Obsah (6)

§ 178§ 644§ 635§ 150§ 639§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19067 Kohtuasi Q hagi First Investment

§ 178lg-d 1 ja 2).

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q (hageja) esitas 06.12.2021 Harju Maakohtule hagi First Investment Company OÜ (kostja I) ja C (kostja II) vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks.
2. Harju Maakohus tegi 28.03.2022 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3. Kostja II esitas 27.04.2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
4. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 29.04.2022 määrusega menetlusse.
5. Hageja esitas 31.05.2022 maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja II kanda.
6. Tallinna Ringkonnakohus võttis vastuapellatsioonkaebuse 21.06.2022 määrusega menetlusse.
7. Kostja II esitas 30.11.2022 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Kostja II palub võtta vastu avaldus apellatsioonkaebusest loobumiseks, jätta hageja vastuapellatsioonkaebus seoses apellatsioonkaebusest loobumisega läbi vaatamata, lõpetada 2 tervikuna tsiviilasjas apellatsioonimenetlus, jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning tagastada kostjale II pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, Advokaadibüroo COBALT OÜ arvele nr EE
9. Hageja esitas seisukoha, milles palub

§ 644lg 3 alusel jätta kõik menetluskulud kostja II kanda.

Hageja palub tagastada talle vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv EA18 OÜ arvele nr EE

1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja II apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Selle tulemusel jääb hageja vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata. Menetlus tsiviilasjas 2-21-19067 kuulub

§ 644lg 4 alusel lõpetamisele.

10.

§ 644

lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 644

lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellatsioonkaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellatsioonkaebuse esitaja esitada enam uut apellatsioonkaebust sama vaidluse eseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

§ 644

lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.

§ 635

lg 4 järgi jäetakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul esitatud vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse, kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine takistusi kostja II apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks. Hageja vastuapellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Seega saab ringkonnakohus teha

§ 644lg-s 4 ette nähtud määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.

Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb

§ 635lg 4 alusel läbi vaatamata.

11. Kostja II taotles

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt koosmõjus

§ 639lg-ga 1 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamist.

Kostja II tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kostja II taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kostjale II tuleb tagastada riigilõiv 50 eurot, ning kanda see Advokaadibüroo COBALT OÜ arvele nr EE262200221062863828. Hageja taotles

§ 150

lg 2 p 3 ja lg 4 kohaselt koosmõjus

§ 639lg-ga 1 vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja tasus vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv 420 eurot ning kanda see EA18 OÜ arvele nr EE371010220245614225. 3 12.

§ 644

lg 3 kohaselt kannab apellatsioonkaebusest loobumise korral menetluskulud apellatsioonkaebuse esitaja. Seega jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja II kanda. Kostja II poolt maakohtu otsuse vaidlustamise tõttu esitas hageja vastuapellatsioonkaebuse (

§ 635lg 1).

Kuna eelnimetatud kaebuse menetlemine lõpetatakse seoses apellandi poolt apellatsioonkaebusest loobumisega, jätab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud apellandi (kostja II) kanda. Puudub seaduslik alus jätta hageja taotluse alusel maakohtu menetluskulud kostja II kanda. Kuna apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellatsioonkaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, siis maakohtu otsus jõustub. Maakohus jättis oma otsuses menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohus seda jaotust muuta ei saa. Seetõttu jääb hageja taotlus maakohtu menetluskulude kostja II kanda jätmiseks rahuldamata. 13. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud (

§ 175lg 1).

13.

1. Hageja 12.12.2022 täpsustatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 800 eurot (millele ei lisandu käibemaks). Esindajal on kulunud vastuapellatsioonkaebuse ja vastuse koostamisele kokku 5 tundi. Esindaja tunnitasu suurus on 160 eurot (käibemaks ei lisandu). Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.
2. Kostja II seisukoha kohaselt ei ole hageja kulude vajalikkuses ja põhjendatuses võimalik veenduda. Hageja vastuapellatsioonkaebuse kohaselt kulus tal selle koostamiseks 540 eurot (3 tundi x 180 eurot). Oma täpsustuses väidab aga hageja, et on kandnud menetluskulusid summas 800 eurot (5 tundi x 160 eurot), mis kulus vastuapellatsioonkaebuse ja vastuse koostamisele. Seega on hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude tunnihindade vahel selge vastuolu. Seega on hageja apellatsioonimenetluse kulud endiselt kontrollimatud, mistõttu ei ole selliselt esitatud hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaks määramise ja väljamõistmise taotlust võimalik rahuldada. 13.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Hageja täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulise esindaja ajakuluks vastuapellatsioonkaebuse ja vastuse koostamise kulu 5 tundi. Hageja 31.05.2022 vastuapellatsioonkaebuses on märgitud, et vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu on olnud 3 tundi. Ringkonnakohus palus 09.12.2022 kohtunõudes hagejal täpsustada oma menetluskulude nimekirja nii, et sellest nähtuks teostatud toimingute loetelu koos igale toimingule kulunud ajaga. Kuna hageja ei ole täpsustuses välja toonud, millise vastuse koostamise ja millises ulatuses ajakulu viidatud 5 tunni sisse kuulub, eeldab ringkonnakohus, et tegemist on 31.05.2022 vastuapellatsioonkaebuse koostamisele kulunud ajaga. Hinnates vastuapellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja on vastuapellatsioonkaebuses märkinud lepingulise esindaja tunnitasuks 180 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on tunnitasu suuruseks 160 eurot (käibemaksu ei lisandu). Arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu ning 4 tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, määrab ringkonnakohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 480 eurot (3h *160 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt II hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. 13.
4. Hageja taotluse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.5.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 04.01.2023 määrusega RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-2119067 resolutsiooni punkt 3, millega ringkonnakohus lõpetas asjas menetluse, ja lugeda õigeks järgmine sõnastus: „Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-19067 apellatsioonimenetlus.“
2. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. 5