) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus tuvastas, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja S.R. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulud
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokkulepitu põhjal tasub kostja hagejale kohustuse täitmisena maksekäsu kiirmenetluse kulud, õigusabikulud ja pool riigilõivust, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 94.44 eurot. Hageja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o summas 47.22 eurot. Seega tuleb kohtul
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.