustuses eraldi kokku leppinud, siis tuleneb vastav kohustus hagejale VÕS § 640 lg-st 2, mis sätestab, et töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Riigikohus on oma 06.03.2019 otsuses nr 2-17-15317 p-s 11 asunud seisukohale, et VÕS § 640 lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka juhul, kui kahju tekib esemele, mis on töö tegemiseks töövõtjale antud. Sel alusel peab töövõtja tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesoleval juhul.

39.2.Kohus tuvastab, et 16.09.2018 sadas Pärnus 6,5 mm sademeid, 17.09.2018 sadas Pärnus 0,4 mm sademeid, 23.09.2018 sadas Pärnus 7,2 mm sademeid, 26.09.2018 sadas Pärnus 7,4 mm sademeid, 27.09.2018 sadas Pärnus 4,6 mm sademeid, 28.09.2018 sadas Pärnu 43,9 mm sademeid (II kd, tl 125-130). Kohus tuvastab, et Xxxxxxxxxxx, Pärnu asuva elamu katus oli eelnimetatud perioodil sadevee vältimiseks vintskapi osas kaetud presendist koormakatetega (II kd, tl 19, 92). 2018 38. – 39. nädalal said veekahjustusi Pärnu, Xxxxxxxxxxx elamu korter nr 1 esimene ja teine korrus (kahe korruse laed ja põrandad) (I kd, tl 196-199). Kohus tuvastab, et hageja võttis omaks, et ta vastutab korterile nr 2 tekitatud kahjustuste tekitamise eest 03.10.2018 e-kirjas „Ema poolne uputus oli meie süü kui nii saab öelda, kuna me tegime kõik, et see ei juhtuks, selle uputuse olen ma nõus üks ühele taastama, selleks on vaja kahjuhindajat mitte lakke vaadates pärast hind öelda“ (I kd, tl 148). Kohus tuvastab, et H.K. elab korteri nr 2 H. ja S.K.i kirja alusel (I kd, tl 112). Kohus tuvastab O.T.i ütluste alusel, et vett sadas läbi katuse neelukohast, vesi tilkus katuse alla konstruktsioonidesse. Seega on tuvastatud hageja tegevus ja seos hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastutus välistatud sellest, et koormakate võis olla defektne. Kohus on seisukohal, et hageja kui töövõtja vastutab selle eest, et korterid säiliksid ajal, mil katusetöid tehakse (kohtuotsuse p 42.1).

39.3.Kohus tuvastab, et veekahjustusi sai lisaks korterile 2 korteri 1 elutoa aknapalede viimistlus (I kd, tl 200-202, S.E.i ütlused, hageja seadusliku esindaja 01.10.2018 kirjavahetus (II kd, tl 92, milles hageja esindaja kinnitab, et ta veendus ise, et ümber aknaraami on vett tulnud).

Veekahjustuse põhjuseks oli asjaolu, et katuse sinine aluskate oli juhitud otse räästakasti, kust vesi imbus konstruktsioonidesse. Asjaolu, et veekahju põhjuseks oli aluskatte juhtimine räästakasti on kohtu hinnangul tõendatud S.E.i tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt ta nägi, et vesi tuli räästakastist ning enne ehitust ei olnud korteri 2 aknapaledel veekahjustusi. Ka O.T. kinnitas tunnistajana, et kile oli juhitud räästakasti. Lisaks nähtub nimetatud asjaolu kohtule esitatud fotodelt (I kd, tl 194-195). O.T.i ütlused selle kohta, et objektil ei saanud räästakasti vett minna, kuna vihma ei sadanud, on ümber lükatud ilmateenistus.ee andmetega (II kd, tl 125-130). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud pildid puistvillast (II kd, tl 40-42) hageja väidet sellest, et vesi ei tulnud räästakastist. Antud juhul ei ole teada, millal on fotod tehtud ega millisest kohast on fotod tehtud, eriti arvestades asjaolu, et vesi tuli ühest kohast, kuid räästakast ümbritseb suurt osa majast. Kohtu järeldusi kahju põhjusest toetavad ka kahjustusi kõrvaldamas käinud Tagor Grupp OÜ juhatuse liikme I.A. kiri (I kd, tl 140), milles kirjeldatakse, et sinine aluskate ei olnud paigaldatud üle räästakasti serva, S. ja H.K.i kiri kohtule (I kd, tl 110-112). Kohus ei nõustu hagejaga I.A. ja S. ning H.K.i kirjade ebausaldusväärusest. Riigikohus on oma 14.10.2015 lahendis nr 32-1-115-15 asunud seisukohale, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Seega on tuvastatud hageja tegevus ja seos hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

39.4.Kohus tuvastab, et lisaks eeltoodule sai räästakasti juhitud ja konstruktsioonidesse imbunud sadeveest kahjustada ka hoone fassaadi värvkate. Kohus peab usutavaks, et räästakasti 13 2-19-4862 juhitud sadevesi imbus konstruktsioonidesse, mis kahjustas lisaks korterile 1 ka hoone fassaadi ja räästakastide värvkatet. Asjaolu, et fassaadi ja räästakastide värvkate sai kahjustada, tõendavad kohtu hinnangul fotod (I kd, tl 110 -111). Fotodelt nähtub kohtu hinnangul ka asjaolu, et kahjustustest puutumata voodrilaua osad on värviga ühtlaselt kaetud ja fassaadi välimus on rahuldav. S.E.i tunnistajana antud ütlused selle kohta, et maja räästakastid ja fassaad said kahjustada, värv hakkas kobrutama 2019. Tunnistaja nägi, et need kohad, kust vett tuli, hakkasid kobrutama. Enne ei olnud fassaadil kobrutamise jälgi, sest see oli just värvitud ja eelmine omanik oli vahetanud ära mädanenud voodrilauad.

Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotod (II kd, tl 31-34) ei lükka eeltoodud kohtu tuvastust ümber, kuivõrd pole teada, millal fotod tehtud on, s.t kas enne või pärast kahju tekitanud sündmusi.

39.5.Kohus on seisukohal, et fotodelt on näha, et kahjustused saavad alguse räästakastidest ja on suunaga allapoole. Olukorras, kus sadevesi jooksis läbi räästakasti konstruktsioonidesse, on usutav, et fassaadi värvkate sai kahjustada kohtadest, kus vesi värvi ja voodrilaua vahele tungis.

39.6.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud googlemaps foto Xxxxxxxxxxx fassaadist (II kd, tl

39)ei tõenda asjaolu, et maja fassaad oli juba enne kahju tekkimist tugevalt kahjustunud.

Tegemist on 2014 tehtud fotoga. Hageja tegi ehitustöid 2018, s.t 4 aastat hiljem. S.E.i tunnistajana antud ütluste kohaselt oli enne ehitustöid maja fassaadi värvitud. O.T. andis ütlusi selle kohta, et fassaadil oli kõvasti värvi peal, kuid esines ka koprumisi. Kõige suuremad probleemid olid vintskapiga. Alumisel korrusel oli ka koprumisi mõnes kohas ja karniis oli ka koprunud. Antud juhul on kohus seisukohal, et O.T.i ütlustest ei järeldu, et koprumised maja alumisel osal, kus kostja etteheidetud kahjustused esinesid, oleksid valdavad sellises ulatuses, mis seaksid kahtluse alla või välistaksid veekahjustuste tekkimise sellest, et hageja suunas sinise aluskatte otse räästakastidesse, mille tagajärjel vesi konstruktsioonidesse tungis. O.T.i ütlustest järeldub, et suurem osa värviga seotud probleeme esines vintskapil, kuid kostja etteheited ei seondu vintskapiga, vaid maja alumise osaga. Hageja väited sellest, et hoone fassaad oli 2018 ehitustegevuse ajal tugevalt amortiseerunud, on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamist ei välista iseenesest asjaolu, et fassaad ei olnud uueväärne ega asjaolu, et projektis oli ette nähtud fassaadi täielik väljavahetamine. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited selle kohta, et hageja tegevuse tagajärjel sellised kahjustusi ei saanud tekkida, on jäänud paljasõnalisteks ja tõendamata.

40.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Kohus nõustub hagejaga selles, et üldjuhul kuulub asjale tekitatud kahju hüvitamise nõue asja omanikule, kuid see ei välista mitteomaniku nõudeid, kui selleks esineb vastav alus.

Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxxxxxxxxx, Pärnu asuv kinnistu ei kuulu kostjale. Kohus tuvastab, et kostja ja kinnistu omanike vahel on sõlmitud 02.04.2018 haldusleping, mille p 1.1 kohaselt on omanikud andnud kostja tasuta kasutusse Xxxxxxxxxxx elamu (II kd, tl 104).

Vastavalt sama lepingu p-le 1.2 on vara kasutusse andmise eesmärgiks mh elamu renoveerimine. Kostja teostab omal kulul vara vajalikud renoveerimistööd vastavalt elamu renoveerimise projektile ja kehtivatele nõuetele ning saab seeläbi vastu õiguse ruumid välja üürida ja teenida üüritulu (II kd, tl 104). Vastavalt sama lepingu p-le 5.1 on kostja kohustatud omanike hüvitama vara maksumuse vara hävimise korral või vara väärtuse vähenemise vara kahjustumise korral, kui vara hävines või sai kahjustada enne omanikele tagastamist (II kd, tl 104 pöördel). Kohus tuvastab, et kinnistu omanikud ja kostja sõlmisid 18.02.2019 halduslepingu lisa 1 (II kd, tl 105), mille p 2 kohaselt peab kostja korraldama hageja töös esinenud puuduste, sh veekahjude likvideerimise ilma, et sellega kaasneks kinnistu omanikele täiendavaid kulusid. Sama lepingu p 3 kohaselt kinnitavad kinnistu omanikud, et kostjal on 14 2-19-4862 kõik õigused hageja töös esinenud puuduste kõrvaldamise korraldamiseks ning sellega seoses hageja suhtes kõikide nõuete, sh veekahjude likvideerimise kulu, esitamiseks. Arvestades eeltoodud tuvastusi on kohus seisukohal, et kinnistu omanike eesmärgiks oli anda kostjale õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist oma nimel ja nõuda selle hüvitamist kostjale. Kohtu hinnangul ei ole taoliselt õiguse andmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et antud juhul esineb alus jätta haldusleping ja selle lisa 1 tõenditena arvestamata. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatav, et halduslepingu lisa 1 kuupäeva oleks võltsitud. Kohus on seisukohal, et asjaolud, et kostja ei teavitanud hagejat lepingu lisast kohe pärast selle sõlmimist ega 16.05.2019 vastuses, ei anna alust järeldada, et lepingu lisa on tehtud tagantjärele.

40.1.Kohus tuvastab Tagor Grupp OÜ üleandmise vastuvõtmise akti nr 3 (I kd, tl 183, II kd, tl

112)ja arve nr 201905 (I kd, tl 184) alusel, et korter 1 veekahjustuste (täielikult) ja korter 2 veekahjustuste likvideerimine (osaliselt) maksis 2386,02 eurot. Kohtu hinnangul ei vähenda tõendite väärtust asjaolu, et arvel nr 201905 ei ole mainitud korterit nr 1, kuid arve aluseks oleval tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on remonditud ka korteri nr 1 aknapaled. Tegemist on ilmselt osalise eksimusega arve kirjelduses. Lisaks tuvastab kohus Tagor Grupp OÜ arvete nr 2019051 (I kd, tl 186) ja 2019052 (I kd, tl 187) alusel ning töödeüleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel, et korter 2 veekahjustuste likvideerimine (täielikult) maksis 1711,80 eurot. Kohus tuvastab, et kahjude likvideerimiseks vajalikud kulud on kostja poolt kantud (I kd, tl 189 -191). Kohus tuvastab, et tekkinud kahjust 1801,80 eurot on hüvitanud Swedbank P&C Insurance AS (II kd, tl 105) ja nimetatud osas ei saa kostjal olla enam kahjunõuet. Kogu kahju suurus saab seega olla 2296,02 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu arvetest ega üleandmise-vastuvõtmise aktidest, et nendes kajastatud tööde maksumus arvestaks juba Swedbank P&C Insurance AS kindlustushüvitist, kuigi hinnapakkumises nr 2018126 (II kd, tl 106 pöördel) on nimetatud, et hinnapakkumisest 1426,5 eurot (lisandub käibemaks) tasub kindlustus. Arvestades asjaolu, et hinnapakkumine, üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved ei ole samas mahus ning üleandmise-vastuvõtmise aktid ega arved ei kajasta kindlustushüvitist, siis on kohus seisukohal, et arvetel ei ole kindlustushüvitist arvesse võetud.

Kohus ei nõustu hageja kriitikaga arvete sisus. Eelnimetatud arved kajastavad n-ö üldpealkirjana: „Xxxxxxxxxxx, Pärnu korter 2 II korruse toa veekahjustatud põranda remont“, millele järgneb arve spetsiifiline kirjeldus, mis omavahel ei kattu, seega ei ole arveid esitatud osaliselt dubleerituna. Kohus on seisukohal, et asjaolud, et arved on allkirjastamata, ei muuda arvete tõendiväärtust. RPS ei sätesta teenuse osutajale kohustust arved allkirjastada. Samuti ei muuda arvete tõendiväärtust nende esitamise ajaline järjestus.

40.2.Fassaadi värvkattele tekkinud kahju suuruse tõendamiseks esitas kostja Tagor Grupp OÜ hinnapakkumise nr 201941 (I kd, tl 192) summas 2101,20 eurot. Kohus tuvastab, et hinnapakkumises sisalduvad järgmised tööd: fassaadi ja tuulekastide puhastus niiskuskahjustusega lahti tulnud värvist, sh liistud ja aknaluugid, värvimine (krunt+värv) kokku 83 m2 ulatuses, katmistööd, transport ja tellingud. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistliku kuluga ja vastupidist ei ole asjas tõendatud. Kohus peab mõistlikuks ka seda, et remonditööd hõlmavad tõenäoliselt suuremat pinda kui ainult kahjustuste alla jääv pind selleks, et tagada fassaadi esteetilist välimust ja minimeerida uue värvkattega seonduvat toonierinevust. Kahju hüvitamist ei välista asjaolu, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vastavas ulatuses kulu veel kandnud. Vastasel korral võiks tekkida vastuvõetamatu olukord, kus kannatanu ei saaks nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainuüksi põhjusel, et tal endal pole piisavalt raha, et vajalikud kulud esmalt ise kanda.

41.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 15 2-19-4862 lg 2 kohaselt, kui tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 199 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-130-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.

41.1.Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja vastu nõue summas 7136,21 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates 05.11.2018. Hageja on esitanud ka viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

41.2.Vastavalt kostja tasaarvestusavalduse täpsustusele (II kd, tl 81) tasaarvestab kostja esmalt kulud, mis olid vajalikud hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o Tagor Grupp OÜ arvest nr 201902 tulenev nõue, mille kohus luges põhjendatuks summas (I kd, tl 179), 3321,82 eurot, teiseks kahjunõude seoses korteritele 1 ja 2 tekitatud veekahjuga, s.o Tagor Grupp OÜ arvetest nr 201905 (I kd, tl 184), 2019051 (I kd, tl 186) ja 2019052 (I kd, tl 188) tulenev nõue, mille kohus luges põhjendatuks summas 2296,02 eurot, seejärel kahjunõue, mis puudutab fassaadile tekitatud veekahju, s.o Tagor Grupp OÜ hinnapakkumisest nr 201941 (I kd, tl 192) tulenev nõue summas 2101,20 eurot, mille kohus luges põhjendatuks, ja seejärel vajadusel Tagor Grupp OÜ hinnapakkumisest nr 201942 (I kd, tl 193) tulenev kohustus summas 11 792,04 eurot.

41.3.Kohtu hinnangul muutusid esimesed kaks nõuet sissenõutavaks 18.02.2019, kui kostja saatis hagejale arved nõuete tasumiseks (II kd, tl 97) ja kolmas nõue muutus sissenõutavaks 16.05.2019 menetlusdokumendi esitamisega, milles kostja teatas vastavas osas oma nõudest.

Seega tekkis tasaarvestuse olukord 5617,84 euro osas 18.02.2019 ja 2101,20 euro osas alates 16.05.2019.

41.4.Hageja viivisenõue on põhjendatud perioodi 06.11.2018 – 18.02.2019 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku summas 164,23 eurot2. 18.02.2019 seisuga tuleb lugeda hageja nõuded tasaarvestatuks kostja nõuetega kokku summas 5617,84 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena on hageja põhinõue 1518,37 eurot ja viivisenõue 164,23 eurot.

Järgnevalt esines tasaarvestuse olukord 16.05.2019. Perioodi 19.02.2019 – 16.05.2019 eest on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teise lause sätestatud määras põhinõudelt 1518,37 eurot summas 28,95 eurot. Hageja nõuded kokku nimetatud päeva seisuga on 1518,37+164,23+28,95 eurot=1711,55 eurot. Kohus luges kostja poolt tasaarvestuseks kasutud Tagor Grupp OÜ hinnapakkumisest nr 201941 tuleneva nõude summas 2101,20 eurot põhjendatuks. Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue täielikult lõppenud.

41.5.Kohus ei hinda eraldi Tagor Grupp OÜ hinnapakkumisest nr 201942 tulenevat nõuet, kuna vastavas osas ei ole vastuhagi esitatud ja hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

Menetluskulud 42. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

2 Viivisearvestused on tehtud www.viivisekalkulaator.ee arvestustele.

16 2-19-4862 43. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

44.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

45.Vastavalt kostja poolt 17.08.2020 esitatud menetluskulude nimekirjale koosnevad kostja menetluskulud lepinguliste esindajate poolt tehtud tööst kostja esindamisel kokku 9427,50 eurot, tunnistajatasust 100 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulust, milleks on P.L. poolt 24.04.2019 täiendava hinnangu koostamine Xxxxxxxxxxx katusetöödele, mille kohta on esitatud kostja vastuse lisana arve summas 360 eurot.

Perioodil 11.04.2019 kuni 14.05.2019 esindas kostjat lepinguline esindaja Tõnu Pihelgas, kelle tegevus kostja esindajana on esitatud kostja poolt 16.05.2019 esitatud vastuse lisas 52.

Kostja lepingulise esindaja tunnihind oli 120 eurot, esindaja tutvus esitatud hagiavaldusega 2 tunni ulatuses, koostas taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks 1 tunni ulatuses, koostas koostöös esindatavaga vastuse hagiavaldusele 19 tunni ulatuses. Kokku moodustavad kostja menetluskulud lepingulisele esindajale perioodil 11.04.2019 - 14.05.2019. a 2640 eurot ilma käibemaksuta.

Perioodil 2019 oktoober kuni menetluse lõpuni esindas kostjat menetluses vandeadvokaat Klen Laus tunnihinnaga 150 eurot. Kostja lepingulisel esindajal kulus kostja esindamisele kokku 45 tundi ja 15 minutuit, sh tsiviilasja materjalide läbitöötamisele ja positsiooni kujundamisele 3 tundi 30 min; kohtu eelistungiks ettevalmistamisele 1 tund 40 min;

29.10.2019 eelistungil osalemisele 2 tundi 20 min; protokolliga tutvumisele, kohtumisele kliendiga seoses edasise menetlusega ja tõendite esitamisega/kogumisega 2 tundi 10 min; kliendi edastatud materjalide läbitöötamisele, kohtumisele kliendiga seoses kostja positsiooni ja tõendite esitamisega 1 tund 40 min; taotluse koostamisele kohtule tähtaja pikendamiseks 15 min; hageja 02.12.2019 menetlusdokumendi ja lisade läbitöötamisele, suhtlusele kliendiga seoses kostja seisukoha koostamisega, tööle tõenditega, kostja seisukoha ja taotluste koostamisele ning kliendi nõustamisele, lisade komplekteerimisele ja kostja 05.12.2019 seisukoha kohtule esitamisele kokku 11 tundi ja 30 min; kirjavahetusele kliendiga seoses kostja esitatud K. Kõiva arvamuses toodud väidete ümberlükkamisega (teise asjatundja arvamuse hankimine) 25 min; teate koostamisele kohtule hageja tähtaja pikendamise taotluse osas 15 min; tööle tõenditega, kostja 20.12.2019 seisukoha ja taotluste koostamisele ning kostja seisukoha ja taotluste koostamisele, kliendiga kooskõlastamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule esitamisele kokku 3 tundi 45 min; hageja 20.12.2019 seisukohaga tutvumisele, suhtlusele kliendiga 40 min; kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund; Pärnu Maakohtu 16.01.2020 istungil osalemisele, arutelule kliendiga seoses kohtumenetluse edasiste sammudega 2 tundi 30 min; tutvumisele istungi protokolliga, suhtlusele kliendiga seoses tunnistajate andmete kogumisega ja kohtunõude täitmisega 45 min; kohtunõude täitmisega seotud menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule esitamisele 40 min; istungiaja kooskõlastamisele kliendiga ja kohtuga, kohtu edastatud istungikavaga tutvumisele, tutvumisele kohtu kirjaga, suhtlusele kliendiga ja kirjale vastamisele, uue istungiaja kooskõlastamisele kohtuga ja kliendiga, kirjavahetusele kohtuga istungiaja osas, tutvumisele uue istungi kutsega, suhtlusele kliendiga seoses tunnistajate teavitamisega uuest 17 2-19-4862 istungiajast kokku 1 tund 30 min; 13.08.2020 istungiks ettevalmistamisele, sh kokkuvõtvate seisukohtade koostamisele 4 tundi 45 min; 13.08.2020 kohtuistungil osalemisele 5 h 55 min.

Kokku moodustavad kostja menetluskulud lepingulisele esindajale perioodil oktoober 2019 kuni menetluse lõpuni 6787,50 eurot ilma käibemaksuta.

46.Kohus on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot ja 150 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik, Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks nii tasu suurusega 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta ja lahendis 3-2-1-131-16 165 eurot tunnis.

47.Kohus on seisukohal, et perioodil 11.04.2019 kuni 14.05.2019 kostjat esindanud lepingulise esindaja töömaht hagiavaldusega tutvumisele on põhjendatud 2 tunni ulatuses.

Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse, milles ta palub menetluskulude katteks tagatise andmiseks taotluse koostamise ajakulu väljamõistmist 1 tunni ulatuses, kuivõrd kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata ning rahuldamata jäetud taotluste koostamise kulu ei kuulu välja mõistmisele kulusid kandma kohustatud poolelt.

Vastavalt menetluskulude nimekirjale kulus kostja esindajal hagile vastuse koostamisele 19 tundi. Hagiavaldusega ja aluseks olevate materjalidega esmatutvumine ning hagile vastuse koostamine on menetluse algetapp, mis hõlmab esindaja poolt materjalidega tutvumist ja analüüsimist ning kliendiga koostöös menetlustaktika kujundamist, olles kõige aja- ja töömahukam osa menetluses. Küll aga ei ole ajakulu vastuse koostamisele põhjendatud eelpoolmärgitud ulatuses, kohus leiab, et arvestades eelnevalt 2 tunni ulatuses hagiavaldusega tutvumist, on vajalik ja põhjendatud ajakulu vastuse koostamisele, arvestades vastuse sisu ja mahtu, 16 tundi, mis on piisav aeg 16-leheküljelise sisulise osaga ja 52 lisaga vastuse koostamisele. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastuse koostamise ajakulu tuleb vähendada 19 tunnilt 16 tunnile. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kokku on kostja esindaja töö maht kostja esindamisel perioodil 11.04.2019 kuni 14.05.2019 vajalik ja põhjendatud 18 tunni ulatuses summas 2160 eurot.

48.Kohus on seisukohal, et perioodil 2019. a oktoober kuni menetluse lõpuni kostjat esindanud lepingulise esindaja töömaht tsiviilasja materjalide läbitöötamisele ja positsiooni kujundamisele on vajalik ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgituid 3 tunni ja 30 min ulatuses, kuivõrd tegemist on mahukate menetlusdokumentide ja lisadega. Samuti peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks 29.10.2019 eelistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tund ja 40 min, kuid vähendab 18 min võrra ajakulu eelistungil osalemisele, kuna kohtuistungi protokolli kohaselt kestis eelistung 2 tundi ja 2 minutit.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest jätab kohus rahuldamata menetluskuludena teiselt poolelt välja mõista kostja esindaja tegevused seoses taotluse koostamisega kohtule ja teate koostamisega kohtule menetlusdokumentide esitamise tähtaja pikendamisteks kokku 30 minuti ulatuses. Kohus on seisukohal, et kulud, mille väljamõistmist saab taotleda teiselt menetlusosaliselt, peavad olema eelkõige kantud seoses esindusfunktsiooni täitmisega (nt menetlusdokumentide koostamine, ettevalmistus ja osalemine istungil). Menetlust korraldavad kulud tuleb jätta menetlusosalise enda kanda.

Kohus vähendab 2 tunni võrra, s.o 9 tunnile 30 minutile hageja 02.12.2019 menetlusdokumendi ja lisade läbitöötamisele, suhtlusele kliendiga seoses kostja seisukoha koostamisega, tööle tõenditega, kostja seisukoha ja taotluste koostamisele ning kliendi nõustamisele, lisade komplekteerimisele ja kostja 05.12.2019 seisukoha kohtule esitamisele kulunud aega, mida hageja taotles kokku 11 tundi ja 30 minutut. Kohus on seisukohal, et olles 1,5 kuu jooksul tsiviilasja materjalidega aktiivselt tegelenud (tutvunud materjalidega, koostanud menetlusdokumente, osalenud kohtuistungil), ei ole vajalik ja põhjendatud esindaja töömaht eelnimetatud tegevustele 11,5 tunni ulatuses, põhjendatud ja vajalik aeg nimetatud toimingutele on 9,5 tundi.

Kohus vähendab 0,5 tunni võrra kostja esindaja tegevustele kulunud aega istungiaja kooskõlastamisele kliendiga ja kohtuga, kohtu edastatud istungikavaga tutvumisele, tutvumisele kohtu kirjaga, suhtlusele kliendiga ja kirjale vastamisele, uue istungiaja 18 2-19-4862 kooskõlastamisele kohtuga ja kliendiga, kirjavahetusele kohtuga istungiaja osas, tutvumisele uue istungi kutsega, suhtlusele kliendiga seoses tunnistajate teavitamisega uuest istungiajast kokku 1 tund ja 30 minutit. Põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud korraldavate tegevustele on 1 tund.

13.08.2020 istungiks ettevalmistamisele, sh kokkuvõtvate seisukohtade koostamisele 4 tundi 45 minutit kulunud aega vähendab kohus 1 tunni võrra, kuivõrd 4-leheküljelise sisulise osaga kokkuvõtvate seisukohtade koostamine hõlmab endas ka ettevalmistamist kohtuistungiks ja kostja esindaja on tsiviilasjaga ja materjalidega tegelenud juba peaaegu 10 kuud ning hageja ei ole peale viimast kohtuistungit esitanud kohtule uusi menetlusdokumente või tõendeid, mille uurimine ja seisukoha võtmine vajaks täiendavat ajakulu. Põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud tegevustele on 3 tundi ja 45 minutit.

Muus osas on kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus lepingulistele esindajale tehtud kulutuste osas vajalik ja põhjendatud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kokku on kostja esindaja töö maht kostja esindamisel perioodil 2019. a oktoober kuni menetluse lõpuni vajalik ja põhjendatud 40 tunni ja 57 minuti ulatuses summas 6142,50 eurot.

49.Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud lepingulistele esindajatele kindlaks kokku summas 8302,50 eurot (s.o 2160 eurot perioodil 11.04.2019 kuni 14.05.2019 lepingulise esindaja kulu ja 6142,50 eurot perioodil 2019. a oktoober kuni menetluse lõpuni lepingulise esindaja kulu). Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud kolme kohtuistungit, on kostja lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud.

50.Menetluskuluna tuleb kindlaks määrata hageja esitatud tõendi (P.L. poolt 24.04.2019 täiendava hinnangu koostamine Xxxxxxxxxxx katusetöödele) saamise kulu summas 360 eurot, mis tuleb vastavalt TsMS § 174 ja § 177 kostjalt hageja kasuks välja mõisa.

51.Hageja taotletud tunnistajatasu 100 eurot ei kuulu kostjalt menetluskuluna väljamõistmisele, kuivõrd hageja taotletud tunnistajad on tunnistajatasu nõudmisest loobunud ja hageja poolt ette makstud tunnistajatasu kuulub tagastamiseks hagejale summas 100 eurot, mille kohta kohus teeb eraldi määruse.

52.Kokku määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 8662,50 eurot (s.o 8302,50 eurot kulud lepingulistele esindajatele ja 360 eurot tõendi saamise kulu). Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

53.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

54.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 19 2-19-4862 Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2022 otsuse RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. augusti 2020. a otsus muutmata.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Craivon OÜ kanda. Mõista Craivon OÜ-lt Smart ICT Solutions OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 1857 eurot 60 senti (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Craivon OÜ-l tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.