3-22-1293/22

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. oktoober 2022, Tartu 3-22-1293 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamisega ning Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal kasutada spordiväljakut iga ilmaga Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks.
5. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
6. Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. juuli
8. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9. juuli
10. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 18 000 eurot seoses spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamisega
12. augustil ja
13. augustil 2021;
14. septembril,
15. septembril ja
16. septembril 2021 ning
17. oktoobril ja
18. oktoobril 2021 kuna sellega alandati kaebaja inimväärikust. Lisaks esitas kaebaja nõude kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal kasutada graafikujärgselt spordiväljakut iga ilmaga.
19. Tartu Halduskohus lõpetas
20. juuli 2022 a. määrusega menetluse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamise eest
21. septembril 2021 (resolutsiooni p 1), tagastas ülejäänud osas kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3) ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kaebaja hüvitamisnõudes, mis puudutab
22. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise võimaldamata jätmist, tuleb menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Kaebaja esitas
23. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise võimaldamata jätmist puudutava kahjunõude Tartu Vanglale
24. septembril 2021 ning sai sellele vastuse
25. novembril
26. Kaebaja esitas
27. detsembril 2021 Tartu Vanglale samasisulise kahjunõude, mille vangla jättis õiguspäraselt
28. juuni
29. a otsusega läbi vaatamata kui korduva kahju hüvitamise taotluse. Kuna kaebaja on juba varasemalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nimetatud kahjunõude osas, on halduskohtule
30. juunil 2022 esitatud kahju hüvitamise nõue esitatud kaebetähtaega ületades. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja HKMS § 71 lg 2 regulatsiooni, ei küsi halduskohus kaebajalt kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebajal ei saa olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus lubatav HKMS § 71 lg-st 2 lähtudes. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kaebetähtaja jooksul, s.t Tartu Vangla
31. novembri
32. a otsuse saamise järgselt 30 päeva jooksul halduskohtule enam kui 10 kaebust, mistõttu oli tal võimalus esitada ka
33. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise võimaldamata jätmist puudutav kahjunõue kohtule tähtaegselt. Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamisest selle eest, et kaebajale ei võimaldatud spordiväljaku kasutamist
34. ja
35. augustil 2021,
36. ja
37. septembril 2021 ning
38. ja
39. oktoobril 2021, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Tartu Vangla
40. juuni
41. a otsusest selgub, et kaebaja sai kasutada spordiväljakut
42. augustil 2021 ja
43. septembril
44. Kaebaja õiguste riive, kus tal ei olnud võimalik kolmel päeval (
45. august,
46. september,
47. oktoober 2021) tegeleda spordiväljakul kehakultuuriga, kuid sai seda teha spordisaalis, ja ühel päeval (
48. oktoober 2021) ei olnud tagatud kehakultuuriga tegelemine seoses COVID-19 ohu tõttu isolatsiooniosakonnas viibimisega, ei ole kuigivõrd intensiivne. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda sportimisvõimalust just värskes õhus, ei käitunud vangla õigusvastaselt kui spordiväljaku asemel võimaldas kasutada spordisaali. Samuti ei ole õigusvastane
49. oktoobril 2021 kehakultuuriga tegelemise võimalusest ilmajätmine arvestades, et kaebaja viibis sel päeval isolatsiooniosakonnas ning vastav piirang tulenes kehtivatest Tartu Vangla direktori käskkirjadest. Kaebaja kohustamisnõude võimaldada kasutada spordiväljakut iga ilmaga tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebuse tagastamise tõttu jääb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlemata. Riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks jättis halduskohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
50. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
51. juuli
52. a määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus rikkus kaebajale Põhiseaduse (PS) §-ga 24 garanteeritud õigust ja HKMS §-i 27 kui ei kutsunud kaebajat kohtusse. Kohtupraktikast tuleneb, et haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohustamisnõudes ja kahjunõudes sisaldub juba õigusvastasuse tuvastamise nõue. Halduskohus rikkus HKMS § 61 lg-id 1-3 ja omistas vangla tõenditele suurema jõu. Vangla esitas kohtule valeandmeid selle kohta, et kaebajaga vesteldi kehakultuuriga tegelemisest värskes õhus. Kaebaja palub välja mõista dokumendid, mille kaebaja allkirjastas
53. juulil 2022 vanglaametniku käsul. Kaebaja soovib osaleda kohtuistungil 2 ja anda kohtule selgitusi ning palub välja kutsuda tunnistajatena kinnipeetavad ja vanglaametnikud. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat etapeerima kaebaja vangla spordiväljakule mis tahes ilmastikutingimustes tegelemiseks kehakultuuriga vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt vangla graafiku järgi.
54. Tartu Ringkonnakohus jättis
55. augusti
56. a määrusega kaebaja määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebusel allkirjana märgitud Z täht ei täida allkirja funktsiooni ega ole allkirjana käsitatav ja seega on määruskaebus allkirjastamata. Lisaks ei olnud kaebaja põhistanud esialgse õiguskaitse taotlust ja välja toonud, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus. Samuti andis ringkonnakohus kaebajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ette nähtud riigilõivu tasumiseks.
57. Kaebaja vastas ringkonnakohtule, et riigilõivu tasumise nõue vähendab põhiõigust, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda ja mõjutab kaebaja põhiõigusi negatiivselt ning mõjub õigusemõistmise piiramisena. Kohus jätkab PS § 24 rikkumist, et igaühel on õigus viibida tema asja arutamise juures. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat täitma VangS §-i 55 ja kinnipeetavale tagama võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
58. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna pärast ringkonnakohtu poolt kaebaja määruskaebuse käiguta jätmist esitas kaebaja kohtule täiendava selgituse, mille on allkirjastanud nõuetele vastavalt omakäeliselt allkirjaga ning määruskaebuse ja määruskaebuse täienduse tekst on kirjutatud ühesuguse käekirjaga, loeb ringkonnakohus, et kaebaja on kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puuduse, s.t allkirjastanud määruskaebuse nõuete kohaselt ja esitanud määruskaebuse enda nimel.
59. Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et N. Lilitškini määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.
60. Ringkonnakohus võtab seisukoha määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse osas ja vastab määruskaebuse väidetele järgmiselt.
61. Määruskaebuses ei vaidle kaebaja halduskohtu
62. juuli
63. a määruses välja toodud asjaolude üle, et kaebaja sai kasutada spordiväljakut
64. augustil 2021 ja
65. septembril 2021, kaebaja sai kasutada spordisaali
66. augustil,
67. septembril ja
68. oktoobril 2021 ning jäi kehakultuuriga tegelemise võimalusest ilma vaid
69. oktoobril 2021 kuna viibis isolatsioonis. Kaebaja ei ole rahul sellega, et tal ei võimaldata graafiku järgselt igal korral tegeleda kehakultuuriga spordiväljal värskes õhus sõltumata ilmastikutingimustest.
70. Halduskohus viitas VangS §-le 55, mille kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegelemiseks kehakultuuriga ja jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas ning Tartu Vangla kodukorra p-le 18.2.4, mille kohaselt saab kinnipeetav valida spordisaali või spordiväljaku kasutamise vahel kui talle antakse selleks võimalus. Seega lähtuvalt vangla töökorraldusest esineb võimalusi kui kinnipeetavale antakse valida spordiväljaku või spordisaali kasutamise vahel, kuid kehtiva õiguse alusel ei saa kinnipeetav enda algatusel avaldada soovi spordisaali või spordiväljaku kasutamiseks. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei ole teinud kaebajale takistusi kehakultuuriga tegelemiseks. Kaebaja on saanud kasutada nii spordisaali kui ka spordiväljakut. Ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, et vangla ei käitunud õigusvastaselt kui ei võimaldanud kaebajal igal graafikujärgsel korral tegeleda kehakultuuriga spordiväljakul värskes õhus. Samuti ei olnud õigusvastane kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine isolatsioonis viibimise ajal, kuna selline piirang kehtestati Tartu Vangla kehtivate käskkirjadega kõigile kinnipeetavatele ühtemoodi. 3
71. Kaebuses esitatud nõude, mittevaralise kahju hüvitamiseks
72. septembril 2021 spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamise eest, osas lõpetas halduskohus menetluse, kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtule selleks ettenähtud tähtaega ületades ning halduskohus ei pidanud põhjendatuks kaebuse esitamise tähtaega ennistada. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti mõjuvaid põhjuseid, miks kaebaja viivitas nimetatud hüvitamisnõude esitamisega halduskohtule. Määruskaebuses ei ole kaebaja selgitanud ega põhjendanud, millest oli tingitud hüvitamisnõude kohtule esitamise viibimine. Seega lõpetas halduskohus nimetatud nõude osas menetluse õigesti.
73. Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib tegeleda igal võimalikul juhul kehakultuuriga värskes õhus, kuid kohus peab kaebuse lubatavuse hindamisel arvestama kaebaja õiguste riive intensiivsust ning kaebuse rahuldamise tõenäosust. Kaebaja ei saanud kehakultuuriga tegelemiseks kolmel korral kasutada spordiväljakut, kuid sai kasutada spordisaali ning ühel korral oli kehakultuuriga tegelemine välistatud isolatsioonis viibimise tõttu. Eelneva alusel soovib kaebaja temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebusega kaitstavate kaebaja õiguste riivet lugeda intensiivseks ning asjaoludest nähtuvalt alust kaebuse rahuldamiseks ei ole. Eelnevat arvestades tagastas halduskohus kaebaja kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
74. Ringkonnakohus jättis
75. augusti
76. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning palus taotlust põhjendada ja tasuda taotluse esitamisel seadusega sätestatud riigilõiv. Kaebaja on
77. septembril 2022 allkirjastatud puuduste kõrvaldamise avalduses oma taotlust pisut põhjendanud, kuid kohtute infosüsteemi andmetel ei tasunud ta ettenähtud riigilõivu. Eelneva tõttu ei ole määruskaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudust. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse, kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras viima kaebaja graafiku järgselt vangla spordiväljakule mis tahes ilmastikutingimustes, läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel.
78. Kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Antud juhul ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad on toimiku materjalide põhjal kohtule arusaadavad. Halduskohus kogus piisaval hulgal tõendeid, mille alusel on ringkonnakohtul võimalik kaebaja määruskaebus lahendada. Kuna kaebuse tagastamine halduskohtu poolt oli õiguspärane ja puudub kohtumenetlus, mille raames kaebaja kaebust lahendada, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus nii dokumentide kui ka tunnistajate ütluste näol täiendavate tõendite kogumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4