← Eesti

4-22-3951/12

4-22-3951 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.detsember 2022.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3951 (263022003466) Kohtunik Endla Ülviste Koht

) § 227 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Markus Pikkof isikukood: 50304151420; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaitsja: vandeadvokaat Silver Reinsaar, Advokaadibüroo Simson Straus OÜ. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

  1. Jätta Markus Pikkofi kaebus rahuldamata.
  2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 18.10.2022.a otsus väärteoasjas muutmata.
  3. Täpsustada otsust määratud karistuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks, tähtaja osas ning määrata, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 3 (kolme) kuu möödumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Markus Pikkof kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1

(6)4-22-3951 Kohtuotsuse ärakiri edastada Markus Pikkofile, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  1. detsembril 2022.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  2. 24.09.2022.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll, millega tuvastati, et Markus Pikkof juhtis 24.09.2022.a kell 15.39 Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla Türi maantee 30-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit BMW 320 reg. märgiga xxxxxxxx kiirusega 120 ± 4 km/h. Maksimaalne sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Markus Pikkof ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellise tegevusega rikkus Markus Pikkof

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 18.10.2022.a otsusega tunnistati Markus Pikkof süüdi

§ 227

lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21 kuni 40 km/h, ning temale määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 24.09.2022.a kell 15.39 juhtis Markus Pikkof Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla Türi maantee 30-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus maksimaalne sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 120 ± 4 km/h. Markus Pikkof rikkus

§ 15lg 1 p 1 nõudeid ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud, kiirusmôôturi kasutamise protokoll/kombineeritud/videotôend (LaserCam 4 nr LEO 154 fail 002985) ja menetlusaluse isiku ütlustega. 4.

§ 227

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni. 5. Kohtuväline menetleja asus oma otsuses on seisukohal, et suures osas ei ole menetlusaluse isiku kahetsuskiri asjakohane ning tõene. Kahetsuskirjast nähtub, et enne möödasõitu sõitis Markus Pikkof kiirusega 80km tunnis. Kiirusmõõturi videolt on näha, et Markus Pikkofi poolt juhitud sõiduki kiirus oli enne möödasõitu 110 km/h. Veel väidab Markus Pikkof kahetsuskirjas, et otsustas möödasõitu teha, kuna veendus, et see on ohutu, oli sirge pikk teelõik, mis oli piisavas ulatuses vaba ning vastu autosid ei tulnud. Kiirusmõõturi videolt on näha, et tee, millel Markus Pikkof kiirust ületas oli väga tiheda liiklusega. Möödasõit oli väga ohtlik. Mis puutub menetlusaluse isiku väljendatud kahetsusse, siis märgib kohtuväline menetleja, et mitte igasugune kahetsus ei ole puhtsüdamlik kahetsus, mida tuleb arvestada 2

(6)4-22-3951 karistuse määramisel vastutust kergendava asjaoluna. Kahetsus peab olema puhtsüdamlik ja mitte formaalne, samuti peab see peegelduma isiku käitumises. 6. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust (s.h

227 lg 2 järgi), kuid sellele vaatamata jätkab Markus Pikkof õiguskorra rikkumist.

  1. Varasemaid karistusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest.
  2. Kuna menetlusalune isik ei ole varasematest rahalistest karistustest vajalikke järeldusi teinud, siis ei ole järjekordne rahatrahv isikule kohane karistuse liik ning õiguskorra kaitsmise huvides on vajalik talle kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahvi kohaldamine oleks perspektiivitu kuna liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud menetlusaluse isiku elustiiliks. Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtluku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks.
  3. KarS 69 sätete kohaselt saab väärteoasjades üldkasuliku tööga asendada ainult aresti. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks saata käesolevat väärteoasja kohtualluvusse. Samuti ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks rakendada Markus Pikkofi suhtes taastavat õigust.
  4. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et põhikaristusena juhtimiselt kõrvaldamine keskmises määras omab menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub ettenähtud karistusraamidesse ning on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  5. 08.11.2022.a esitas Markus Pikkofi kaitsja Silver Reinsaare vahendusel eelnimetatud otsusele kaebuse, milles taotles tühistada karistus ja kohaldada põhikaristusena rahatrahvi. Juhtimisõiguse äravõtmist palutakse vajadusel kohaldada lisakaristusena.
  6. Kaebuse kohaselt palutakse määratud põhikaristuse liiki kergendada. Karistus on liiga raske, sest pole arvestatud vastulauses toodud selgitusi. Otsuse sellekohased seisukohad on ekslikud ega pole kooskõlas mõõtmist kajastava videosalvestisega. Videosalvestise puhul pole otsuses arvesse võetud, et tegemist on väga kaugelt ja pikisuunaliselt ca poole kilomeetri kauguselt. Mõõtja eest liikuv sõiduk varjab mõõtmise lõpul võimalust visuaalselt hinnata, kuivõrd kaugel Markus Pikkofi juhitud sõidukile oli vastu tulnud sõiduk mõõtmise hetkel.
  7. Lisaks juhtakse tähelepanu sellele, et otsus toob endaga kaasa väga rasked tagajärjed Markus Pikkofile, sest selle tulemusena peab ta ootama enam kui aasta aega enne kui saab endale uuesti juhtimisõigust taotleda. Olukord oleks kergem menetlusaluse isiku jaoks juhul, kui põhikaristusena kohaldataks rahatrahvi. Kui kohus tõesti leiab, et juhtimisõigust tuleb isikult mõneks ajaks, nt eripreventiivsel kaalutlusel, ära võtta, siis seda võib teha ka lisakaristusena. Põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine võib olla põhjendatud, kui sellega kaasneb lühiajaline (nt ühe või kahe kuu pikkune) lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmisena. Sellist karistust ei ole Markus Pikkofile varem kohaldatud, mistõttu puudub alus arvamuseks, et see teda mõjutada ei suudaks. 3

(6)4-22-3951 Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil
  1. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde ning palus väärteootsuse karistuse osas tühistada sest, teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, aga sellest saab 15 kuud seoses eksamitega. Menetlusalune isik, ei vaidlusta, et ta ületas möödasõidul piirkiirust. Ta ei teadnud kahetsuskirja kirjutamisel kui suur möödasõidul kiirus oli ja nägi seda alles videost. Ta selgitas, et otsustas möödasõitu teha, kuna eessõitev auto sõitis väga tee ääres ja loopis kive. Leiab, et möödasõit oli ohutu. Selgitab, et vanemad kolivad aprillis Soome ja ta jääb liikumis- ja nägemispuudega vanaema aitajaks. Seoses merekoolis õppimisega on palju sadamates käimisi ja autoga on seda lihtsam teha ning sõidutab ka klassivendi. Aitab ka traktoritega tegeleval onul tehnikat vedada. Varasem väärteokaristus oli mõistetud seoses esimese numbrimärgi pesulas ära tulemisega.
  2. Markus Pikkofi kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus väärteootsuse karistuse osas tühistada. Videosalvestis ei anna terviklikku pilti sellest, mis eelnes möödasõidule ja millise kiirusega teine sõiduk ees liikus. Ka praegu parklas oleva auto esiklaasil on mõra. Juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks mõjutab tema lähedat inimest. Kohaldada võiks põhikaristusena rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena. Puudub alus arvata, et see ei suudaks mõjutada noort inimest seaduskuulekusele. Noori on võimalik leebemate vahenditega mõjutada, sest isiksused ei ole veel välja kujunenud.
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja leidis, et otsus on õiglane, seaduslik ning põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Markus Pikkofil on kaks kehtivat väärteokaristust, kõik 3 asja on toime pandud vähem kui poole aasta jooksul. Algaja juht peaks vältima kõiki ohte, just kiirust maha võttes. Rahatrahv ei mõjuta seadusekuulekusele. Tuleb võtta käesolevas asjas raskem karistusmäär, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli möödasõit väga ohtlik ja väga tiheda liiklusega teel. Ta pani ohtu kõikide elu, tervise ja vara. Kohtuvälise menetleja hinnangul Markus Pikkof jõudis järgi tavakiirusel sõitvatele sõidukitele, võttis hoo maha ja siis lisas kiirust, et sõita mööda eessõitvast sõidukist. Kui algaja juht teeb otsuseid liikluses, mis ei ole liiklusseadusega kuidagi lubatud, ületab kiirust, siis on ilmselge, et tema väärtushinnangud ei ole veel välja kujunenud. Ta tuleb nii kauaks liikluselt eemaldada, kuni omadused välja kujunevad ja ta saab aru, et liiklusseadust ei saa rikkuda. Kohtuväline menetleja palub mitte muuta otsust ja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  5. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, vaadanud patrullsõiduki pardakaamera videosalvestist ning kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud

§ 227lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Markus Pikkofi poolt ning temale määratud karistus kooskõlas Kar

S § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 19. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Markus Pikkofile süüks

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumist, ning sellega

§ 227lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud 4

(6)4-22-3951 sõidukiiruse, 90 km/h, ületamist vähemalt 26 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Markus Pikkof juhtis 24.09.2022.a kell 15.39 Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla Türi maantee 30-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, mootorsõidukit BMW 320 reg. märgiga xxxxxx kiirusega 120 ± 4 km/h. Menetlusalune isik ise tunnistab kiiruse ületamist.
  1. Mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja muud tehiolud on riikliku järelevalve käigus videosalvestatud. Videosalvestis on toimikule lisatud. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendava videotõendi kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW 320 reg. märgiga xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks 24.09.2022.a kell 15.39 kiirusmõõteseadet LaserCam 4 LE
  2. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 120 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati paigalseisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 116 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 26 km/h.
  3. Kohtuistungil andis Markus Pikkof ütlused, mille kohaselt ta otsustas teha möödasõidu, sest eessõitev auto sõitis väga tee ääres ja loopis kive. Möödasõidul ületas kiirust, edasi sõitis lubatud kiirusega.
  4. Kohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel tõendamist, et Markus Pikkof ületas 24.09.2022.a kell 15.39 Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla Türi maantee 30-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, mootorsõidukit BMW 320 reg. märgiga xxxxxx kiirusega juhtides tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust, mitte vähem kui 26 km/h. Markus Pikkof tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et tegi seda eessõitva auto rataste alt lendavate kivide vältimiseks.
  5. Kohus ei tuvastanud Markus Pikkofi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, kaebuse esitaja rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo.

24. Kohus leiab, et Markus Pikkofile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetlejale ette, et ta on jätnud tähelepanuta, et Markus Pikkofi vastulauses esitatud selgitused ja mõistetud karistus on liiga raske. 25.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 26. Kohus leiab, et Markus Pikkofi teosüü on keskmine.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, Markus Pikkof ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h tunnis, seega ületas ta sõidukiirust alammäära lähedases määras, kuid väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel ja tiheda liiklusega teel toimuvad mootorsõidukite kokkupõrked suurtel kiirustel ja on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. 5

(6)4-22-3951 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka menetlusaluse isiku varasemat liikluskäitumist, samuti asjaolu, et Markus Pikkofil on esmane juhiluba alates 11.08.2021.a. 27. Karistusregistri teatisest nähtub, et Markus Pikkof on varem toime pannud

§ 227

lg 2 järgi ettenähtud väärteo, mille eest teda karistati 12.05.2022.a rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, karistus on täidetud 26.05.2022.a. Lisaks on teda karistatud 22.08.2022.a

§ 205alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Karistus on täidetud 28.09.2022.a. 28. Määratud karistustele vaatamata jätkas Markus Pikkof liiklusalaste süütegude toimepanemist ning pani 24.09.2022.a toime taas

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h. Markus Pikkofi poolt avaldatud kahetsust ei pea kohus siiraks ning leiab, et isik, kes noore juhina, vähem kui neli kuud pärast eelmise kiiruse ületamise eest karistuse ärakandmist, ületab kiirust sedavõrd suurelt, ei kahetse toimepandut, tegemist on sooviga kergendada vastutust toimepandu eest. Seega ei ole Markus Pikkofi kahetsust põhjust käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus vastab Markus Pikkofi süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et rahatrahv ei ole olnud piisav mõjutamaks Markus Pikkofi süütegude toimepanemisest hoiduma, kuna varasem karistus rahatrahvi näol ei ole oma eesmärki täitunud. Kohus nõustub sellise käsitlusega ning leiab, et esmast juhiluba omav Markus Pikkof eirab süstemaatiliselt liiklusreegleid ning ta tuleb liiklusest lühiajaliselt eemaldada seaduskuuleka liikluskäitumise kujundamiseks ning kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise taastamiseks.

  1. Menetlusaluse isiku selgitused, miks ta otsustas möödasõitu teha, on selgelt õigustavad ja näitavad, et menetlusalusel isikul puudub esmane arusaam ohutust liikluskäitumisest. Videosalvestiselt nähtub, et ühtlases liiklusvoos liikunud sõidukite taga ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust juba enne möödasõidu alustamist ning tegi seejärel veel lisaks tiheda liiklusega olukorras ohtliku manöövri ilma mõistliku põhjuseta. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist juhusüüteoga, vaid noorel juhil on tekkinud juba harjumus kiirust ületada. Seetõttu Markus Pikkof võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.
  2. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Auto kasutamise vajadus, sealhulgas teiste isikute abistamise vajadus, pidi olema menetlusalusele isikule teada enne süüteo toime panemist. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise.
  3. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus täpsustab otsust

§ 227

lg 2 järgi määratud põhikaristuse tähtaja osas, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.