← Eesti

2-20-14122/15

Obsah (15)§ 158§ 176§ 146§ 168§ 165§ 163§ 65§ 66§ 170§ 171§ 172§ 173§ 164§ 161§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Kohtuasi 2-20-14122 Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpet

§ 158lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Pankrotihaldur palus määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 1400 eurot. Kohus tegi 14.10.

  1. a määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1400 eurot hiljemalt
  2. novembrini
  3. Võlausaldajad deposiiti nõustud summat ei tasunud. Pankrotimenetluse lõpetamise taotlus
  4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli D Sil arvelduskontodel järgmised saldod:   Swedbank AS-s arvelduskonto xxx saldo oli pankroti väljakuulutamise päe-val (s.o. 05.10.2020) 13,37 eurot; AS-s SEB Pank arvalduskontol nr xxx, mille saldo oli pankroti väljakuulu-tamise päeval (s.o. 05.10.2020) 0,61 eurot, ja kogumiskontot nr xxx, mille saldo 05.10.2020 seisuga oli 30,48 eurot. Haldur esitas Swedbank AS-le avalduse, milles palus vabastada D Si arvelduskonto xxx ja D Sile väljastatud deebetkaart blokeeringust ning lubas D Sil deebetkaardiga välja võtta sularahaautomaadist sularaha 770 eurot päevas/kuus. Seega ei kuulu konto jääk pankrotivara hulka. Pankrotihaldur sulges kogumiskonto ja kogumiskontol olnud jäägi, millest arvestati maha kulud. 28,88 eurot kanti D Si arvelduskontole xxx. Seega on pankrotivaras väljamaksete tegemiseks 28.88 eurot.
  5. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluse kulud (s.h. transpordikulud ja kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 20 eurot, kokku 120 eurot. (alus: Viru Maakohtu 15.07.
  6. a määrus);  Pankrotihalduri arvestatav tasu: Haldur tegi D Si pankrotimenetluses järgmised toimingud arvestusega 80 eurot tunnis.
  7. Järelepärimiste koostamine Maksu- ja Tolliametile (2 x), krediidiasutustesse (10 tk), liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele (16 tk), Bigbank AS-le, TF Bank AB-le, Koduliising AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, laene väljastavatele äriühingutele (41 tk), inkasso teenuseid osutavatele äriühingutele (24 tk), elektrienergia müügi firmadele (7 tk), teleteenu3

(10)2-20-14122 seid osutavatele äriühingutele (7 tk), Maanteeametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, teadete ja avalduste koostamine ja saatmine võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, kohtutäiturile taotluse koostamine ja saatmine täitemenetluste lõpetamise kohta, avalduse koostamine ja saatmine Eesti Töötukassasse ja Swedbank AS-i; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 17 dokumenti): kokku 3 tundi, s.o. 3 x 80 eurot = 240 eurot.
  1. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot.
  2. Taotluse koostamine pankrotitoimkonna moodustamata jätmiseks: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot.
  3. Taotluse koostamine kohtuvigade parandamiseks: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot.
  4. Ettekande koostamine pankrotivara kohta: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot.
  5. Nõudeavalduse ja sellele lisatud alusdokumentide kontrollimine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot.
  6. Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 80 eurot = 80 eurot.
  7. Lõpparuande koostamine: 2,5 tundi, s.o. 2,5 x 80 eurot = 200 eurot.
  8. Korduvad vestlused, selgitused võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga: kokku 0,5 tund, s.o. 0,5 x 80 = 40 eurot.
  9. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot;
  10. Halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot. Kokku kulutas haldur D Si pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis. Seega tasu 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1104 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 1224 eurot, millest pankrotimenetluse kulud osaliselt 28.88 eurot - saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 1195,12 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid D S pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist.
  11. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole.
  12. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
  13. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 4
(10)2-20-14122
  1. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda.
  2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: x 4866,35 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud.
  3. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.
  4. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
  5. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud D S jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  6. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks oli 29.11.
  7. a liiklusõnnetuses tekitatud kahju, mis on 30.03.
  8. a otsusega D Silt välja mõistetud.
  9. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes D S esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse, milles kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole D S pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu saanud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajal puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Haldur peab vajalikuks kohut informeerida alljärgnevas.

§ 176

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. x esitas D Si pankrotimenetluses nõudeavalduse 4866,35 eurot. Nõude aluseks on liikluskahju, mis on välja mõistetud Viru Maakohtu 30.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-128329. 5

(10)2-20-14122
  1. Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole D Si pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. D Si pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku kokku 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1104 eurot. D Si pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot koos käibemaksuga. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1224 eurot koos käibemaksuga, millest 28,88 eurot saab katta pankrotivara arvelt ja 1195,12 eurot on pankrotihaldurile hüvitamata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur D Si nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku summas 1195,12 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 718,72 eurot peab D S tagastama riigile.
  2. Deposiidi taotlus Haldur palus kohtul määrata deposiiti tasutavaks summaks määrata 1400 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks

§ 158

lg 6 alusel kohtu deposiiti ei asu, siis palub pankrotihaldur: 1) lõpetada D Si (isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; 2) kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 920 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 184 eurot, kokku 1104 (üks tuhat ükssada neli) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; 3) anda D Sile menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu ja hüvitamata kulud 1195,12 eurot koos käibemaksuga; 4) vabastada D S 397 euro pankrotihalduri tasu, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest; 5) kohustada D Sit tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse hüvitamata kulud 718,72 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg; 6) vabastada Ly Müürsoo (isikukood xxx) D Si pankrotihalduri kohustustest; 7) otsustada D S’i kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada D Sit täitma usaldusisiku kohustusi; 8) edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Maakohtu Registriosakonnale. Pankrotihalduri 25.03.2022. a täpsustatud taotlus 6

(10)2-20-14122 Haldur esitas 02.09.2021.a kohtule taotluse, milles palus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Taotluse kohaselt oli pankrotivaras 28,88 eurot ja

§ 146nimetatud väljamakseid kokku 1224 eurot.

Maksu- ja Tolliamet tagastas 153,37 eurot enamkinnipeetud tulumaksu pankrotivara hulka, seega on seisuga 25.03.2022 pankrotivaras kokku 187,25 eurot, mistõttu täpsustab pankrotihaldur oma taotlust. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 1224 eurot, millest 182,25 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 1041,75 eurot on raha puudumise tõttu haldurile hüvitamata. 13. Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole D Si pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. D Si pankrotihaldur taotles tasuks 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1104 eurot. D Si pankrotimenetluse kulud on 120 eurot koos käibemaksuga. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1224 eurot koos käibemaksuga, millest 182,25 eurot saab katta pankrotivara arvelt ja 1041,75 eurot on pankrotihaldurile hüvitamata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur D Si nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks 1041,75 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 565,35 eurot peab D S tagastama riigile. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt

§ 158

lg-le 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.

§ 163lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu 7

(10)2-20-14122

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 viimase lause ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Kuni 01.02.2021 kehtinud

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi rohkem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankroti halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada, s.o 11,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, tasu kokku 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1104 eurot. Viru Maakohus 15.07.2021. a määrusega kinnitas pankrotihalduri kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 20 eurot, kokku 120 eurot. Kohus kinnitab pankrotihalduri töötasuks 920 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 184 eurot, kokku 1104 eurot ja mõistab see välja OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotimenetluse kuludest ja halduri tasust 182,25 eurot tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. Kohus annab võlgnikule menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Ülejäänud osas annab kohus võlgnikule menetlusabi kohustusega hüvitada menetlusabi kulud osade kaupa. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik esitas avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Haldur peab vajalikuks kohut informeerida, et võlausaldaja x esitas D Si pankrotimenetluses nõudeavalduse 4866,35 eurot. Nõude aluseks on liikluskahju, mis on välja mõistetud Viru Maakohtu 30.03.2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-128329.

§ 176

lg 2 kohaselt ei lõppe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 8

(10)2-20-14122 Seega ei lõppeks võlgniku kohustustest vabastamise korral tema vastu kannatanu esitatud tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 tähenduses koosmõjus VÕS § 104 lg-ga 5 ning juhul, kui võlgniku kohustused ei saaks lõppeda kohustustest vabastamise menetluse kaudu, oleks võlgniku kohustustest vabastamise avaldus perspektiivitu (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  1. augusti
  2. a määrust tsiviilasjas nr 2-20-10928, p 9). Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-128329 mõistis Viru Maakohus 30.03.
  3. a. otsusega välja kostjalt D S kahjuhüvitis 4 974 eurot hageja x kasuks. Toimiku materjalidest nähtub, et 29.11.2013.a kell 19:20 toimus Ida-Virumaal Vaivara vallas Vaivara külas liiklusõnnetus, milles kostja poolt juhitud sõiduk BMW 316 (registreerimisnumbriga x x) kaotas juhitavuse ja sõitis otsa xx poolt juhitud sõidukile Audi A6, Avant (registreerimisnumbriga x). Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk BMW 316 kehtivat kindlustuslepingut nr x hageja juures, kuid sõiduk osales liikluses lepingu maksevabal perioodil, s.o puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Hageja nõue tugineb LKindlS § 48 lg 2 p-s 6 ja LKindlS § 48 lg 3 sätestatud tagasinõudeõigusele. Seega ei ole tegemist

§ 176

lg-s 2 nimetatud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega, millest võlgnik ei saaks kohustustest vabastamise menetluse läbi vabaneda. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur märkis aruandes, et avaldas kolmel korral elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajal puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Tulenevalt

§ 172

lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). 9

(10)2-20-14122 Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). FiMS § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Edasikaebamise kord

§ 164

lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.

§ 150

lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1 ja 2 ning § 171 lg 4). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.