Obsah (5)

§ 113§ 199§ 122§ 307§ 202

Tõlge Asi nr 1-05587 Viru Ringkonnakohus koosseisus: Eesistuja Rahvakohtunikud Sekretär Prokurör Kaitsjate 31. märtsil 2006 Aleksei Lavrovski Jekaterina Barsukova, Aime Semjonova Jelena Daškevitši juu

§ 113järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, G.L , olles isik kes on varem toime pannud varguse, varastas 24.03.2005.a. umbes kell 05.00 , olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos P.Z ja R.G võõra vara äravõtmise eesmärgil xxx korterist (xxx) muusikakeskuse, maksumusega 3500 krooni, videomagnetofoni, maksumusega 1000 krooni, televiisori, maksumusega 3500 krooni, röstri, maksumusega 100 krooni, kolm paari sokke, kogumaksumusega 18 krooni ja väärtust mitteomava tugitoolikatte, kokku vara 9118 krooni eest. G.L-i tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.

§ 199lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegu.

P.Z süüdistatakse selles, et olles isik, kes on varem toime pannud varguse, varastas 10.01.2005.a. umbes kell xxx maja katuselt xxx alumiiniumlehed – veelauad, kogusummas 1700 krooni eest, kokku tekitas korteriühistule kahju 9145.03 krooni. Sama, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, varastas 24.03.2005.a. umbes kell 05.00 , olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos G.L-i ja R.G võõra vara äravõtmise eesmärgil xxx korterist (xxx) muusikakeskuse, maksumusega 3500 krooni, videomagnetofoni, maksumusega 1000 krooni, televiisori, maksumusega 3500 krooni, röstri, maksumusega 100 krooni, kolm paari sokke, kogumaksumusega 18 krooni ja väärtust mitteomava tugitoolikatte, kokku vara 9118 krooni eest. P.Z tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.

§ 199lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, viibides 24.03.2005.a. umbes kell 04.30 alkoholijoobe seisundis korteris aadressil: xxx, tegutsedes koos G.L-iga ja xxx tapmise eesmärgil, isiklike suhete pinnal, hoidis viimase jalgu sel ajal, kui G.L pigistas kannatanu kaela nöörist silmusega Selle tulemusena suri xxx mehhaanilise asfiktsiooni tulemusena. P.Z tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui teise inimese tapmine, s.

§ 113järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, P.Z, viibides xxx kohaldas süstemaatiliselt füüsilist jõudu kambrikaaslase xxx sünniaeg xxx, suhtes, nimelt: - 01.04.2005.a. umbes kell 07.00 lõi xxx käega vastu pead - 02.04.2005.a. lõi umbes kell 12.30 xxx rusikate ja jalgadega umbes 15 minuti jooksul hulgaliselt lööke vastu erinevaid kehaosasid. 3 - 06.04.2005.a. umbes kell 17 viskas xxx voodist alla põrandale ja lõi teda rusikaga vastu pead ja jalaga kehasse. Selle tulemusena tekitati xxx vigastusi – hulgaliselt jäsemetel, peas ja seljal asuvaid verevalumeid, samuti posttraumaatiline paistetus parema kiirukühmu piirkonnas. P.Z tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui järjepidev või suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine, s.

§ 122järgi ettenähtud kuritegu.

R.G süüdistatakse selles, et ta varastas 24.03.2005.a. umbes kell 05.00 , olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos G.L-i ja P.Z võõra vara äravõtmise eesmärgil xxx korterist (xxx) muusikakeskuse, maksumusega 3500 krooni, videomagnetofoni, maksumusega 1000 krooni, televiisori, maksumusega 3500 krooni, röstri, maksumusega 100 krooni, kolm paari sokke, kogumaksumusega 18 krooni ja väärtust mitteomava tugitoolikatte, kokku vara 9118 krooni eest. R.G tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, s.

§ 199lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuritegu.

Sama, R.G, teades usaldusväärselt 24.03.2005.a. korteris aadressil: xxx toime pandud xxx tapmisest, ei teatanud sellest riiklikele organitele. R.G tegevus on kvalifitseeritud kui toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine, s.

§ 307lg 1 järgi ettenähtud kuritegu.

A.Z süüdistatakse selles, et ta, teadvustades seda, et G.L-i, P.Z ja R.G poolt tema korterisse aadressil xxx, toodud muusikakeskus, videomagnetofon, televiisor, röster on saadud kuritegelikul teel, hoidis ülalnimetatud asju 24. märtsil 2005.a. ajavahemikul kell 05-30 kuni 21-00 oma korteris. A.Z tegevus on kohtuliku uurimise poolt kvalifitseeritud kui kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine, s.

§ 202lg 1 järgi ettenähtud kuritegu.

Kohtuistungil kuulati üle süüdistatavad: - G.L, kes tunnistas süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja andis ütluse, et 24.03.2005.a. läks ta külla xxx. Mõne aja pärast tulid sinna Z ja G . Hakkasid alkoholi tarbima. Esimesena jäi magama G, tema järel Z. Enne seda käis ta G kaupluses alkoholi järgi ning tal oli konflikt xxx hakkas teda solvama, nimetas kitseks , viskas puskarit näkku, viskas kaardid näkku, tahtis teda lüüa, kuid ei saanud pihta. Siis lõi ta xxx kaks korda näkku. Läks vannituppa end pesema, nägi nööriga pükse.. Tiris nööri pükstest välja, tahtis xxx käed kinni siduda, et viimast maha rahustada. Kui vannitoast väljus, nägi, et xxx magas juba, ta lamas kõhuli, pea oli kõrvale pööratud. Temas tekkis viha, ta hoidis liiga kaua nööri xxx kaela ümber. Kägistamise tahtlust tal ei olnud.. Kui ta xxx kägistas siis Z magas.. kui ta oli xxx ära kägistanud, siis äratas Z ja G ning ääkis neile juhtunust. Ei tea, kellel tekkis mõte võtta xxx korterist tehnika.. Varastasid asjad kolmekesi – tema, Z ja G. Varastatud asjad viisid Z korterisse. Televiisori järel käis ta teist korda, kuna esimesel korral nad xxx korterist televiisorit ei võtnud. Et Z mitte kahtlusi äratada, ütlesid Z, ta, et ta lahkus kodust asjadega. Palusid Z luba hoida asju tema korteris. Z korteris olid külalised – 3-4 inimest. Z ärkas üles, nägi neid ning tegi ettepaneku korterisse minna. Neil oli kaasas liiter puskarit, mis oli jäänud 4 xxx korterisse. Z korteris jõid puskarit tema, G Z ja mehed. Mõne aja pärast tuli Z korterisse mees, sai aru, et asjad on varastatud ning tegi ostmise ettepaneku. Ta nõustus. Viimane ostis ja viis asjad autoga minema. Asjade eest andis ta talle 500 krooni. Z korteris olid asjad minutit

1. Kahetseb tehtut ja kahetseb, et ei teinud xxx kunstlikku hingamist.. Kui ta Z üles ajas, siis näitas ta Z viimase peal, kuidas ta xxx kägistas. - P.Z tunnistas süüd KarS § 199 järgi täies ulatuses, KarS § 113 ja 122 järgi süüd ei tunnistanud ning keeldus ütluste andmisest, avaldati süüdistava ütlused ( kd 1, t.l. 233-26 ja kd 2, t.l. 2-4, 65-68,) selle kohta, et 23.03.2005.a. läks ta xxx juurde. Seal oli juba G.L, hüüdnimega „Nos“ Jõid konjakit. Pärast tuli G Pärast joomist jäi G magama. Pärast jäi ka xxx voodis magama. Mingeid konflikte ei olnud. Pärast palus G.L tal xxx jalgu hoida, öeldes. Käes nägi ta rohekat värvi nööri, pikkusega umbes pool meetrit.. G.L ei selgitanud xxx kägistamise kavatsuse põhjusi. Ta hakkas viimast ümber veenma, kuid G.L ei nõustunud. xxx lamas sel ajal kõhuli, G.L istus xxx peale, tõstis tema pea üles, keris nööri ümber kaela ja tõmbas nööri pingule. Tema asus vastuseks G.L-i sõnadele ümber voodisse ning pani oma käed xxx jalgade peale, tehes, nagu hoiaks ta xxx jalgu kinni. G.L kägistas xxx minutit
2. xxx ei tõmmelnud. Tema hoidis sel ajal käsi xxx jalgadel, selleks et näiks, faktiliselt ei teinud mingeid jõupingutusi xxx kinnihoidmiseks. Näivuse tekitas ta G.L-i jaoks, kuigi ei aidanud viimast. Pärast tuli G.L xxx pealt maha, äratas G. Viimane vaatas ja sai kõigest aru. Pärast oksendas G.L otse toapõrandale. G.L tegi ettepaneku luua korteris korteri röövimise näilisus. Sell eks võttis kilekoti ja hakkas asju laiali loopima. Samuti tegi ta ettepaneku võtta korterist ära ka videomagnetofon, röster, muusikakeskus. Ta ise kandis kahte muusikakeskuse kõlarit. G.L kandis muusikakeskust, R aga kandis magnetofoni ja rösterit. Televiisorit ta välja ei viinud. Sissekäigust väljus ta peasissepääsu kaudu ATP poolt, G.L koos G väljusid hoovi kaudu. ATP juures andis G.L talle nööri, millega ta xxx kägistas ning palus selle ära visata. Ta viska selle lumme vasakul pool teerada piki ATP aeda (enne kauplust xxx). Läksid Z korterisse. Seal olid 3-4 meest ja naine. Nad panid asjad esikusse ja hakkasid koos teistega jooma. Pärast jäi ta magama.. Ärkas üles, kohale sõitsid xxx tuttavad ja andsid ta üle politseile. Kuhu xxx korterist kadunud asjad kadusid, ei tea. Kohtueelsel uurimisel teise ülekuulamise läbiviimisel andis Z ütluse, et kui xxx korteris magama läks, ilmus G.L-i kätte nöör, seejärel viskas Aleksandr ootamatult nööri tema kaela, pani nööriotsad risti ja hakkas silmust kokku tõmbama. Ta hakkas köhima. Palus ta lahti lasta. Aleksandr laskis ta lahti ja võttis nööri ära sõnadega: treenisin. xxx magas diivanil kõhuli, nägu allapoole. G.L läks xxx juurde, ronis diivanile, istus xxx selga, tõstis xxx pea üles , toppis nööri pea alla kaela ning hakkas teda kägistama, tõmmates silmust kinni nagu tema peal. Talle ütles G.L, et ta hoiaks xxx jalgu selleks, et ei rapsiks. Ta võttis xxx jalad, kuid ei hoidnud neid, vaid pani ainult käed nende peal, näidates, et hoiab neid, kuid xxx jalad lebasid rahulikult, ta ei rapsinud. Esimesel ülekuulamisel ei rääkinud selles suhtes, et hoidis xxx jalgu kinni – kartis G.L, kuna esimesena hakkas G.L kägistama teda, teiseks oli purjus, ei tegutsenud xxx kaitseks. Tal ei olnud mõtteski xxx tappa. G.L-ile ütles ta „miks sa seda teed.“ Varem kartis, sellepärast ei rääkinud tõtt. xxx tapmise täpsete detailide suhtes rääkis G.L talle Z korteri köögis, kui keegi neid ei kuulnud. Samuti ei visanud ta nööri, mille G.L talle kaela viskas, Edaspidi andis Z ütluse, et ta magas xxx tapmise ajal ning ei olnud selle tunnistajaks. Ärkas ja nägi xxx juba surnuna. Taipas, et xxx kägistas G.L. Ta küsis G.L-ilt, kuidas too seda tegi.. G.L viskas talle silmuse kaela, tõmbas pingule ja hoidis sekundit
3. sellest jäi talle kaelale jälg. G.L ähvardas teda, et ta räägiks uurimisel, et aitas tapmisel xxx jalgu 5 hoida.. Ta ehmus, seepärast andis niisugused ütlused. Ja esimese ülekuulamise ajal valutas tal alkoholist pea. Arestimajas lõi ta mitu korda kambrikaaslast xxx kuid ei ole nõus sellega, et lõi teda vastu pead
4. aprillil,
5. aprillil. Ei tirinud xxx jalast ning ei peksnud teda.
6. ja
7. aprillil peksti xxx, kuid xxx peksid xxx. Lõi mõned korrad xxx peopesaga vastu pead, seejärel andis talle laubanipsu xxxi tegevuse eest tema aadressil., selle eest, et xxx viskas tema asju põrandale. Viskas tema kaussi, pani seda WC peale. Seda keelitasid xxx tegema xxx ja xxx Süüd tapmises ei tunnista, ei tunnista süüd xxx peksmises, tunnistab vargust xxx korterist. -R.G , kes tunnistas süüd esitatud süüdistuses osaliselt ning andis ütluse, et enne xxx juurde minekut jõi ta matustel. Kui ta läks xxx juurde olid seal juba Z ja G.L. Nad jõid puskarit ja õlut. Pärast läks Z magama ja xxx samuti. Tema ja G.L käisid poes. Pärast poodi astusid sisse tuttava A juurde, pärast xxx korterisse. Ta heitis samuti magama.. Ärkas sellest, et teda kallati külma veega üle. G.L ütles, et xxx on surnud.. G.L ütles talle, et tema ja Z tapsid xxx. Küsis, kuidas nad seda tegid. G.L ütles, et kägistasid nööriga. G.L olid hullumeelsed silmad.. Z oli joonud, kuid ta ei olnud agressiivne. Ta oli kurb. Ta nägi G.L nööri ja viimane ütles, et selle nööriga kägistas ta xxx. Z kaelal nägi ta nöörijälge. Hiljem otsustasid teha nii, nagu oleks korteris olnud rööv. G.L hakkas asju mööda korterit laiali loopima. Läksid xxx asjadega tänavale. Ta tegi ettepaneku minna Z juurde. Läksid Z juurde. Ukse avas Z. Seal joodi samuti. Ütlesid Z, et need on G.L-i asjad, ta lahkus kodust. Mõne aja pärast ilmus korterisse mees, ta nägi asju ja tegi ettepaneku, et ostab need ära.. Tema ja G.L hakkasid mehega kokku leppima. Pärast läks ta koju ja rääkis seal tapmisest isale ja emale. Ema hakkas nutma. Isa läks temaga Z juurde. Rääkisid sellest Z. Sel päeval oli tal määratud kohtumine xxx. Kohtumisel rääkis ta viimasele xxx tapmisest ja palus, et too teataks politseile.. Järgmisel päeval kutsuti ta politseisse.. Ise ta ei teatanud politseisse, kuna kartis. Ta kartis G.L ja Z KarS § 307 järgi süüd ei tunnista. G.L oli hullumeelses seisundis. Palusid Z luba jätta asjad ajutiselt sinna.. Ütlesid, et G.L läks vanaema juurest ära. Ei saanud Z juhtunust rääkida, kuna Anossoov oli kõrval. Ta kandis kilakotis muusikakeskuse kõlarit. xxx tapmisest teatas talle G.L, sama ütles ka et tema ja P tapsid xxx.. G.L ütles, et ta läks xxx tülli. Enne seda, kui ta magama jäi, mingeid konflikte korteris ei olnud. Miks see juhtus, ei tea. xxx oli iseloomult hea inimene. - A.Z, kes ei tunnistanud oma süüd esitatud süüdistuses ja andis ütluse, et ta magas. Kuulis uksele koputamist. Tegi ukse lahti ja nägi G, G.L ja Z Nad küsisid luba istuda. Ütlesid, et G.L tuli vanaema juurest ära ja on sellepärast asjadega.. Ta lasi nad korterisse ja läks magama.. Hommikul äratasid ta politseitöötajad. Need poisid käisid mõnikord tema juures joomas. Tema korteris oli xxx. Ta ei küsinud, kelle asja ja mis asjad nad tõid. Ta oletas, et need on varastatud asjad. Nende inimeste poolt toodud asjade edasist saatust ei tea.. Nende asjade hoidmise eest lubasid nad 1liitri konjakit, andsid aga ainult puskarit. Sellest, et toodud asja on varastatud, sai ta teada politseis. Kohtuistungil kuulati üle kannatanud: - xxx, kes andis ütluse, et Z koos xxx panid toime ühistule kuuluvate veelaudade varguse. xxx vanaema ja vanaisa kustutasid võlgnevuse 4500 krooni täielikult, Z ema osaliselt. On jäänud hagi summas 2000 krooni. Toetab hagi. Talle tunnistas Z ema, et poeg pani toime veelaudade varguse. -xxx, kes andis ütluse, et 23.03.2005.a. lahkus poeg xxx tema juurest kell
8. Ütles, et tema juurde tuleb G..
9. Märtsil 2005.a. läks ta aga poja korterisse. Uks oli lahti. Korteris oli kõik segamini pööratud.. tema poeg lamas kušetil paremal küljel. Tema käsi oli külm. Suust 6 voolas verenire. Tema kaelal nägi ta triipu. Poeg ei töötanud, raha tal ei olnud. Poeg sõbrustas R.G. Poeg kuritarvitas alkoholi. Kuid ta ei võinud teisele inimesele kurja teha.. Ta ei olnud tige, kättemaksuhimuline. Toetab hagi. 2005.a. suhtles ta G.L-iga ja z. Ta rääkis pojale, et ei teeks G.L-i ja z tegemist. - xxx, kes andis ütluse, et teda kuulati politseis üle.. ta andis seal valeütlusi. See inimene, kes peksis ei ole Z. Z teda ei peksnud.. ta ei kinnita oma ütlusi. Z ta ei laimanud. Kambrikaaslased xxx ja xxx ütlesid, et ta ajaks kõik Z peale. Teda peksid xxx ja xxx. Pärast kannatanu ütluste (t.l. kd 2, t.l. 31-35), selgitas kannatanu, et ta võib xxx näkku öelda, et nad peksid teda. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad: -xxx, kes andis ütluse, et ta on R.G ema. xxx tapmisest ei tea ta midagi. Tema poeg tuli koju varahommikul. Ta oli šokiseisundis.. ta ütles, et magas.Ta valati külma veega üle ja teatati, et xxx on surnud. Korteris olid veel G.L ja Z. Poeg rääkis sellest temale ja mehele. Pärast tuli xxx Poeg rääkis sellest ka temale. Teda ei olnud kodus õhtuni välja. Ta ei teadnud, kuidas sellest politseisse teatada. - xxx, kes andis ütluse, et tunneb Z lapsepõlvest. 2005.a. läks Z juurde. Nad läksid maja katusele. Katusele viiv uks oli lahti.. Nägid alumiiniumist veelaudasid. Otsustasid need maha võtta. Andsid metalli vastuvõtupunkti. Said 100 krooni. Raha kulutasid õlle, sigarettide ja mahla peale. Tema suhtes asi lõpetati. Ta täitis 60 tundi üldkasulikku tööd. Metalli äraandmisel esitasid Z passi. -xxx, kes andis ütluse, et läks hommikul G juurde koju viimane rääkis talle, et teda aeti purjuspäi xxx korteris üles ja öeldi, et xxx on tapetud ning on vaja instseneerida rööv, viia asjad korterist välja. Nad ütlesid, et kui sa ei ole nendega, siis ta tapetakse. Politseisse teatas ta õhtul. Ta teatas politseitöötajatele, et mõrvarid kinni peetaks. G kartis politseisse minna, ta kartis G.L. Tema koos vennaga pidasid G.L-i ja Z kinni. Z püüdis põgeneda, tuli kohaldada füüsilist jõudu. G.L tundis ta kui mitte puhaste kätega inimest. Ta tegi G ettepaneku minna politseisse, kuid viimane kartis ning ei tahtnud sõpru välja anda. G rääkis, et G.L on talle sõber.. Leiab, et G sai aru, mida ta räägib, kuigi oli küllaltki tugevasti purjus. - xxx, kes andis ütluse, et sai xxx tapmisest teada oma vennalt. Viimane helistas talle tööle. Õhtul kohtusid vennaga. Koos käisid kohtumas politsei operatiivtöötajaga. Õhtul leidsid vennaga G isa kaudu üles G, viimane oli tugevasti joobes. Veel oli ta stressiseisundis. -xxx, kes andis ütluse, et ta kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Pärast tema ütluste avaldamist (t.l. 43-45, kd 2) selle kohta, et nägi xxx sinikat kõrva peal, selgitas viimane, et teda lõi Z Kuid xxx suhtes tema isiklikult füüsilist vägivalda ei kohaldanud. Pärast ülalnimetatud ütlusi selgitas kannatanu xxx, et ta ei ole nõus tema poolt kohtus antud ütlustega ja tahab neid muuta. Kehavigastused sai ta siis, kui kambris mängiti pimesikku. Keegi teda ei peksnud. Kohtuistungil avaldati tunnistaja xxx ütlused ( kd 2, t.l. 48-50), kes andis ütluse, et nägi xxx kambris sinikaid näol ja peas. xxx olid konfliktid xxx nimelise poisiga. Nägi , kuidas suur xxx hakkas väikest xxx ukse juures peksma. Tõukas ta maha ja peksis kätega vastu pead. Kohtuistungil avaldati kriminaalasja materjalid: - sündmuskohtade vaatlusprotokollid (kd 1, t.l. 2-7, 12-13; t.l. 95-97, 99-103); - asitõendite vaatlusprotokoll (t.l. 38-49, kd 1) - metalli ostu-müügilepingu koopiad (kd 2, t.l. 135) 7 - tõend veelaudade vargusega seotud kulutuste kohta (kd 2, t.l. 114) - DNA ekspertiisi arvamus (kd 2, t.l. 189-192) - xxx kohtu-arstliku ekspertiisi akt (kd 2, t.l. 39-40 - xxx laiba kohtu-arstliku ekspertiisi akt (kd 2, t.l. 26-32) - P.Z kohtu –arstliku ekspertiisi akt (kd 1, t.l. 249-250) - xxx allkiri (kd 1, t.l. 96) Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad, olles tutvunud materjalidega, jõuab kohus järeldusele, et süüdistatavate G.L-i, Z G ja tõendatud kõigi kohtuliku uurimise poolt uuritud tõenditega kogumis. kriminaalasja Z süü on Kohus tuvastas, et G.L tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses täielikult, välja arvatud tapmine isikute grupis. Z tunnistas oma süüd 2 varguse episoodi toimepanemises, tunnistas osaliselt süüd episoodis xxx ning ei tunnistanud süüd xxx tapmises. G tunnistas süüd täielikult, Z ei tunnistanud süüd kuritegelikul teel saadud vara hoidmises. G.L-i süü xxx tapmises on tõendatud tema enda ütlustega, G.L-i Z G süü varguse toimepanemises on tõestatud nii nende endi ütluste kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, Z muusikakeskuse võetuse protokolliga. Z süü veelaudad varguses on tõendatud tema ütlustega, xxx ütlustega ning ostu-müügi kviitungi koopiaga. On tuvastatud, et süüdistatav hüvitas oma ema kaudu ühistule tekitatud kahju täielikult. Zsüü episoodis zzz on osaliselt tõendatud nii Z enda kui ka xxx ütlustega ning kohtuarstliku ekspertiisi arvamusega. Kohus peab kannatanu xxx poolt kohtulikul uurimisel antud ütlusi valedeks ning seostab neid kannatanu enda olukorraga, kes vahi all viibides kardab anda tõeseid ütlusi Z vastu. xxx muutis oma ütlusi, mis ta andis kohtueelsel uurimisel . See annab tunnistust tema ebasiirusest. Seepärast lähtub kohus xxx esialgsetest ütlustest, mida ta peab tõesteks. G süüd esimese astme kuriteost mitteteatamises tõendavad faktilised asjaolud. G nägi tapetud xxx. Kuid ta ei teatanud xxx tapmisest politseiorganitesse, vaid jätkas alkohoolsete jookide tarvitamist koos G.L-i ja Z .sellest sündmusest rääkis ta oma emale, isale, xxx kuid ei pöördunud politseisse. See ei vabasta süüdistatavat kohustusest teatada tapmisest riiklikele organitele. G ütlused, et ta kartis G.L ja seepärast ei teatanud politseisse, ei vasta tegelikkusele. Z suhtes leiab kohus, et arvestades tema elukogemust, faktilisi asjaolusid, ei saanud ta mitte mõista, et tema korterisse toodud asjad on varastatud.. Asjad toodi tema korterisse ja müüdi siinsamas alandatud hinnaga võõrastele inimestele.. Seda tõendab tema puhtsüdamlik ülestunnistus (kd 1, t.l. 144), milles too märkis: „mõtlesin, et asjad olid varastatud“. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et varastatud aparatuuri hoiti Z korteris alates süüdistatavate kohaletulekust
10. märtsi varahommikul kuni kell 21, s.t kuni tema kainenemisele paigutamise hetkeni. Kohus leiab, et G.L-i tegevus on õieti kvalifitseeritud KarS 7 113 järgi. Kuid kohus peab õigeks kvalifitseerida Z tegevus xxx tapmisega seotud episoodis ümber KarS §-ile 113-22 lg 3, s.t leiab, et Z tegevus nimetatud episoodis tuleb lugeda kaasaaitamiseks, kuna Z aitas tahtlikult G.L G.L-i poolt xxx tapmise toimepanemisel. 8 Kohus tugineb siin Z esialgsetele ütlustele, mis ta andis kohtueelsel uurimisel (kd 2, t.l. 2-
11. Nii märkis Z, et ootamatult pani G.L tema kaela ümber nööri, hakkas silmust kinni tõmbama. Kui ta palus teda lahti lasta, lasi G.L ta lahti, võttis nööri endale sõnadega „treenisin“. Hiljem hakkas G.L xxx kägistama, tõmmates silmust kokku samuti nagu tema peal.. talle ütles G.L, et hoiaks xxx jalgu selleks, et viimane ei tõmbleks. Ta võttis xxx jalad, kuid pani lihtsalt käed nende peale, et näidata , nagu ta hoiaks neid. xxx lamas aga rahulikul ja ei tõmmelnud. Sellest lähtudes jõuab kohus järeldusele, et Z ei ole xxx tapmise täideviija, s.t ta faktiliselt ei hoidnud xxx jalgu. Toimiku materjalides ei ole objektiivseid tõendeid Z poolsete mõjutuste kohta xxx tapmise toimepanemisel G.L-i poolt. Kohus peab samuti õigeks Z tegevuse kvalifitseerimist episoodis xxx Vägivalla süsteemi moodustavad kolm või enam episoodi. xxx kehavigastuste tekitamise episoodid olid eraldatud väikese ajavahemikuga. Kannatanule tekitati erinevaid kehavigastusi erinevates kehaosades.. seda kinnitab objektiivselt isegi xxx kohtu – arstliku ekspertiisi akt. Toimiku materjalidest on teada, et süüdistatav G.L on kahel korral kohtulikult karistatud, ei teinud enda jaoks vajalikke järeldusi, jätkas kuritegude toimepanemist. Süüdistataval Z on kohtulik karistus, on varem vastutusele võetud väärtegude toimepanemise eest. G ei ole varem kohtulikult karistatud, Z on kustutatud karistus. G.L, Z ja G ei töötanud kusagil. G on käesoleval ajal invaliid. G.L-i, Z ja G vastutust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Lähtudes toimiku materjalidest ei leia kohus, et G.L kahetses xxx tapmist. Z karistust kergendavaks asjaoluks on tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine, süüteo toimepanemine ähvarduse mõjul ning tema alaealisus. Süüdistatavate G.L-i, Z G ja Z karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, juhindudes KarS § 56 iga süüdistatava süü ja osaluse astet toimepandus, nende suhtumist toimepandusse, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus võtab arvesse ka nende isiksusi, võimalust mõjutada neid eesmärgiga loobuda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kuna G.L ja Z panid toime ohtlikud kuriteod, peab kohus otstarbekaks mõista neile karistuseks reaalne vangistus. Võttes arvesse süüdistatava Z karistust kergendavaid asjaolusid xxx tapmise episoodis peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 22 lg 5 ja 60 sätteid, s.t kergendada tema karistust – vangistust. G ja Z suhtes aga mõista karistuseks, võttes arvesse kõiki asja tehiolusid, vangistus KarS § 73 kohaldamisega. 9 Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja juhindudes KrMS § 311-31, kohus karistuse mõistmise motiivide alusel, OTSUSTAS: Tunnistada G.L süüdi KarS § 113, 199 lg 2 pp 4,7 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: - KarS § 113 järgi 7 aastase vangistusega - KarS § 199 lg 2 pp 4,7 järgi 1 aastase vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.L-ile mõistetud karistustest rangeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Tõkend- vahi all pidamine – jätta muutmata Karistusaega arvestada alates 24.03.2005.a. Tunnistada P.Z süüdi KarS § 113 – 22 lg 3; 199 lg 2 pp 4,7; 122 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: - KarS § 113 -22 lg 3 järgi KarS § 60 sätete kohaldamisega 2(kahe) aasta 6 kuulise vangistusega - KarS § 199 lg 2 pp 4,7 järgi 1 aastase vangistusega - KarS § 122 järgi 6 (kuue) kuulise vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.Z kergema karistuse katmise teel rangeima karistuse poolt 2(kaks) aastat 6 kuud vangistust. Tõkend- vahi all pidamine – jätta muutmata Karistusaega arvestada alates 24.03.2005.a. Tunnistada R.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7; 307 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: - KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 1 aastase vangistusega - KarS 307 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.G 1 aasta vangistust. kergema karistuse katmise teel rangeima karistuse poolt Kohaldada KarS § 73 ja mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele täielikult, kui R.G ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse seaduslikul jõustumisel. Tunnistada A.Z süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega. Lugeda karistusaja hulka Z vahi all viibimine 24.-25 märtsil 2005.a, s.t kaks päeva ning mõista talle lõplikult 2(kaks) kuud) 28 päeva vangistust. 10 Kohaldada KarS § 73 ja mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele täielikult, kui A.Z ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Mõista süüdistatavatelt välja sundraha – G.L-ilt ja P.Z kummaltki 7500 krooni, R.G ja A.Z kummaltki 4500 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja: G.L-ilt ja P.Z solidaarselt kannatanu xxx (xxx) kasuks 2083.75 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja: G.L-ilt, P.Z ja R.G solidaarselt kannatanu xxx kasuks 8118 krooni. Mõista süüdistatavatelt G.L-ilt ja P.Z solidaarselt välja laiba ekspertiisi tegemise eest 1592.50 krooni, mõista süüdistatavatelt G.L-ilt , P.Z ja R.G solidaarselt välja käejälgede, DNA ekspertiisi eest 8659.99 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja: a) G.L-ilt - süüdistatava ekspertiisi, kohtu-psühhiaatrilise ekspertiisi eest 3373 krooni - kaitsja Mihhail Korlenko poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 9805.80 krooni, kaitsja Mihhail Korlenko poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 4130 krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni b) P.Z - kannatanu xxx , süüdistatava kohtu-arstliku- ekspertiisi, kohtu-psühhiaatrilise ekspertiisi eest 5213 krooni - kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 14868 krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 4130 krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni c) R.G - kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 4248 krooni, kaitsja Igor Belugini poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 4130 krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni d) A.Z - kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 2336.40 krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 4130 krooni - toimiku materjalide kopeerimise eest 360.80 krooni Kohtukulud ja sundraha tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumber
12. Kviitungid riigi nõuete tasumise kohta tuleb esitada Viru Maakohtu kantseleisse. Otsusega tervikuna võivad osalised tutvuda, saada selle kätte Viru Maakohtu kantseleist
13. aprillil 2006.a 11 Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse, protesti Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul , teatades maakohtule kohustuslikus korras kirjalikult kaebuse esitamisest 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisele järgnevast päevast. Eesistuja Rahvakohtunikud Tõlge õige Ele Uutmaa, tõlk Aleksei Lavrovski Jekaterina Barsukova Aime Semjonova