Obsah (7)

§ 119§ 28§ 2§ 207§ 121§ 120§ 162

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Kolesnikov esitas 20.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta viitas mitmetele probleemidele, vaidlustele ja varasematele haldusasjadele. Täpsemalt kirjeldas 18.-20.04.2022 toimunut seoses kaebajale vanglasse saabunud prillidega ning kaebaja ja kontaktisik A. Rõžikovi vahelise suhtlusega sel teemal.
2. Tartu Halduskohus jättis 20.09.
3. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o allkirjastatud kaebuse esitamiseks, kaebuse nõude ja asjaolude täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus selgitas, et kaebusest ei ole arusaadav, millist haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustab ja mida ta kohtult taotleb. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib esitada kaebust seoses talle saabunud prillidega või esitada kaebust kontaktisik A. Rõžikovi tegevuse peale.
4. J. Kolesnikov palus 30.09.
5. a avalduses nõuda vanglalt välja arvukalt dokumente, ka videosalvestise sellest, et kaebaja 31.05.2022 kukkus märjal põrandal. Kaebaja viitas enda tervislikule seisundile. Kaebaja esitas riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
6. Tartu Halduskohus tagastas 19.10.
7. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja täiendav avaldus ei sisalda 20.09.2022. a määruses küsitud andmeid, s.h ei ole kaebaja välja toonud kaebuse nõuet. Kohus ei saa oletada kaebaja võimalikke nõudeid ja sisustada kaebust üksnes haldusmenetluse dokumentide põhjal, ammugi otsida kaebaja võimalikke nõudeid mitmekümne erineva dokumendi hulgast. Missugused nõuded soovis kaebaja esitada käesolevas asjas, see kaebaja esitatud avaldustest ei selgu. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja ja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, mille kohus sai menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada. Kaebuse esitamine nii, nagu kaebaja tegi seda praeguses asjas, rikub kaebaja kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (

§ 28lg 1).

Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (

§ 28lg 2).

Seda arvestades ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale veel ühte võimalust nõude korrektseks esitamiseks. 2) Kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seda halduskohtumenetluses korduvalt näidanud. Nt esitas kaebaja ligikaudu samal ajal käesoleva kaebusega asjas nr 3-22-1044 kaebuse, milles oli välja toodud kaebuse nõue ja alus ning millele olid lisatud andmed kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. J. Kolesnikov palub 04.11.
2. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 19.10.
3. a määrus tühistada, teha uus lahend või saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks, nagu tegi ringkonnakohus haldusasjas nr 3-22-
4. Kaebaja väitel ta vajab advokaati, et õigesti koostada ja esitada kaebus halduskohtule. Haldusasjas nr 3-22-1044 kasutas kaebaja materjale, mis tal olid seoses varasemate pöördumistega kohtute poole. Kaebajal ei ole võimalust esitada tõendeid, kuna vangla nõuab raha koopiate tegemise eest ning tema mälu ei võimalda meenutada, mida ta varem kirjutas. Kaebaja lootis, et kohus hakkab asja menetlema ja siis ta loeb, mida kohus nõuab vanglalt ja saadab kaebajale ning kaebaja lisab, mida ei ole varem maininud. Kaebaja väitel juhul, kui kohus menetleb ühte juhtumit, tulemust ei tule, kuna on väheintensiivne riive, aga kui menetleb mitut juhtumit, on sellest kaebajale kasu ja ta suudab esitada Justiitsministeeriumile kohtu poolt tõendatud rikkumisi. Kaebajal on kohtumäärusi, kus kohus tõlgendas tema kaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus, arvestades kaebaja määruskaebuse väiteid, leiab, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 19.10.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 7.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 8. Tartu Halduskohus tagastas 19.10.2022. a määruse (tl 13-13p) resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Vaidlustatud määrusele eelnevalt jättis halduskohus 20.09.2022. a määrusega (tl 5-6) kaebuse käiguta. Eelnimetatud määruses halduskohus selgelt märkis, et kohtule ei ole arusaadav, millist haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustab ja mida ta kohtult taotleb. Halduskohus selgelt sedastas, et kaebajal tuleb teatada, missuguse nõude ta soovib kohtule 2 esitada ning välja tuua, missugust haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse saamisel on kohtuniku esmane ülesanne teha vaidluse ese kindlaks (

§ 120

lg 1 p 1), vajadusel tuleb selleks kaebust tõlgendada (

§ 2lg 4 lause 2).

Vaidluse piirid määratlevad ära ulatuse, mille raames kohus peab tagama asjaolude väljaselgitamise (

§ 2

lg 4 lause 1) ja tegema lahendi (

§ 162lg 1).

Kaebuse nõuet iseloomustavad taotletavast volitusest lähtuv nõude liik (tühistamine, kohustamine jne), nõude ese, s.o haldusakt, toiming või asjaolu, mille suhtes kohtult volituse rakendamist palutakse (nt kahju, mis palutakse hüvitada) ning nõude ulatus. Olukorras, kus halduskohtule ei ole arusaadav, mida kaebaja vaidlustab ja kohtult taotleb, tuli kaebus jätta käiguta. Kaebaja määruskaebuse väitel tema mälu ei võimalda meenutada, mida ta varem kirjutas. Halduskohus on 20.09.

1. a määruse asjaoludes kaebuses märgitu kokkuvõttena kirja pannud. Seega eelnimetatud määrusest nähtus kaebajale selgelt, mida ta on kohtule esitatud kaebuses kirjutanud. Kaebaja sai eelnimetatud määruse kätte 21.09.2022 (tl 8). Kaebaja väitel ta lootis, et kohus hakkab asja menetlema. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud halduskohtu poolt 20.09.
2. a määruses nõutust aru. Halduskohus märkis 20.09.
3. a määruses (põhjenduste p 7), et kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on kohtul õigus kaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

Seega oli täiesti põhjendamatu kaebaja lootus asja menetlemisele kaebuses puudusi kõrvaldamata. Kuigi kaebaja esitas 30.09.2022 täiendava avalduse (tl 9-10), nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et see ei sisalda 20.09.

1. a määruses küsitud andmeid, s.h ei ole kaebaja välja toonud kaebuse nõuet. Kuna kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ja nõue ei ole selged ning neid ei saanud halduskohus välja selgitada mingil muul viisil uurimispõhimõtet kasutades. Halduskohus on enne kaebuse tagastamist andnud kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kaebajale üksikasjalikult, millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kõrvaldada. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.10.
2. a määruse resolutsiooni p 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

1. J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.10.
2. a määruse resolutsiooni p 2 peale (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) kuulub tagastamisele

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 3