Obsah (6)

§ 101§ 100§ 96§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-14405 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. T. hagi O. T. vastu elatise nõude

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Tagasiulatuva aja eest jätta elatise nõue rahuldamata.
2. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja J. T.a arveldusarvele nr EEXXX. 1 Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
2. K. T. esitas 27.09.2022.a. oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. O. T. on K. T. isa. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt perekonda ei toeta alates
3. aasta märtsikuust. Kostja küll töötab, kuid ei soovi vabatahtlikult oma poega materiaalselt toetada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 200 eurot, mis suureneb automaatselt vastavalt

§ 101sätestatule kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni 14.03.2025.a.

KOSTJA VASTUS

1. Kostja kinnitab hagiavaldusele esitatud vastuses, et on nõus tasuma pojale elatist igakuiselt 170 eurot. Kostja märgib, et toetas poega rahaliselt kui oli selleks võimalus, ehk töö ja sissetulek.
2. a septembrikuus oli kostja sunnitud tervislikel põhjustel töölt lahkuma (XXX). Tervislikule seisundile vastavat tööd oli väga raske leida. Tööle sai kostja alles juulis 2022.a. Kuna rahalisi vahendeid pikka aega ei olnud, ei saanud kostja ka poega materiaalselt toetada. O. T.l on sellest väga kahju. Hetkel töötab kostja õpipoisina ja saab miinimumtöötasu, lisaks veel täitemenetlused. Kostja selgitas olukorda poja emale ja kinnitas, et niipea kui töötasu tõuseb, tasub ka lapse ülalpidamiseks elatist. Enda sõnul soovib kostja oma poega aidata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
5. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. K. T. on O. T. poeg (tl 6). 2

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.a (hagi on kohtule esitatud 27.09.2022) 200 eurot kuus (tl 4), nõude täpsustuses 225,64 eurot (tl 13). Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused keskmiselt 712 eurot kuus (tl 4). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
4. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). 8. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 3 Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
2. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 13-17 aastaste laste ülalpidamiskulud standardeelarve meetodi põhjal 412 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 40) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt.

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi 9.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 200 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 200 + 46,44 =246,44 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 246,44 - 30=216,44 igakuine elatis. 10. Kostja kinnitab, et on nõus tasuma elatist 170 eurot kuus, seega alla miinimummäära. Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Eesti Töötukassa tõendi kohaselt oli O. T. töötuna ja tööotsijana arvel 26.04.202217.07.2022 ning arvelolek lõpetati seoses tööle asumisega. Eesti Töötukassa 01.02.2022.a otsusega TVH/22/004840 „Töövõime hindamine“ hinnati O. T. töövõimet ning tuvastati osaline töövõime kuni 19.01.2023.a. Samaks perioodiks on määratud töövõimetoetus. Septembri 2022 eest on arvestatud töövõimetoetust summas 279,24 eurot, millelt kohtutäitur pidas kinni 9,13 eurot (tl 62). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on O. T.le tehtud väljamakseid perioodil 01.10.202131.09.2022 858,35 eurot (tl 75). Kostja töötas alates 18.07.2022 töövõtulepingu alusel X OÜ-s, ning töö teostamise eest oli lepingu järgi ette nähtud tasu töövõtjale 700 eurot (tl 38). O. T.le maksti lepingu alusel tasu juulis 424 eurot, augustis 689 eurot, septembris 386,90 eurot, oktoobris 784, 40 eurot (tl 30) 4 18.10.2022.a. alates töötab kostja X OÜ-s töölepingu alusel täistööajaga, ning tema töötasu on 5 eur/h (lepingu p 5.1; tl 37 pöördel). Kostjal on täitmata kohustusi täitemenetlustes (tl 21-29), mille tõttu on arestitud kostja sissetulek/töötasu täitemenetluse seadustikus lubatud ulatuses. Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara O. T. omandis ei ole. Transpordiameti Liiklusregistrisse on O. T. kantud sõiduauto BMW reg. märk XXX omanikuna (ehitusaasta 1994); sõidukile on seatud registris keelumärge (tl 49). Kohus möönab, et kostja osalise töövõime tõttu võivad olla piiratumad ka tema võimalused tööjõuturul. Töövõime piiratus on asjaolu, mida saab lugeda mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 mõttes (elatise tasumiseks alla miinimummäära).

Ebapiisav sissetulek või muude sissnõutud kohustuste olemasolu ei ole mõjuvad põhjused, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. Eesti Töötukassa tõendiga on tõendatud nii kostja ajutine töökoha puudumine kui ka töövõime piiratus (osaline töövõime), millest tulenevalt võis olla raskendatud ka lapsele ülalpidamise andmine, kuid samas ei nähtu kostja pangakonto väljavõtetelt (tl 160-168) ühegi sissetulekuliigi (töövõtulepingu alusel, töölepingu alusel, töövõimehüvitis) laekumisi (ka TMS-s lubatud ulatuses). Laekumised/ülekanded on üksnes L. T. lt, mis koheselt ka sularahas välja võetud. Eelkirjeldatust saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja sissetulek laekub kellegi teise arveldusarvele, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka kostja sissetulekute tegelikku suurust. Arvestades, et kostja töötab täistööajaga ning saab ka töövõimehüvitist, on kohtu hinnangul kostja võimeline pärast iseenda püsikulude mahaarvamist tasuma lapse ülalpidamiseks elatist

§ 101sätestatud miinimummääras.

1. Hageja seaduslik esindaja J. T.a saab töötasu MTÜ-st X ja SA X vahemikus 700-900 eurot (tl 111-159; 46) ja lastetoetust 60 eurot (tl 80). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on J. T. saanud perioodil 01.10.2021-31.09.2022.a. 11 511, 55 eurot (tl 71), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 959 eurot kuus. Kinnistusraamatusse on J. T. kantud korteri asukohaga XXX (registriosa XXX) omanikuna (tl 50). Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on J. T. sõiduauto Mazda reg. märk XXX , ehitusaasta 1987 omanik (tl 48).
2. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel lapse vajadusi, kostjapoolset nõude osalist tunnistamist, samuti kostja ja hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid. Eelnimetatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis alla

§ 101arvestatud miinimummäära.

Kostja töövõime ei ole piiratud määral, mis takistaks lapse ülalpidamises osaleda, samuti ei ole teise (laosega koos elava) vanema majanduslik olukord sedavõrd parem, mis õigustaks lapse ülalpidamist jätta suuremas osas ühe vanema kanda. 14. Kohus ei pea põhjendatuks tagasiulatuva elatise nõuet (01.03.2022 kuni hagi esitamiseni 27.09.2022). Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus märgib, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et nn tagasiulatuval ajal oleks ta nõudnud elatist miinimummääras. Ei ole millegagi tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise 5 tasumises miinimummääras ega seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kohus jätab tagasiulatuva aja eest elatise nõude rahuldamata ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 27.09.2022.a. 216,44 eurot Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal

1. aprillil.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6