1-05-587/56

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-05-587 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Aita Ploom Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.Z ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: R.Z ; isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega, vabanemisjärgne elukoht: xxxx; Karistuse kandmise algus 24.03.2005 ja lõpp 24.03.2013 Vabastada R.Z temale Viru Ringkonnakohtu 31.03.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Määrata R.Z kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 4 määrata R.Z-ile katseajaks 1 aasta. Katseaja algust hakata lugema alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohustada R.Z katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxxx, - ilmuda kriminaalhooldaja määratud aja- 1 vahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada R.Z katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda ühe kuu jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas - mitte viibima kohtades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; - osaleda sotsiaalabiprogrammis Vabastada R.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 16.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.Z on süüdi tunnistatud Viru Ringkonnakohtu 31.03.2006 kohtuotsusega Karistusseadustiku (KarS) § 113, 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel on karistatud teda liitkaristusega 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.03.

1. Viru Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et R.Z on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuivõrd varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid ja praegune on isikuvastane. Kuritegude soodusteguriks on alkohol ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Iseloomustuse kohaselt kannab kinnipeetav alates 04.01.2011 karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on omandanud vangistuses keevitaja eriala, on töötanud metallitsehhis ja puidutsehhis. Alates 02.05.2011 töötab väljaspool vanglat xxxx. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht, samuti on talle garanteeritud töökoht sugulasele kuuluvas ettevõttes. Isikul on hagid tasunud, vabanemisfondis on hoiustatud 2 870 eurot. Kinnipeetava sugulased on nõus talle vabanemise korral materiaalset toetust osutama. Suhted lähedastega on head, sõbrad on seaduskuulekad. Kinnipeetava probleemide peamine ajend on alkohol ning alkoholijoobes võib kaotada enesekontrolli. Alkoholijoobes on isik toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav on eesmärgiks seadnud Eestist lahkumise ja Venemaa kodakondsuse taotlemise. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12% ning vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 18%. Viru Vangla toetas kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Maakohtu istung: Rakvere kohtumajas 13.12.2012 toimunud kohtuistungil taotles süüdimõistetu enda vabastamist enne tähtaega. Süüdimõistetu selgitas, et soovib enne tähtaega vabaneda, kuna vabaduses ootab teda abikaasa, töö, sugulased. Vanglas sai ta keevitaja elukutse ja töötab juba 2 aastat. Kõik rahalised nõuded on makstud, kehtivad distsiplinaarkaristusi pole. Süüdimõistetu selgitas, et tema tüdruk on rase ja tahab temaga koos olla. Prokurör toetas kinnipeetava vabastamist enne tähtaega, kuna kinnipeetaval on karistus praktiliselt kantud. Distsiplinaarkaristust pole ta saanud, töö on tal olemas, karistusi ei ole. Isik soovib vabaneda. Ka vangla toetab isiku vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri, leidis, et R.Z-i taotluse tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks saab rahuldada. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 3, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isikul on vabanedes olemas elu- ning töökoht. Tal on toetavad lähedased. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas on ta omandanud eriala ning olnud hõivatud erinevatel töödel. Hetkel viibib avavanglaosakonnas ning töötab väljaspool vanglat. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et isik on asunud end parandama. Kohtu hinnangul on tingimused kinnipeetava vabastamiseks täidetud. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega toetavad ka vangla ning prokurör. Vangla on hinnanud tõenäosust, et kinnipeetav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, väikseks. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid saavutatud ning kinnipeetava saab enne tähtaega vabastada. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. 3 Kohus, arvestades R.Z-i käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti tema elutingimusi vabanemisel, vabastab tema tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseajaks 1 aasta. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
3. jaanuaril
4. a. Nooremreferent Lea Herne 4