Obsah (11)

§ 5§ 230§ 231§ 366§ 173§ 162§ 139§ 175§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9739 Tsiviilasi S K hagi E R vastu mitteva

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste väärtushinnangute ning hageja au teotavate väidete avaldamise eest hageja tädile: „Kas teate et ser mis S tego ol väärtegu kuna tütar oli umbjoobes“ ja „S on narkot ka juba teinud“. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste väärtushinnangute ning hageja au teotavate väidete avaldamise eest hageja emale: „teie poeg on luuser ärakasutaja“, „poeg on vähistaja hea kasvatus teil“, „Seda teate te poeg on narkot ka kasut“ ja „Selles et ta väärkohtles minu tütart.“ See teda enesetapu katseni viiski“. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, nagu hageja oleks narkot ka juba teinud ja narkot ka kasutanud, lisaks et nagu hageja oleks vägistaja ning, et hageja väärkohtles kostja tütart, mis teda enesetapu katseni viiski.
2. Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagiavalduses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel.
3. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või 4 2-22-9739 inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 33-1-3-12, p 42, nr 3-2-1-67-10, p 20).
4. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Seega saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang põhineb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisel. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab kohtu poolt väärtusotsuse tegemist.
5. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud ning hageja hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Tegemist on väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime ja on seega õigusvastased. Hageja on välja toonud, et seoses kostja poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma oma perekonna ja lähedaste ees häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Õiguskirjanduses on leitud, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis sisuliselt toimub nt nelja silma all ja see ei kahjusta isiku mainet avalikkuse silmis. (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid III, § 1046, p 3.3., lk 659). Hageja ei pea taluma enda halvustamist lähedaste silmis.
6. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustus (vt Riigikohtu 04.10.
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kuna kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud, on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitisele.
10. Hageja on jätnud kohtu otsustada, millises ulatuses on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitist saada. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja

§ 366järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitise suurust vähendavaks asjaoluks on antud juhul see, et ei saa järeldada, et kostja rikkumised oleksid hagejale põhjustanud raskeid tervislikke tagajärgi. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et ebakohased väärtushinnangud esitati sõnumitest üksnes hageja lähedastel. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Kohus leiab, et käesolevas asjas asjaolusid arvestades on kohtupraktikaga kooskõlas hagejale mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine 250 euro ulatuses.

1. Lisaks mittevaralisele kahjule on hagi kohaselt hagejale tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et hageja oli sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks. Viimasest tulenevalt tuli hagejal kanda õigusabiteenuse saamiseks täiendavaid kulutusi kokku summas 544 eurot seoses kostjale nõudekirja saatmisega. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud, et üritada kohtuvaidlust vältida. Kohus on seisukohal, et hageja kohtueelsete õigusabikulude summa on koostatud nõudekirja sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude 5 2-22-9739 hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011 otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude kahju 544 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ning seda vastavalt seaduses sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 250 eurot, varalise kahju hüvitise 544 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest. Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 16.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja tasu 869 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. 18.

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 490 eurot. 19.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud

§ 218lg 1 kohane esindaja.

1. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), kokku 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks rahvastikuregistri päring 5 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks, siis leiab kohus, et esindaja õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem kui 2 tunni ulatuses. Menetluskulu rahvastikuregistri päringu osas summas 5 eurot, tuleb pidada põhjendatuks.
2. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 6 2-22-9739 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 7