lg-te 1 ja 3 kohaselt saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse peale esitada Riigiprokuratuurile kaebuse üksnes kannatanu; X aga ei saa olla KarS §-des 294, 296 ja 298 sätestatud kuritegudes kannatanuks.
Kuigi kaebaja 05.09.2022 kaebus Riigiprokuratuurile oli tähtaegne (ja selle toonase läbivaatamata jätmise Riigiprokuratuuris tingis kaebeõiguse puudumine), siis käesolev 18.11.2022 kaebus esitati kaebetähtaega üle kahe 2 1-23-84 kuu võrra ületades. Kaebuses ei taotleta kaebetähtaja ennistamist ja kaebusest ei nähtu ka ühtegi objektiivset takistust, mis võiks kaasa tuua tähtaja ennistamise. Seega ei ole kaebus tähtaegne, mistõttu see tuleb jätta sisuliselt läbivaatamata. Eelneva osas tuleb täiendavalt märkida, et ühe episoodi osas mitme kuriteokaebuse esitamine pole välistatud, kuid samale episoodile uue sisulise hinnangu andmine on õigustatud vaid juhul, kui juhtumi teadaolevad asjaolud on võrreldes varasemaga enam kui väheolulisel määral muutunud. Kui kannatanu ei nõustu konkreetsetel asjaoludel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustusega, on seadusandja ette näinud süüdistuskohustusmenetluse, mille raames on kannatanul võimalik konkreetsetel asjaoludel kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustust vaidlustada. Kui isik saaks samadel asjaoludel uue kuriteoteate taasesitamise teel igakordselt algatada uue täiemahulise kuriteokaebuses toodud asjaolude analüüsimise ja sisulise hinnangu andmise koos sellega kaasneva vaidlustusmehhanismiga läbi mitme astme (ja seda määramatu arv kordi), muudaks see süüdistuskohustusmenetluse ja selle kaebetähtajad sisutühjaks ning koormaks liigselt kriminaaljustiitssüsteemi, tagamata sealjuures ühtegi puudutatud isiku kaitsmisväärset huvi. Niisiis - kuna käesoleval juhul 01.11.2022 esitatud avalduse asjaolude kirjeldus kattub sõna-sõnalt 15.08.2022 avalduses esitatud kirjeldusega, sedastas Põhja Ringkonnaprokuratuur oma 10.11.2022 vastuses asjakohaselt, et hinnang kõnealustele asjaoludele on juba antud ja kuna need pole vahepeal muutunud, puudus ringkonnaprokuratuuril ka alus nende uuesti analüüsimiseks. Võimalus (vähemalt püüda) vaidlustada konkreetsetel asjaoludel menetluse alustamata jätmist oli kaebajale tagatud ja seda kaebaja ka kasutas. Isegi kui jätta kõrvale kaebuse tähtaegsuse küsimus, on Riigiprokuratuur oma 08.09.2022 määruses kaebaja samasisulise 05.09.2022 kaebuse lahendamisel juba nõustumisväärselt selgitatud, et süüdistuskohustusmenetluses on kaebeõigus üksnes kannatanul (
S §-d 294, 296, 298 – puhul käsitatav kannatanuna, st kaebajal puudub kaebeõigus. Kokkuvõtvalt, isegi kui kaebuse tähtaegsuse küsimus kõrvale jätta, pole X endiselt käsitatav kannatanuna ja tal puudub kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas kaebeõigus. Eelnevalt kokku võttes – kuna menetleja ei saa sisuliselt läbi vaadata taotlust või kaebust, millel puudub menetlusõiguslik alus (vt nt RKKKm 3-1-1-87-13, p 12), tuleb X lepingulise esindaja 18.11.2022 Riigiprokuratuurile esitatud kaebus jätta kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Isegi kui kaebus lugeda tähtaegseks, puuduks endiselt alus kaebuse läbivaatamiseks, kuna X ei ole konkreetsetel asjaoludel ja hüpoteetiliselt kõne alla tulevate kuriteokoosseisude kontekstis käsitatav kannatanuna.
§-ga
Kuriteo katse puhul saab kahjust rääkida üksnes tingivas kõneviisis. Antud juhul oleks avaldajal kui kannatanul tekkinud kahju just nimelt olulises osas nendel samadel asjaoludel, mis vastavad KarS § 294 sisalduvatele koosseisu tunnustele. Kahju oleks tekkinud sellest, et avaldaja oleks loobunud hagist, kuna pankrotihaldur küsis soodustuse andmise (avaldaja jaoks lihtsama ja kiirema pankrotimenetluse pakkumine) vastu hagist loobumist. Seega on täidetud eeldus, et potentsiaalselt tekkiv kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga faktiliselt seotud. Samuti on tekkiv kahju seotud kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga ka õiguslikult. Avaldaja kahju seisnenuks selles, et ta oleks kaotanud õiguse esitada pankrotihalduri vastu hagi, kui ta oleks hagist loobunud nagu pankrotihaldur soovis. Nimelt ei saa hagist loobumise korral TsMS § 432, § 457 lg 1 ja § 371 lg 1 p 4 kohaselt sama nõuet enam esitada. Pankrotihaldur rikkus talle etteheidetava tegevusega "riigi ja avalike institutsioonide esindajate usaldusväärsust ning ametiisiku erapooletust, objektiivsust ja äraostmatust“, mis on Riigiprokuratuuri enda sõnul KarS §-iga 294 kaitstav õigushüve. Selle õigushüve rikkumisega tekitas pankrotihaldur avaldajale kahju. Seega on täidetud nõue, et kannatanule peab olema kahju tekkinud selle õigushüve rikkumisest, mida kaitseb koosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub. Kuigi tegu jäi eeldatavalt katse staadiumisse, ei välista see kannatanu olemasolu. Avaldaja möönab, et altkäemaksuga seonduva koosseisuga kaitstakse peamiselt üldist õigushüve, mitte individuaalset õigushüve. Samas ei välista see aga avaldaja kannatanuks olemist. Nagu avaldaja on eelpool selgitanud, siis olukorras, kus pankrotihaldur võtab altkäemaksuna tema vastu esitatud hagist loobumise, saab kahjustatud füüsilise (või ka juriidilise) isiku õigus oma varale, kuna ta kaotab sellega nõude pankrotihalduri vastu. Seega ei saa olla välistatud, et altkäemaksuga seonduvate koosseisude osas esineb füüsilisest isikust kannatanu. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja hinnangul Riigiprokuratuur jätnud põhjendamatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata ning avaldaja palub ringkonnakohtul Riigiprokuratuuri sellekohane määrus tühistada. Avaldaja on avalduses kirjeldanud detailselt tegu, milles tema hinnangul sisalduvad KarS §-s 294 sätestatud teo tunnused. Avaldaja on esitanud info, millest nähtub, et pankrotihaldur (ametiisik) on lubanud avaldajale enda ametipositsiooni ärakasutamist (pankrotimenetluse soodsam ja lihtsam kulgemine avaldaja jaoks) tingimusel, et avaldaja teeb pankrotihaldurile vastuteene (avaldaja poolt pankrotihalduri vastu esitatud kahju hüvitamise hagi tagasivõtmine/sellest loobumine). Avaldaja on avalduses välja toonud asjaolud, mis on tema hinnangul olulised kuriteo tunnuste esinemise üle otsustamisel.
lg 1 kohaselt piisab ajendiks vaid infost kuriteo kohta ning sama sätte lg-e 2 kohaselt on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine esitatud infost. Põhja Ringkonnaprokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates välja toonud muu hulgas, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole lubatud olukorras, kus esitatud on vaid paljasõnalised või oletuslikud väited. Avaldaja on seisukohal, et tõendite kogumine on uurimisasutuste ülesanne ning avaldaja ei pea ise tõendeid koguma ning neid prokuratuurile esitama selleks, et prokuratuur alustaks kriminaalmenetlust. Avaldaja on esitanud prokuratuurile info asjaolude kohta, mis tema hinnangul sisaldavad kuriteo tunnuseid ning esitatud teabe kohta vajadusel täiendavate tõendite kogumine on prokuratuuri ja uurimisasutuse ülesanne (
Sellest hoolimata on avaldaja lisaks viidanud tunnistajatele (ka avaldaja ise on tunnistaja), kelle ütlustega saab võimaliku kuriteo toimepanemist tõendada. 4 1-23-84 Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-60-10 tuleneb, et vaid siis kui kuriteo kahtlus üldse puudub või on pelgalt teoreetiline, tuleb menetlus alustamata jätta kuid muudel juhtudel (sh kui on kahtlus kuriteo toimepanemises, mis käesoleval juhul selgelt eksisteerib) alustada. Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi olukorraga, asi on kaugel teoreetilisest kahtlusest ja kahtluse puudumisest. Seega tuleb menetlust alustada. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oleks pidanud kriminaalmenetlust alustama. Lisaks soovib avaldaja tuua välja, et esimesel korral suuresti kattuvatel asjaoludel esitatud kriminaalmenetluse alustamise avaldus on jäetud rahuldamata, ei tähenda, et sarnastel asjaoludel kriminaalmenetluse alustamise avalduse esitades peaks ringkonnaprokuratuur ilmtingimata samale seisukohale asuma nagu esimesel korral. Teine prokurör võib näha olukorda teisiti ja menetluse siiski alustada, eriti arvestades seda, et praegusel juhul on tegelikult selge alus kriminaalmenetluse alustamiseks - avalduses viidatud asjaolud kattuvad koosseisuga ja on viidatud ka tõenditele, millega on tõendatud teo toimepanek. Arusaadavalt ei jagu riigil kõikide kuritegude uurimiseks piisavalt ressursse, kuid pankrotihalduri kui küllaltki kõrge ametniku poolt altkäemaksu küsimine on I astme kuritegu, seega peaks sellise teo uurimine olema riigi prioriteet. On arusaamatu, et ringkonnaprokuratuur leiab otsitud ettekäändeid selles olukorras oma töö mitte tegemiseks. Kogu seni kulutatud ajaressursiga oleks kohtueelne uurimine ilmselt juba lõpule viidud, kusjuures sellisel ajakasutusel oleks ka selge tulemus, erinevalt praegusest olukorrast. Sellist ressursikasutust ei saa pidada mõistlikuks ega efektiivseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg-te 1 ja 3 kohaselt saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse peale esitada Riigiprokuratuurile kaebuse üksnes kannatanu, ning leidis, et X ei saa olla KarS §-s 298, §-s 294 ja §-s 296 sätestatud kuritegudes kannatanuks. Vastavale Riigiprokuratuuri määrusele esitas X esindaja kaebuse ringkonnakohtule, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.10.
mõttes kannatanu staatust, sest nagu öeldud ei ole altkäemaksudega seonduvate süütegude eesmärgiks mitte altkäemaksu pakkumise saanud isikute individuaalsete õiguste riive, vaid altkäemaksu pakkumise-võtmise-vahendamise situatsioonis oleva avaliku halduse kandja (pankrotihalduri) otsuste ja toimingute usaldusväärsuse ja erapooletuse riive. Määratledes altkäemaksu koosseisude raames altkäemaksu pakkumise saanud füüsilise isiku kannatanuna ehk väites, et talle on selle tegevusega tekkinud kahju (mida antud kaasuse asjaolude kohaselt ei ole selgitatud ja mida ka riigiprokurör iseseisvalt ei tuvastanud), poleks võimalik sellist kahju seostada altkäemaksu andmise/võtmise/vahendamise kuriteokooseisude faktiliste asjaoludega (puudub faktiline seos) ega ka väita, et see kahju oleks tekkinud just nende koosseisude realiseerimise tulemusena (puudub õiguslik seos).“ Ringkonnakohtule käesolevalt esitatud kaebuses ei ole toodud välja asjaolusid või põhjendusi, mis riigiprokuröri vastava seisukoha ümber lükkaks. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 05.12.2022. a määrusele tuleb jätta rahuldamata, kuna Riigiprokuratuurile esitatud kaebus pole tähtaegne, aga samuti puudub ka X-l kaebeõigus tulenevalt sellest, et ta ei ole kannatanuks. 16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.