← Eesti

1-22-6697/46

Obsah (5)§ 199§ 424§ 64§ 74§ 75

1-22-6697 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-6697 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Mih

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 424 lg 2 järgi ja Dmitri Matarase (Mataras) süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi Harju Maakohtu 16.

novembri

  1. a kokkuleppemenetluse otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Mihhail Frolov (isikukood 37906120344; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Frolovi kaebus Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.
  2. novembri
  3. a Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 16.11.
  5. a otsusega tunnistati Mihhail Frolov süüdi

§ 199

lg 2 pde 7, 8 ja 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat ning

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M.

Frolovile liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 6 kuud.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Frolov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 21 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti, s.o 6 kuu pikkuse vangistuse alguseks M. Frolovi kinnipidamise aeg, s.o 18.07.

  1. M. Frolovile valitud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.11.
  2. Kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanute C, Y ja X OY tsiviilhagid rahuldati ning mõisteti: 1

(3)1-22-6697 • Dmitri Mataraselt ja Mihhail Frolovilt solidaarselt C kasuks 2 890 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; • Mihhail Frolovilt Y (Y) kasuks 11 799 eurot ja 49 senti. Nimetatud summa tuleb kanda Y (Vool) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX; • Dmitri Mataraselt ja Mihhail Frolovilt solidaarselt X OY kasuks 16 500 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu X OY arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Mõisteti M. Frolovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 981 eurot, kaitsjatasu summas 1713 eurot ja 60 senti, joobe tuvastamise kulu, s.o 87 eurot ja osa ekspertiisitasust, s.o summas 484 eurot ja 50 senti, s.o kokku 3266 eurot ja 10 senti. Ülejäänud osa ekspertiisitasust, s.o 1083 eurot, jäeti riigi kanda. M. Frolov peab temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 3266 eurot ja 10 senti tasuma ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
  1. 20.12.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule M. Frolovi apellatsioon, milles ta märgib, et Harju Maakohtu 16.11.
  3. a otsuses on vead menetluskulude väljamõistmises. Esiteks moodustab kaebaja hinnangul J. Grossmanni kaitsjatasu 584,40€ (kd 3 lk 172, 223-225). Sõlmitud kokkuleppes on kaitsja J. Grossmani tasu on juba 709,20€. See summa on temalt valesti välja mõistetud. Teiseks on kokkuleppes välja toodud, et J. Grossmani tasu suurus on 709,20€, L. Viili tasu suurus 675,60€, kokku 1384,80€. Kohtuotsuses on aga märgitud, et kaebajalt mõistetakse välja 1713,60€. Seega väljamõistetud summa kokku on 455,60€ võrra suurem. Eelnevast tulenevalt palub kaebuse esitaja ringkonnakohtul need summad üle vaadata ja teha õige kohtuotsus. Kokkuleppemenetluse korras on kaebaja kulud kokku 2937,90€. Otsuses on see summa aga juba 3266,10€. Temalt on välja mõistetud 455,60€ võrra suurem summa, mis on kaebaja hinnangul ebaõiglane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et M. Frolovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  6. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  7. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  8. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul 2
(3)1-22-6697 volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  3. Kriminaalasjas on M. Frolovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 11.11.2022 sõlmitud kokkulepe (IV köide tl 171-173), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse M. Frolovilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 981 eurot; kaitsjatasu määratud kaitsja Jugans Grossmani poolt kohtueelses menetluses osalemise eest 709,20 eurot ning määratud kaitsja Leelo Viili osalemise eest 675,60 eurot; joobe tuvastamise kulu 87 eurot; osa DNAekspertiisi tasu, s.o 484,50 eurot. Ülejäänud osa ekspertiisitasust, s.o 1083 eurot, jätta riigi kanda. Seega kokku menetluskulud summas 2937,30 eurot. Kokkuleppes on ära toodud, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulud, kokku summas 2937,30 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluse käigus tekkivad kulud, kuuluvad hüvitamisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. M. Frolov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV köide tl 173 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. M. Frolov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on kokkuleppes märgitud ja isikule selgitatud, et kohtueelse menetluse kuludele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kaitsja kulud. Kaitsja L. Viil ongi maakohtule esitanud tasu taotlused kohtumenetluseks ettevalmistamise, süüdistusakti analüüsi, kaitsepositsiooni väljatöötamise, kaitseakti koostamise, nõustamiste, läbirääkimiste ja kohtuistungitel osalemise eest kokku summas 453,60 eurot.
  4. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 11.11.
  5. a kohtuistungil, kus süüdistatav M. Frolov kinnitas, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja ta jääb selle juurde. Samuti on M. Frolov kohtuistungil avaldanud, et talle on arusaadavad lisakulud, et on nõus menetluskulude hüvitamisega, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja keegi ei ole sundinud ega mõjutanud selleks, et lisada midagi ei soovi ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. (IV köide tl 174-175). 16.11.
  6. a kohtuistungil, kus maakohus kuulutas kriminaalasjas lahendi, märkis kohus, et tuvastas poolte vahel sõlmitud kokkuleppes M. Frolovi kohtueelse menetluse menetluskuludes eksimuse. Advokaat J. Grossmann kulud olid kokkuleppes märgitust mõnevõrra väiksemad. Maakohus parandas selle ära, kuid uuris ka enne kohtuotsuse kuulutamist, kas kohtumenetluse pooled taotlevad menetluse uuendamist, et korrigeerida kokkulepet menetluskulude osas. Menetluse pooled kohtuliku arutamise uuendamist ei taotlenud ning kõik kinnitasid, et ei käsitle tekkivat olukorda menetlusõiguse rikkumisega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. 3
(3)1-22-6697 Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  1. septembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  4. a määruses nr 3-1-1-38-
  6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus M. Frolovi kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.