KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-127799

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused AS PlusPlus Capital esitas 05.09.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G K A’lt 653,14 euro saamiseks. Kohus tegi 09.09.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 28.09.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus märkis 28.09.
5. a määruses, et võlgnikule üritati makseettepanekut korduvalt kätte toimetada aadressil xxx – „tagastatud“, „muu põhjus“, teavitus saadeti ka e-posti aadressil xxx – „puudub vastus“. Harju Maakohus toimetas PlusPlus Capital AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 24.01.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 25.02.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud aadressil xxx. E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud ning tähtsaadetisena saadetud dokumendid tagastati kohtule (ilma väljastusteateta). Rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressi xxx osas märkis Pärnu Maakohus 28.09.
8. a määruses, et varasemas menetluses kinnitas xxx korteriomanik 15.07.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil, korter seisab tühjana. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele 28.07.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed G K A asukoha ja kontaktandmete kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 09.02.
9. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks etoimiku kaudu 22.03.
10. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud ning 22.03.
11. a rahuldas Harju Maakohus PlusPlus Capital AS hagi tagaseljaotsusega osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kokku 594,66 eurot, millest põhivõlg 491,73 eurot, intressid 50,40 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22,53 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.
12. a 2

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu summas 175 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. 22.03.

1. a tagaseljaotsuses pidas maakohus hageja menetluskulusid põhjendatuks kokku summas 265 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 90 eurot ning jättis menetluskulud 86,52% ulatuses kostja ning 13,48% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuses palus hageja määrata menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist hageja ei vaidlustanud. 15.06.
2. a kirjaliku menetluse teates selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et menetlusosalistel on õigus esitada ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude nimekiri hiljemalt 22.07.
3. Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.

§ 174

lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tasus hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse hinnaks oli 254,41 eurot, millelt RLS lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega tasus hageja apellatsioonkaebuselt riigilõivu seadusega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku summas 365 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt summas 175 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 90 eurot.

§ 177lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku 3

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4