← Eesti

2-22-145/23

Obsah (10)§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 146§ 175§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-145 Tsiviilasi J K hagi R P vastu esemete valduse ülea

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud. 73.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

74.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks märgitud aeg on kooskõlas kohtule esitatud dokumendi koostamiseks mõistlikult kulunud ajale. Kohus saab vähendada menetluskulusid üksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh ebavajalikele toimingutele, või kulutanud põhjendamatult palju aega õigusabitoimingutele. 75. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Kostjat esindas käesolevas asjas vandeadvokaat. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi 15 tundi tunnitasumääraga 140 eurot/h (lisandub käibemaks) kogusummas 2520 eurot (käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 8 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja tasumäär on mõistlik.
  2. Kostja taotleb kulude väljamõistmist käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kostja palub hüvitada talle 15 tunni ulatuses osutatud õigusabikulud ja täiendav kohtumenetlusega kaasnev kulu summas 10 eurot X-Law andmebaasi kasutamise eest seoses kohtupraktika ristkontrolliga. 78. Kohus leiab, et kostja esindaja 28.09.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulud aeg on taotletud mahus põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii asja sisu ja mahtu, kuid ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 2100 eurot (15 tundi × 140 eurot), koos käibemaksuga 2520 eurot (2100 eurot x 20%). Kohus peab

§ 144

p 2 alusel põhjendatuks kostja kulu summas 10 eurot X-Law andmebaasi kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suuruseks 2530 eurot (2520 eurot + 10 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kuna kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud välja käibemaksuga. 79. Kohus rahuldab

§ 177

lg 4 alusel kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 80.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.