2-21-14932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08.11.2022.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. koht
-s sätestatu kohaselt hüvitada. Kostja ei vaielnud töövaidluskomisjonis sellele vastu, et ületunnid võisid tekkida, samuti ei toimunud vaidlust tehtud tööde mahus. TVK jättis tähelepanuta, et eksisteeris tööandja poolt väljaantud dokument “Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord”. Esiteks, selle dokumendi p.1.8 sätestab õpetaja tööajaks tööpäeviti kella 9:00-18:00, see tähendab 9 tundi päevas ja 45 päeva nädalas, mis ületab õpetaja seadusega sätestatud tööajanormid kahe tunniga päevas ja 10 tunniga nädalas. Ja teiseks, sellesama dokumendi p.2.8 sätestab, et õpetaja viib oma aine raames iga õpilasega läbi vähemalt ühe video/veebitunni nädalas. Hagejal oli antud hetkel seega vaja lähtudes olemasolevate õpilaste arvust läbi viia vähemalt 26 veebitundi nädalas, ja kui lähtuda kostja väitest, et õpetaja täiskoormuse aluseks on 24 kontakttundi nädalas, siis on ka selle näitaja põhjal hageja ettenähtud tööaeg ületatud. Viidatud dokumendi pealkiri on “Distantsõppe läbiviimise kord”, mitte “Soovitusi distantsõppe läbiviimiseks” vms (hageja rõhutused), ja see dokument ilmus õpetajate epostkastidesse ilma igasuguse eelneva aruteluta (ei toimunud õppenõukogu koosolekuid ega infotunde), seega saab nimetatud dokumenti käsitleda kostja tööalase korraldusena ja hageja seda niimoodi käsitleski. Juhul, kui ületunnitöö hüvitatakse rahaliselt, tuleb
§ 44
lg 7 kohaselt tööandjal töötajale vastava ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista tööandjalt Lihula Muusika- ja Kunstikoolilt töötaja M.P.le hüvitis märtsis 2021 tehtud ületundide eest summas 629.10 eurot ja hüvitis aprillis 2021 tehtud ületundide eest summas 447.53 eurot, seega kokku hüvitis ületundide eest brutosummas 1076.63 eurot. Kostja seisukoht 3. Kostja Lihula Muusika ja Kunstikool vastuses hagile hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. On tõsi, et distantsõppe olukord on nõudnud muudatusi töökorralduses, mida õpetajad oma pädevustest ja võimalustest lähtuvalt on enda tunniplaani piires volitatud tegema. Väide, et piirangute tõttu said toimuda ainult individuaaltunnid, ei ole tõene. Üheski õppeasutuses ei ole tööandjale teadaolevalt rühmatunnid jagatud distantsõppe tingimustes individuaaltundideks. Rühmatunde tehakse ka e-õppe tingimustes mitmele õpilasele korraga ja selleks on olemas head tehnilised võimalused ka Lihula Muusika- ja Kunstikoolis. Tõsi, rühmatundide korraldamine muutunud tingimustes on nõudnud õpetajatelt kohanemist, suuremat paindlikkust ja avatud suhtumist. Töölepinguga on kokku lepitud töötamise maht tundides. Kui töötaja ei tule oma töö korraldamisega toime kokkulepitud tööaja sees või alustab enda initsiatiivil erakorralist suuremahulist tööd, peab ta tööandjat sellest teavitama, et ületunnitöö hüvitamise osas kokkulepe saavutada kui vastavad ootused on. Õp.M.P. mingit sellekohast eelnevat infot ei esitanud, enneolematult suure tehtud töö hüvitamise nõue tuli kooli direktorile üllatusena. 26.märtsil esitas töötaja kirjaliku soovi töölepingu muutmiseks tagasiulatuvalt ja esitas omapoolse kalkulatsiooni, kus kajastusid erinevad tegevused, mida ta väidetavalt oli võtnud teha. Kindlasti kajastus tabelis ka vajalik töö ja reaalselt tehtud tegevused, kuid seal oli esitatud ka aktiivsusi, mis tundusid põhjendamatud (videoproduktsioonide tootmine, küsitavad reservajad, parendatud inventar ei kuulu koolile. Väidetavalt tehtud tööde mahu osas pole arutelu algatatud, kuna lisatöö tasustamine üldiselt sellise nõude alusel on välistatud. Lisatöö tasustamine ei ole mingilgi moel kokku lepitud. Kooli direktor järgib kinnitatud eelarvet ja sõlmitud töölepinguid. On mõeldamatu, et töö tasustamine toimuks kuu lõppudel töötajate esitatud kontrollimatute tabelite järgi. Distantsõppe tingimustes muutus kõikide õpetajate töökorraldus. Kuidas muutunud olukorras oma tööd korraldada, on iga 4
(8)2-21-14932 õpetaja saanud vastavalt oma pädevustele, võimalustele ja vajadustele ise otsustada. Arutlesime nendel teemadel korduvalt infotundides ja õppenõukogudes. Samuti toimusid jooksvalt arutelud kolleegidega vastavalt olukorrale kas koolis, telefonitsi või interneti teel. Ka õp.M.P.ga olen isiklikult vestelnud nii enne kui ka pärast tema poolt esitatud töölepingu muutmise nõuet. Teised Lihula MKK õpetajad on olnud avatud rääkima oma tööalastest muredest ja rõõmudest. Kahjuks õp.M.P. suhtles kolleegidega vähe ja üleolevalt ning käesolevaks hetkeks on ta asunud igasugust suhtlust vältima. Kool on korraldanud oma töötajatele pikaajalise digipädevuste tõstmise koolituse (kogumahuga 52 akadeemilist tundi), millest õp.M.P. ei ole soostunud osa võtma. (Kusjuures tema Varbla koolis antud e-tundidega tuli tõrge just seetõttu, et õpetajana ta soovis kasutada ZOOMkeskkonda, mitte Google platvormi Meet, mida Varbla õpilased üldjuhul kasutavad ja mida meie oma koolitusel just käsitlesime.) Samuti ei ole õp.M.P. osalenud kooli infotundides kuna need ei ole tema tõlgenduses kohustuslikud. Distantsõppel oldud aeg on nõudnud õpetajatelt kohanemist ja uute töövõtete kasutusele võtmist. Inimesed on pidanud end täiendama ja õppetööd ümber korraldama. Arvestades kooli eelarvet on makstud lisatasu kõigile õpetajatele, keda kontakttundide keelustamine kõige rohkem puudutas k.a. M.P.le (Lihula MKK direktori käskkiri nr4/ 25.06.2021, M.P. lisatasu 150 EUR + vabaklassi õpilaste kajastumine töötasus ka suvekuudel, M.P. puhul 22 õppetunni tasu kuus). Koolis töö korraldamiseks ja reguleerimiseks muutunud oludes on kehtestatud “Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord” ning „Koroonaviiruse leviku tõkestamise stsenaariumid ja koolitöö korraldamine Lihula Muusika- ja Kunstikoolis nakkusohu ajal”. Kooli töökorralduse muutuses distantsõppe tingimustes, millele hageja viitab dokumendis “Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord” on sätestatud, et õpetaja on õpilastele ja lapsevanematele meilitsi ja telefoni teel kättesaadav tööpäeviti kell 9.00- 18.00. Õpetaja reaalse tööpäeva pikkus sõltub õppetundide arvust, on igal õpetajal erinev ja on kirjas kehtivas töölepingus. Distantsõppe raames iga õpilasega läbiviidav e-tund ei pea olema individuaaltund. Tunnid, mis tavaolukorras on rühmatunnid on ka distantsõppe olukorras mõeldud rühmatundidena, mis muidugi eeldab õpetajalt paindlikkust ja kohanemisvõimet. Erilises olukorras teeb õpetaja eritunniplaani ja ei pea järgima kooli kinnitatud tööplaani. Muutunud oludes on õpetajad pidanud olema tihedamas kontaktis lapsevanematega. Nendes peredes, kus huvikooli tundides osalemine oli raskendatud vabastasime õpilase meie kooli õppemaksust kas osaliselt või täielikult. Suhtlus lapsevanema ja kooli vahel toimub üldjuhul aineõpetaja kaudu. Õpetajate suhtlusoskused ja valmidus selleks on erinevad. M.P. kooli direktorile mingeid probleeme õpilaste tunnis osalemise suhtes ette ei kandnud, ka otsestele sellekohastele küsimustele vastas alati, et kõik osalevad. Hilisemas vestluses minuga on lapsevanemad siiski probleeme välja toonud ja on selgunud, et kõigile õpilastele P. õppemeetodid ei sobinud. Menetluse käik 4.M.P. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 24.08.2022 kohtu korraldaval eelistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus jätkas asjas kirjaliku menetlusega andis tähtaja täienduste esitamiseks , vastamise tähtaja , mis oli ühtlasi eelmenetluse lõpptähtajaks ja peale mida ei saanud enam täiendusi , tõendeid ja taotlusi esitada ning määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 5.Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. 5
(8)2-21-14932 6.
§ 1
lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus , et hageja M.P. töötab kostja Lihula Muusika- ja Kunstikoolis puhk-ja löökpilliõpetaja ametikohal , tööleping nr. 35 poolte vahel sõlmitud 01.09.2011 (tl.116). Alates 01.09.2020 töölepingut muudetud ja töötaja ametikoha suurus 1, töötaja töökoormus lepingu sõlmimise ajal 24 pedagooglist tundi üldtööajaga 36 tundi nädalas, töötaja palgamäär 1125 eurot (tl.115).
§ 43
lg.1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Lg.2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
§ 43lg.6 järgi haridustöötajatele tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Vabariigi Valitsuse määruse nr.125/22.08.2013 Haridustöötajate tööaeg § 1 lg.1 p.4 järgi lühendatud täistööaja kestus 7 tundi päevas s.o. 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kehtib huvikooli õpetajale. Lihula Muusika ja Kunstikool on esitanud kohtule tööajatabeli märtsikuu kohta , mille kohaselt on M.P. töötunde märtsis 2021 35 tundi nädalas kokku töötunde 161, ületunde ei ole (tl.113-114). Lihula Muusika ja Kunstikool on esitanud kohtule aprillikuu 2021 kohta, mille kohaselt on M.P. töötunde aprillis 35 tundi nädalas ja kokku töötunde 147, ületunde ei ole ( tl 118- 120). 7. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse leides , et märtsis 2021 on ta teinud 60 ületundi ja aprillis 2021 39 ületundi ja tal on jäänud saamata ületundide eest töötasu 629.10 + 447,53 = 1076.63 eurot (brutos). 8.
§ 44
lg.1 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida , et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö).
§ 44
lg.6 järgi tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
§ 44
lg.7 ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Üldjuhul täidab töötaja tööülesandeid kokkulepitud tööajal, kuid
§ 44
lg.1 võimaldab pooltel leppida kokku , et töötaja kohustub tegema ületunnitööd s.t. töötama üle kokkulepitud tööaja. Kui pooled on kokku leppinud , et ületunnitöö hüvitatakse rahas , maksab tööandja
§ 44lg.7 alusel töötajale 1,5 kordset töötasu.
Sellisel juhul kompenseeritakse ületunnitöö tegemise tõttu kaotatud puhkeaeg rahas ilma täiendava vaba aja andmise kohustuseta. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-143-15 p. 13 ja 3-2-1-69-17 p.
- Seega vastavalt kehtivale seadusele ja kohtupraktikale tuleb ületunnitöö ja selle hüvitamine rahas kokku leppida tööandjaga, mis on ka mõistlik , kuna tagantjärgi suuremate töötasude nõuetega ei ole tööandja arvestanud , tal võivad puududa selleks vajalikud rahalised vahendid ja see võib mõjutada tema majandusliku olukorda ning ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg.1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS § 6 lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega kooskõlas peavad oma õigusi teostama ja kohustusi täitma ka töölepingu pooled. Selline on kohtupraktika – RKL 3-2-128-15 p.
- Tasustamises tuleb kokku leppida eelnevalt ja seaduse järgi eelkõige hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega, kui ei ole kokku lepitud hüvitamist rahas. 8.1 Töötaja peab tõendama ületunnitöö tegemise ja tasustamise kokkulepet. Hageja ei ole kohtule tõendanud ületunnitöö tegemise ja tasustamise kokkulepet. Hageja väitel ületunnitöö tegemise tingisid koroonaviirusest tulenevalt kehtestatud piirangud s.h. õppetegevuse toimumine veebikeskkonnas. Hageja kohtuistungil selgitas, et tema ei pöördunud tööandja poole ületunnitöö tasustamise osas. Esimest korda pöördus tööandja poole 26.03.2021 (tl.109). Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja käis tema juures peale 26.märtsi kirja saatmist, aga ta vastas, et selles küsimuses räägib tema jurist. Vestlust kostjaga ületunnitöö ja selle tasustamise osas ei olnud. Hageja võttis selle teema üles viimases hädas, kui töönädal oli veninud palju pikemaks kui hageja arvestuses oli (tl. 110). Hageja on saatnud kostjale 26.03.2021 e-kirja „seoses minu reaalse töökoormuse hüppelise suurenemisega distantsõppe tingimustes soovin oma töölepingu muutmist 6
(8)2-21-14932 tagasiulatuvalt alates 01.märtsist muudatuste kestvusega kuni kontaktõppe täieliku taastumiseni. Minupoolne kalkulatsioon kirja manuses“ (tl.49). Antud e-kirjas hageja soovib tagasiulatuvalt saada suuremat töötasu seoses töökoormuse suurenemisega s.t. töölepingu muutmist tagasiulatuvalt. Sellisel juhul oleks hageja pidanud asuma kostjaga läbirääkimistesse töölepingu tingimuste muutumiseks s.h. töötasu osas , aga mitte omal algatusel ületunde tehes asuma töötasu suurendama ilma tööandja teadmata. Hageja enda seletusega kohtuistungil on tõendatud, et enne ja pärast kirja saatmist ta kostjaga läbirääkimisi ületunnitöö ja selle tasustamise osas ei pidanud vaid palus kostjal pöörduda oma juristi poole. Sellega on tõendatud , et hagejal puudus kostjaga kokkulepe ja ta ei püüdnudki ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö tasustamise osas kostjaga kokkulepet sõlmida. 8.2 Hageja ei ole kohtule tõendanud ületunnitöö tegemist sellises mahus nagu ta arvestuse on esitanud. Hageja poolt paberil esitatud arvestus ainuüksi ei tõenda ületunnitöö tegemist. Hageja ei ole kostjale koheselt teatanud ületunnitöö tegemise vajadusest ja ületunnitöö tegemisest ega töö tegemise järgselt tööaja arvestust tööandjale esitanud vaid on esitanud selle tagantjärgi mistõttu pole see kontrollitav. Kostja hageja poolt koostatud tööajatabelit ei ole õigeks võtnud.
- Hageja väitel tööandja on välja andnud dokumendi „Lihula Muusika – ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise kord , kus on sätestatud õpetaja tööajaks 9.00- 18.00 s.t. 9 tundi päevas e. 45 tundi nädalas. Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise korra p. 1.8 kohaselt õpetaja on õpilastele ja lapsevanematele meilitsi ja telefoni teel kättesaadav tööpäeviti 9.0018.
- Vajadusel on võimalik täiendavalt konsulteerida õpetajaga kokkulepitud vestluskeskkondade teel (Meet, Zoom, Skype, Messenger jne). Samas hageja töölepingut tööaja osas ei ole muudetud. Eelpoolnimetatud korra p.6.1 sätestab et kooli juhtkond on valmis jagama infot ja vastama kõikidele küsimustele , mis on tekkinud seoses distantsõppega ning püüab vastused leida ka muudele õppetööga seotud küsimustele. P.6.2 toodud juhtkonna kontaktid. Seega hagejal oli võimalus eelpoolnimetatud korra saamisel pöörduda tööandja poole ja küsida üle p.1.8 nimetatud tööaja osas, kas see on kohustuslik ja kui on siis kuidas tööandja kompenseerib vastava ületunnitöö ja leppida selles osas kokku. Hageja seda ei teinud. Kostja poolt meilile saadetud korda ei saa käsitleda tööandja selge korraldusena ületunnitöö tegemiseks v. tööaja suurendamiseks. Tööandja ei saagi ühepoolselt nõuda töötajalt ületunnitööd v.a.
§ 44
lg.4 nimetatud juhul.
§ 44
lg.4 kohaselt tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte v. tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu , eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kohus leiab, et koroona piirangute ajal distantsõpe ei olnud selline ettenägematu olukord, mil võis kahju ärahoidmiseks tööandja ühepoolselt ületunnitöö tegemist nõuda, seda enam, et koroonapiirangud olid kehtestatud juba eelneval s.o. 2020 aastal.
§ 44lg.6 järgi ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba ajaga.
Hageja poolt esitatud rahaline ületunnitöö tasunõue ei ole esitatud arvestusega 9.00- 18.00 s.t. 9 tundi päevas vaid arvestuse aluseks on teised asjaolud. Hageja poolt esitatud rahaline nõue ei ole kokkuleppe puudumise tõttu põhjendatud. 10. Hageja väitel pidi ta iga õpilasega läbi viima vähemalt ühe video/veebitunni nädalas. Hageja väitel oli tal 27 õpilast ja kõik on õigustatud saama vähemalt ühe individuaaltunni nädalas. Kui varem toimusid tunnid osaliselt väikeses rühmas siis distantsõppel hakkasid tunnid toimuma individuaalselt. Instrumendiõpe on individuaalõpe ja distantsõppel pole võimalik mitmele õpilasele korraga tunde anda. Kostja vaidleb vastu, et piirangute tõttu said toimuda ainult individuaaltunnid. Vastavalt Lihula Muusika- ja Kunstikooli distantsõppe läbiviimise korra p. 28 õpetaja viib oma aine raames iga õpilasega läbi vähemalt ühe video/veebitunni nädalas. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et distantsõppel polnud võimalik rühmatunde anda, ka väikestes gruppides v. vähemalt kahele õpilasele korraga. Üldjuhul on veebitundi võimalik anda mitmele õpilasele korraga. Nimetatud hageja väited on paljasõnalised. Kostja väitel korraldas kool oma töötajatele digikoolitused kogumahuga 52 tundi, millest hageja osa ei võtnud. Ka selle tõttu võis hagejal rühmatundide andmine olla takistatud. 7
(8)2-21-14932 Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud 11. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 11.1 Kostja on esitanud menetluskuluna kohtuistungile sõidukulude nõude summas 34,8 eurot arvestusega Lihula- Pärnu-Lihula 116 km x 0,3 = 34,8 eurot. Taotlusele on lisatud bensiinikviitung 24.08.2022 , ostetud 25,61 liitrit summas 49.25 eurot. TsMS § 138 lg.1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p.2 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Asjas toimus kohtu korraldav eelistung 24.08.2022 ja kostja seaduslik esindaja Piia Saak osales kohtuistungil ning tema otsesed sõidukulud s.o. transpordikulud on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastavalt Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja maksmise korra § 5 võib maksuvabalt maksta sõiduauto hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra, kinnitatud Justiitsministri määrusega nr.16/26.07.2016 § 17 lg.2 , mille kohaselt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku v. advokaadibüroo pidaja sõiduauto v. muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kostja seaduslik esindaja tuli kohtuistungile Lihula Muusika- ja Kunstikoolist (Lihula, Tallinna mnt.69) sõidukiga ja kohus leiab, et sõidukulu Lihula- Pärnu-Lihula 116 km x 0,15 = 17,4 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus leiab, et suuremas summas kulude hüvitamine ei ole kohtu arvates mõistlik ega põhjendatud. Arvestades läbitud 116 kilomeetrit,1 liitri bensiini hinda (49,25 : 25.61 ) 1,92 eurot ja sõiduauto keskmist kütusekulu on reaalne transpordikulu 17,4 eurot. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja sõidukulud summas 17.4 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 8
(8)