KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-18948 Tsiviilasi E. O. avaldus Menetlustoiming avalduse menet

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. E. O. esitas
2. detsembril 2022 Tartu Maakohtule järgmise sisuga avalduse: „Meid proovivad ära ajada R. A. sissekirjutusega majast aadressil XXX mis on minu poja kodu. Sugulased proovivad välja tõsta. Sellisel juhul nõuame uue elukoha raha ja finantsvahendi tagatisraha poeg R. A. nimele et poeg saab osta uue eluaseme sest isa M. A. ei toeta teda. Ning auto on arvatavasti M. A. (isa vend) juures.“ 1 2-22-18948
3. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

1. Kohus selgitab, et avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu
2. detsembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et avaldusest ei nähtu, kas E. O. on esitanud avalduse enda poja esindajana. Samuti ei ole selge, kas tema poeg on eluruumi omanik või kasutab seda üürilepingu alusel. Üürilepingut on võimalik üles öelda ning seadusest ei tulene õigust sellisel juhul nõuda üürileandjalt raha uue elamispinna ostmiseks. Avaldaja esitatud rahalist nõuet ei ole kohtul võimalik menetleda. Kui avaldaja poeg jääb vähekindlustatud isikuna elamispinnata, on võimalik sotsiaalabi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Samuti ei ole võimalik aru saada, millise probleemi lahendamist soovib avaldaja, kui märgib, et auto asub M. A. juures.
6. Seega kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd avaldaja esitatud andmete kohaselt ei ole avaldaja õiguste rikkumine võimalik. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. 5. Vastavalt

§ 168

lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 6.

§ 372

lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale avaldaja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2