Obsah (8)

§ 121§ 74§ 75§ 66§ 16§ 2§ 56§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2022, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-8281 /21259000348/ Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar Pr

§ 121

lg 1 järgi Süüdistatav NADEZDA RYKOVA, isikukood 46101210359, xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; 3 kehtivat väärteokaristust. Tõkend – ei ole kohaldatud. Asja läbivaatamise kuupäev 19.04., 02.05. ja 06.05.2022, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3, kohus O T S U S T A S: NADEZDA RYKOVA süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada Nadezda Rykova kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Nadezda Rykovat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. MENETLUSKULU Mõista välja Nadezda Rykovalt riigituludesse menetluskuluna: - 981,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 949,60 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Vladimir Sadekovi poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1930,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes esimesel üheteistkümnel kuul 160,88 eurot ja viimasel kuul 160,92 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700018643 ning selgitus: „Nadezda Rykova, 1-21-8281, menetluskulu osamakse“. Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid 2 elektroonilist andmekandjat, mis asuvad ümbrikutes toimiku vahel, s.o DVD-R plaat 08.06.2021 häirekeskusesse tehtud kõne failiga ja J. M.st tehtud fotodega ja DVD-R plaat 29.09.2021 läbi viidud alla xxxx isiku H. S.i ülekuulamise videosalvestisega – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 10.06.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS Nadezda Rykova on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, 08.06.2021 kella 21:20 paiku Xxxx asuva kortermaja trepikojas kolmanda ja neljanda korruse vahelisel alal müksas möödudes J. M.t ning hõõrus õlaga vastu tema kätt. Seejärel astus Nadezda Rykova kolmanda korruse esimesele trepiastmele, keeras ringi ja lõi ühe korra koera jalutusrihma plastist käepidemega vastu J. M. vasakut põske nii, et löök tabas J. M. põske ja vasakpoolset rangluud, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades põse peale väikese sinika. 2 Seega Nadezda Rykova, kahjustades oma tegevusega teise inimese tervist ning põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Nadezda Rykova end süüdi ei tunnistanud. Seletas kohtuistungil, et elab Xxxx alates 2007.aastast. Tal on kolm koera varjupaigast võetud. Elab üksinda. Kannatanu elab samas majas, samas sissekäigus viiendal korrusel. Tutvus temaga võib-olla viis kuus aastat tagasi. Ta käis tema juures, mõnikord küsis suitsu või tahtis tuppa tulla, nii nad saidki tuttavaks. Kannatanu väga sageli tarvitab alkoholi. Esimene juhtum, mille eest tegi ÜKT-d seisnes selles, et kannatanu koos oma sõbrannaga kell üks öösel tahtis tema korterisse siseneda, oli purjus ja küsis suitsu ja ta võttis esimese asja, mis kätte sattus ja lõi selle asjaga vastu pead talle. Kannatanu mõnikord karjub kauplustes ja on näinud, kuidas ta ostab alkoholi ja paneb põue. Kui kannatanu on purjus ta tuleb tema juurde ja küsib suitsu ja püüab korterise siseneda ja ta on teda lihtsalt eemale lükanud. Mõnikord ta läheb koeraga jalutama ja saavad kokku sissekäigus ja kannatanu siis virutab jalaga koerale. Ta on öelnud talle, et ta ei tohi koera lüüa, et mis eeskuju ta näitab oma lapsele. Ükskord koer jooksis tema juurest ära ja samal ajal sisenes sissekäiku J. koos oma lastega, koer ehmatas ja jooksis tema juurde tagasi. Tema lastele veel ütles, et te ärge kartke, et koer ei tee midagi, ta on lihtsalt selline huligaan. Enne seda sündmust kannatanu ei olnud teinud talle märkusi seoses tema koertega. Ka teised naabrid ei ole teinud talle märkusi seoses koertega. Tal on koerad alati rihma otsas, aga mõnikord kui on õues, siis ta laseb nad lahti. Tegelikult on alati rihma otsas, aga on olnud juhtumeid, kus ta paneb rihma, aga koer jookseb lihtsalt ära. Tema tavaliselt jalutab kahe koeraga, üks on veel väike kutsikas. Ta jalutab koerad rihma otsas, aga ühele koerale ei meeldi jalutada rihmaga, siis ta jalutab temaga hoopis teisel pool, kus inimesi ei ole ja siis laseb ta lahti. Loomakaitse möödunud aasta sügisel külastas teda. Keegi teatas neile, et tema koertel ei ole dokumente, nad tulid kohale, veendusid, et dokumendid on olemas ja kaitsesüstid tehtud ja siis läksid ära. Tema tegi kannatanule märkuse selle kohta, et ta on purjus ja lapsed seda näevad. Kannatanu võib juua, aga see võiks olla ilma kakluseta. Ta ronib tema korterisse või teiste meesterahvaste juurde. Viimane kord ronis tema korterisse umbes kaks aastat tagasi. Kannatanu koguaeg käib tema ukse juures, tegi lahti ja vaatas, nägi, et ta seal koristab ja ta ütles, et miks sa siin koristad, et siin peaks ta ise koristama ja siis kannatanu pühkis edasi. Edasi kirjeldab viimast korda kui kannatanu viimati ronis tema korterisse. Kannatanu tuli kauplusest, tal oli kartulivõrk kaasas. Kannatanu tõukas teda ja pärast seda astus korterisse ja viskas kartuliga tema suunas aga ei tabanud ja jooksis üles. Pärast ta tuli ja küsis, kus ta kartulivõrk on. Ta ei tea miks, aga kannatanu on selline inimene, kellelt võib kõike oodata. Sellel inimesel on samuti selline kummaline põhimõte, kui ta temaga räägib vene keeles, siis ta ei taha temaga rääkida ja kui eesti keeles, siis ta ka ei taha. Juunikuus 2021 ta õppis. Kui ta töötab, siis ta käib koertega jalutamas hommikul ja püüab ka õhtul. Ta isegi mäletab, et kell oli seitse läbi. Ta tuli kursustelt ja sõi ja mõne aja pärast läks koeraga jalutama. Ta avas sissekäigu, aga all avanes uks ja koer jooksis alla, ta ei jõudnud teda rihma külge kinnitada. Koer jooksis tema juurde, ta nägi, et seal on võõras inimene. Ta läks alla. Kolmanda ja neljanda korruse vahel seisis J.. Tal oli käes küülik ja kaks tüdrukut oli akna juures. Tema ütles, et oi missugune küülik, läks temast mööda ja kannatanu võttis ja tõukas teda selga käega. Ta kaotas tasakaalu ja pidi kukkuma ning ehmatas. Ta ehmatas selle peale, et ta võib kukkuda. Ta ei kukkunud, sest haaras seinast. Tal tekkis viha, ta pööras ringi ja küsis, et mida ta teeb. Ta tundis temalt alkoholi ja sigarettide lõhna. Kannatanu teda ei löönud, ainult lükkas. Nad rääkisid omavahel üks minut. Tal oli koerarihm käes. Enne seda ta üldse ignoreeris teda. Tal tekkis viha ja ta andis kõrvakiilu. Kõrvakiilu andes tal oli käes koerarihm. Lõi üks kord ja läks koera järele. Lõi teda, kuna pidi talle vastama, kuna ta muidu edaspidi oleks samamoodi teinud. Ta võib kedagi sõimata, lüüa või ebatsensuurselt öelda. Peale lööki läks koera järele alla, et panna teda rihma külge ja läks koeraga jalutama. Jalutas võib-olla 15 minutit. Siis võttis jalgratta, läks garaaži. See oli kell kümme õhtul. Teisi tunnistajaid ei olnud, neil ainult 3 temaga tekkis sõnavahetus. Pärast hiljem kui tuli paber ja seal oli kirjas, kes on tunnistajad, siis ta käis nende käest küsimas, et miks nemad on tunnistajad, kui neid ei olnud selle juhtumi juures. Ta tahtis, et nad räägiks tõtt. Nad ütlesid, et nad midagi ei näinud ja midagi ei tea, aga mis tunnistajad nad siis on, kui nad midagi ei näinud. Arvas, et J. mõistab, mida ta teeb, aga ilmselt mitte. Ta mitmeid kordi on talle öelnud, et ära roni minu juurde, et mina vastan sulle, aga ilmselt inimene ei saa aru. Kui teda keegi ei puutu, siis tema ka ei puutu kedagi. Talle ei meeldi, et koridoris naabrinaised koristavad. See on tema territoorium ja ei ole õigust seal käia, ta ise koristab sissekäiku. Esimeses kriminaalasjas, kus ta karistada sai, kannatanu ka koristas koridori. Viimane asi, kus ta õigeks läks, seal naabrinaine koridoris vahetas lampi ja tema läks koeraga. Kõik valetavad tema kohta. Osaliselt on etteheited õiged. See noormees, kes käis siin, talle meeldib pidu pidada ja ta mitmeid kordi on öelnud, et oleks vaiksem ja koerad selle peale hauguvad. Tal ei teki probleeme tavaliselt. Ta on sõbralik, aga ta seisab enese eest ja püüab selgitada, aga kui inimene ei saa aru, siis ta ei ole süüdi. Mõnikord noored inimesed seisavad, loobivad suitsukonisid ja kui tema on teinud märkusi, siis neile ei meeldi ja ta ei ole ebatsensuurselt kedagi saatnud. Ükskord lihtsalt ütles, et kas sa lähekski. Kui tema selgitab ja nad aru ei saa ja hakkavad sõimama või ulatavad käe, siis ta kutsub politsei välja. See juhtum, kui ta vastas J.le, siis kui ta oleks teadnud, et ta kustub politsei, oleks ta sinna jäänud kohale, poleks läinud garaaži. Ta oleks oodanud politseid ja selgitanud. Ta on valmis oma huvisid kaitsma. Igaüks kaitseb lihtsalt omamoodi, aga kui tuleb politsei ja ei võta temalt avaldust, siis ta ei tea mida teha. Kannatanu J. M. andis kohtuistungil ütlusi, et elab Xxxx Nadezda Rykovaga ühes majas ja ühes trepikojas, tema viiendal ja Rykova neljandal korrusel. 8.juunil 2021 oli õues koos oma kahe lapse ja küülikuga. Kell oli üheksa läbi, umbes pool kümme õhtul. Ta läks lastega koju, temal oli küülik süles ja kui ta sissekäigu lahti tegi, tuli korter xxxx naaber Nadezda Rykova koer vastu neile ilma kaelarihmata ja üksinda. Perenaine oli üleval ja ta hõikas, et palun pane oma koer keti otsa nagu peab. Nadezda Rykova ei vastanud talle midagi. Ta ei lasknud seda koera üksi välja, sest tegemist oli võõra koeraga ja ta ei tohi üksi väljas olla. Ta hakkas minema üles koos oma lastega, koer jooksis ülesse tagasi. Tal oli kaasas kaks last, H. S. (xxxx-aastane) ja A. M. (xxxx-aastane). Andis küüliku oma vanemale tütrele A.ile ja võtmed ka, et las ta läheb ülesse ja teeb ukse lahti. Nemad H.ga hakkasid ka üles minema. Nad läksid ülesse, koer nende ees ja enne nende korterit tuli vastu Nadezda Rykova. Said kokku Rykovaga kolmanda ja neljanda korruse vahel, seal kus aken on. Koer jooksis juba alla tagasi. Nadezda Rykova läks temast mööda ja tõukas teda õlaga. Ta ei teinud ega öelnud midagi, keeras ümber ja vaatas järgi talle. Siis Nadezda Rykova pööras ümber ja lõi teda oma koera rihmaga, selle sangaga, millest kinni hoitakse, vastu tema vasakut põske ja rangluud, mille järel ta tundis kohutavat valu. Tema laps H. nägi seda kõike pealt. Nadezda Rykova ei öelnud midagi, aga tema ütles, et koera peab panema ketti, koer ei tohi üksi ringi joosta. Ta hõikas talle seda juba alt ja kui ta temaga kohtus, ütles sama asja. See koerarihm, millega teda löödi, see oli Nadezdal käes ja koera rihma otsas ei olnud. Hakkas nutma, laps ta kõrval nuttis. Ta võttis telefoni ja helistas

1. Enne kui politsei kohale jõudis kohtus ta naaber K. M.ga, kes elab samas trepikojas. K. tuli ülesse, sest kolmanda korruse naaber oli talle öelnud, et keegi nutab üleval ja siis K. tuli ülesse uurima mis juhtus. Rääkis talle, mis just juhtus ja ta oli ka kõrval, kui helistas politseisse. Kui politsei kohale jõudis, siis küsis, mis juhtus ja ta rääkis, mis juhtus. Temast tehti pilti, aga ütlusi ei võetud, sest ta oli enne seda tarbinud ühe 0,33 õlle Heineken ja oli tunda alkoholilõhna. Ise tundis ennast täiesti kainena. Politseinik tundis lõhna kuna tuli pildistades näo lähedale. Umbes nädal aega hiljem käis neil Xxxx kohapeal uurija. K. M. sõnul oli pärast seda juhtunut Nadezda Rykova võtnud oma jalgratta ja lihtsalt ära sõitnud, sest kui politsei tuli, teda kodus polnud. Pärast tundis füüsilist valu, kui ta rangluud puudutas. Mõned päevad tal rangluu valutas, aga mitte tugevalt ja vasakule põsele tuli tal sinikas. Pärast seda sündmust on Nadezda Rykovast eemale hoidnud. Seitse aastat on elanud seal majas. Päevast millal ta sisse kolis hakkas Rykova teda juba terroriseerima. Näiteks tema lapsed magavad õhtul, Rykova võtab metallist pesukausi, tuleb sellega sissekäiku ja lihtsalt peksab sellega vastu käsipuud. 2016 Rykova lõi teda saapaga, ta 4 kaitses oma lapsi, lapsed seisid tal selja taga, kuna Rykova tegi oma korteriukse lahti ja lasi oma koerad välja, enne ootas, millal nad jõuavad tema ukseni. Tookord helistas samamoodi politseisse ja järgmine päev tehti ka pildid ja võeti ütlused. Tal käed olid sinised, sest ta kaitses oma nägu. Rykova sõimab teda avalikult roppude sõnadega, nügib teda alati, kui ta sissekäigus möödub temast. Õues lihtsalt sõimab teda niisama. Tal on ka teiste naabritega probleeme. Suhtlevad omavahel vene keeles ja ta valdab vene keelt suurepäraselt. KrMS § 2901 lg 1 p 2 kohaselt lubas kohus tõendina esitada alaealise tunnistaja pool kohtueelses menetluses antud videosalvestatud ütlused. Alla xxxx tunnistaja H. S.i ütlused koos stenogrammi ja salvestisega DVD-plaadil – Menetleja tutvustab ennast ja selgitab, mida ja kuidas ta teeb. Seejärel räägib, kui oluline on rääkida tõtt ning küsimuste kaudu selgitab seda, mis on õige või vale. Seejärel küsib üldiseid küsimusi nagu nimi, sünniaeg, kus õpib ja elab ning kellega koos elab. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ühel suvisel päeval käis ta ema, õe ja küülikuga õues. Kui tulid õuest, siis läksid üles, naabritädi oli seal, ema ütles, et ta koerad olid lahti ja ta paneks rihma külge, et ei jookseks seal trepikojas ringi. Ja siis ema keeras ümber ja siis tädi lõi teda koerarihmaga. Naabritädil on väike pruuni värvi koer. Naabritädi elab neljandal, nemad viiendal korrusel. Nägi kuidas naabritädi ema lõi. Lõi vastu põske selle suure koerarihmaga, see, millega hoitakse kinni sellest. Siis ta läks tuppa õega ja jänesega ja ta ei tea, mis juhtus edasi. Emme nuttis ja helistas kiirabisse. Nuttis sellepärast, et sai koerarihmaga vastu põske ja väga valus oli. Politseid ta nägi aknast. Kui emme tuppa tuli, siis ta oli väga punane /kd II, tl 7-11/. Tunnistaja I. V., andis ütlusi, et elab Xxxx ja Nadezda Rykova on tema naaber ülevalt korruselt, elab tema kohal. Täpselt ei mäleta, millal need sündmused aset leidsid seoses millega teda kohtusse on kutsutud, kuna ei ole tema jaoks nii oluline sündmus. Oli kodus ja kuulis trepikojast naisterahva nuttu ja jäi ukse peale kuulama. Ei saanud aru, kes see naisterahvas on, kes nutab. Peale selle ei olnud midagi, kuuliski ainult nuttu ja jäigi natukene ukse peale kuulama. Kõigepealt meenub justkui, et kuulis naisterahva nuttu kõigepealt ja siis nad midagi seal omavahel rääkisid, täpselt ei tea, vene keeles oli see jutt. Karjusid paar minutit ja oligi kõik. Siis aga arvab, et kuulis naiste omavahelist juttu, midagi nad vene keeles rääkisid ja peale seda kuulis nutmist. Jutuajamine enne nutmist kestis mõned minutid. Peale karjumist ja nutmist ei kuulnud ta midagi, ei mingit kukkumise või löömise häält. Omavahel rääkisid üleval elav naaber teise naabriga nagu aru sai. Jutu sisu ei kuulnud. Kohe ei läinud korterist välja aga poole tunni jooksul läks välja. Kui välja õue läks, nägi K.it akna peal. Koridoris ei näinud kedagi. K. on nende ühistu esimees. K.iga jäid juttu rääkima, et keegi seal trepikojas midagi tegi. Otseselt praegu meelde ei tule, mida täpselt K.iga rääkis aga midagi nad sellest rääkisid, et trepikojas oli keegi nutnud. Ta arvas, et nuttis viiendalt korruselt see naisterahvas. Kohe nagu pilti kokku ei pannud. Ta on mõned korrad seda naisterahvast näinud. Naisterahva nutu järgi pani ise pildi kokku, et seal on midagi juhtunud. Ta ise seda sündmust pealt ei näinud ja ta ei näinud, mis naisterahvaste vahel juhtus. Pärast seda, kui K.iga oli rääkinud, ei juhtunud enam midagi, ta läks õue. Nadezda Rykovat ta pärast seda sündmust rohkem ei näinud ja politsei tulekut ka ei näinud. Nadezda Rykovat nägi sellel päeval enne seda sündmust trepikojas. Ta ütles talle, et tema koera väljaheited kukuvad talle rõdule. Naisterahvas saatis ta pikalt lihtsalt. Pärast seda läks tuppa ja pani ukse kinni. Naisterahvas läks üles poole, koju siis äkki. Ei ole näinud, et see naisterahvas, kes elas viiendal korrusel, oleks olnud kunagi purjus. Tunnistaja K. M. seletas kohtuistungil, et elab Xxxx. Nadezda Rykova ja kannatanu J. M. elavad temaga ühes trepikojas. Eelmise aasta suvel juunikuus tema oli kodus. Kuulis kisa ja karjumist trepikojas. Ta ei saanud häälte järgi aru, kes need on. Läks kööki, tal on köögiaknad maja ette, vaatas aknast välja ja seal oli naaber I. V.. Tegi akna lahti ja küsis, mis juhtunud on, et mis kisa see oli ja I. ütles, et Rykova ründas prouat ja proua nutab trepikojas. Ta pesi köögis nõud ära ja vaatas veel korra aknast välja ja nägi, et Nadezda Rykova sõitis rattaga maja eest ära ja seejärel 5 läks trepikotta. Trepikojas istus J. M. ja nuttis. Ta küsisin, mis on juhtunud. J. ütles, et see ründas mind, küsis kas Rykova ja ta ütles jah. J. osutas käega vasaku põsesarna peale, mis oli punane ja oli näha, et seda on löödud. Ta ütles, et Rykova lõi teda koera rihmaga. Kannatanu oli nutetud silmadega, näost punane, põsk oli punane ja ta oli täiesti šokis. Küsis ta käest, kas ta on politseid teavitanud, ta ütles, et jah on. Ta ütles, et mine siis selleks ajaks tuppa ja pane põsele midagi külma peale, muidu läheb siniseks. Ta ei mäleta, kas kannatanu läks siis tuppa või jäi koridori, sest tema läks oma tuppa ära. Politsei tulekut nägi köögiaknast. Kuna ta lubas J.le, et läheb trepikotta, kui politsei tuleb, siis suhtles politseiga. Alguses politseinikud suhtlesid J.ga, siis küsisid, kes tema on, kuidas asjasse sekkus ja kas ta nägi, mis juhtus. Siis ta hakkas nende küsimustele vastama. Tema hinnangul oli J. adekvaatne. J. lapsi tema sellel päeval üldse ei näinud aga J. ütles, et H. nägi pealt ning nutab toas ja kardab. Lõppes sündmus sellega, et politsei J.lt ütlusi ei võtnud, kuna tal olid alkoholilõhnad, öeldi, et võtavad temaga vist ühendust ja siis võtavad ametlikult ütlused ja siis oligi kõik. Tema käis ütlusi andmas mitu kuud hiljem. Pärast seda sündmust käis Nadezda Rykova mingite paberitega tema juures, näitas talle ja küsis, kas tema on K. M.. Vastas, et jah tema on. Sai aru, et see on seotud selle sama kohtuprotsessiga, sest Rykova ütles, et tema ju ei näinud, et tema lõi. Nadezda Rykoval ei ole suhted head enamuse nende trepikoja inimestega. Probleemiks on tema koerad, millest ka see tüli oli alguse saanud. Ta laseb koeri ilma järelevalveta trepikotta ja nad on inimesi rünnanud. Tema on korteriühistu juhatuse liige ja Rykova poole on pöördutud ka ühistu poolt selle probleemiga, mis puudutab koeri. Nad on sel teemal üritanud temaga rääkida. Siis talle sigineski üks kett, millega ta ühe koeraga väljas käib ja teine koer jookseb ikka niisama nii õues kui ka trepikojas. J. M.ga ei ole probleeme olnud. Kui nad on juhatuse liikmetega käinud Rykoval ukse taga korteri kommunaalmakseid küsimas, siis ta juhatuse liikmetena on neid küll sõimanud, aga isiklikult ta teda sõimanud ei ole. Tunnistaja A. P., kes töötab Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna, andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt
2. juunil 2021 oli öine vahetus, hakkas kas kell 19:00 või 20:
3. Patrullpolitseinik E. V. oli paariline. Väljakutse täpset kellaaega ei tea, aga üpriski vahetuse alguses oli. Aadress oli Xxxx, täpset aadressi ei mäleta aga kortermaja oli. Esialgne info oli, et üks naabritest oli teist naabrit löönud koerarihmaga. Kui kohale jõudsid, siis nägid trepikojas kannatanut ehk teatajat. Vestlesid kannatanuga trepikojas. Kannatanu rääkis, et probleem oli koertega ja enne politsei kutsumist oli tekkinud neil Nadezdaga omavaheline konflikt. Vestluse käigus küsisid dokumenti, said isiku tuvastatud. Kannatanu oli alkoholi tarvitanud, seda ta ka ise tunnistas, aga oli adekvaatne ja jutust oli ilusti aru saada. Ärritunud oli. Nad said ise ka aru, et kannatanu on alkoholi tarvitanud, kuna oli alkoholilõhna tunda. Muid joobele viitavaid tunnuseid kannatanul ei olnud. Kannatanu täpsustas ka, mida ja kui palju ta joonud oli aga hetkel ei oska täpselt öelda, väike kogus oli olnud. Tema paariline Eneli nägi vägivallale viitavaid tunnuseid ja fotografeeris trepikojas ning hiljem fotode pealt oli õrnalt aru saada, et ühel põsel natuke midagi oli. Vaadates praegu fotosid kinnitab, et ühel põsel on kerge punetus. Väidetavat lööjat Nadezdat seal sündmuskohal nemad ei näinud. Hiljem otsisid ja ei avastanud. Nendega tuli rääkima ka keegi kolmas majaelanik, kes kinnitas kannatanu juttu, et on pidev probleem koertega ja oskas öelda ka vägivallatseja perekonnanime Rykova. Kohapeal nad rohkem mingeid dokumente ei vormistanud ega toiminguid ei teinud. Panid teenistuslehele info ja kommentaarid kirja ning andsid info edasi. Kannatanult kohapeal ütlusi ei võtnud, kuna isik oli alkoholijoobes. Fotosid teevad töö poolt väljastatud Canon digitaalkaameraga. Kellaaega nad ise ei muuda ja võib-olla iga vahetuse algus nad tõesti ei vaata üle neid kellaaegu ja kuupäevasid. Võib täitsa nii olla, et fikseeritud kellaaeg on jäänud talveaega. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid: Asitõendi vaatlusprotokoll (häirekeskuse kõne salvestis ja fotod kannatanust) koos väljatrükiga andmebaasist AWEROC ja häirekeskuse kõnefail DVD-plaadil – vaadeldud 1 häirekeskuse kõnefaili 08.06.2021 toimunud intsidendi kohta ja 2 fotot kannatanust. Kell 21:23:18 helistab häirekeskusesse J. M., kes nutab ja räägib, et naabrinaine tungis talle 6 kallale. Lõi teda vastu nägu koerarihma selle plastikasjaga. Lapsed nägid pealt, tal üks laps on xxxx ja teine on xxxx. See naine läks välja praegu koertega. Tal on varem temaga olnud juba konflikte seoses koertega. Patrullpolitseinik tehtud fotod - fotodel on vaade J. M.le ja tema näole. Näha on tema vasakul põsel kerge punetus. Fotodel kuupäev 08.06.2021 ja kellaaeg 20.41 /kd II, tl 1-6/. Teenistuslehe väljatrükk 08.06.2021 tööl olnud patrulli töö kohta – 08.06.2021 kella 20.0009.06.2021 kella 08.00 oli tööl patrull E. V. ja A. P.. 21:24 Xxxx – teataja J. M. ütleb, et naabrinaine tuli kallale. Lõi näkku koerarihmaga. Naabrinaine läks hetkel majast välja. Teataja on trps koos lastega. KA ei soovi. Politsei on teinud sissekande - Kannatanu J. M. sõnade kohaselt oli krt xxxx elav Nadezda Rykova teda koera rihmaga näo piirkonda löönud. J. tundis saadud löögist valu. J. põsel kerge punetus, suuremaid vigastusi ei ole. Tehtud fotod. Meie saabudes oli Nadezda lahkunud ratta ja koeraga. Pidi olema pidev probleem, mis on tekkinud Nadezda koertest, kuna need käivad lahtiselt ringi ja J. kui teised majaelanikud on Nadezdale märkusi teinud, kuid miski pole muutunud. Nadezda on agressiivne ja ütleb, et talle ei tehta nagunii midagi. Löömist oli pealt näinud ka J. tütred H. S. (xxxx) ja A. M. (xxxx) /kd II, tl 12/. Karistusregistri väljatrükid Nadezda Rykova suhtes – Hetkel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kuid on 3 kehtivat väärteokaristust, millede eest mõistetud rahatrahvid on tasumata /kd II, tl 13-16/. Kohtulahendid /kd II, tl 17-34/: Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.06.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2012 tunnistati Nadezda Rykova süüdi

§ 121järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga.

Nadezda Rykova oli kohtu alla antud süüdistatuna

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema tungis 05.05.2011 kella 08.00-08.30 paiku Xxxx elamu trepikojas kallale E. D.ile ja lõi talle rusikaga korduvalt pea piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse. 24.11.2016 otsus väärteoasjas nr: 2590,15,004367 – 21.10.2015 kell 16.00 solvas Nadezda Rykova S. V.t avalikus kohas Xxxx maja ees ebatsensuursete venekeelsete sõnadega ning ähvardas vene keeles, et „kas sul on eluisu otsas?“ ja „sa veel saad, ma ei ole sinuga veel lõpetanud“, millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Teda karistati rahatrahviga 120 eurot. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 05.05.2017 – Nadezda Rykovale oli esitatud kahtlustus

§ 121

lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 11.11.2016 kella 17.15 paiku Xxxx korteri ukse juures lõi omavahelise tüli käigus J. M.le saapaga vastu parema käe käelaba, millega põhjustas J. M.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s. o hematoomi. Nadezda Rykova suhtes lõpetati menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ja talle pandi kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 31.10.2016 - Nadezda Rykovale oli esitatud kahtlustus

§ 121

lg 1 järgi selles, et tema 23.01.2015 kella 21:10-21:15 paiku Xxxx maja trepikojas tungis kallale samas trepikojas elavale A. M., keda lõi metallist vardaga vastu paremat kätt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (parema labakäe marrastused). Nadezda Rykova suhtes lõpetati menetlus KrMS § 199 alusel. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.03.2020 kohtuotsusega nr 1-19-5377 mõisteti Nadezda Rykova õigeks

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Nadezda Rykova oli kohtu alla antud süüdistatuna

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna, 7 kes on varem karistatud teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, 23.04.2018 kella 10.00 paiku Xxxx asuva maja trepikojas sõimas trepikoda koristavat naabrit S. V.t ebatsensuursete sõnadega ja tõukas teda sihilikult õlaga, mille tulemusel kukkus S. V. vastu trepikoja krobelist seina ja tõmbas käed marraskile. Oma sellise tegevusega tekitas Nadezda Rykova kannatanule valu ja tervisekahjustuse - marrastused kätel. Väljavõte MTA maksukohuslaste registrist – Nadezda Rykova ei ole aastatel 2018-2021 tuludeklaratsioone esitanud ja puuduvad andmed temale tehtud väljamaksete kohta /kd II, tl 52/. Täitemenetluse andmete päringu väljatrükk Nadezda Rykova kohta - 18.04.2022 seisuga on võlgu kokku summas 11 474.60 eurot /kd II, tl 36-49/. Menetleja pädevustunnistus – menetleja Kaia Kochi pädevuse tõendamiseks /kd II, tl 50-52/ III KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv ja oskus, et valetada. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis leian, et ei ole usaldusväärsed Nadezda Rykova ütlused selles, et kannatanu lükkas teda ja tema andis ainult kõrvakiilu. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Käesoleva asja tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti hinnates nõustub kohus täiel määral prokuröriga selles, et tegemist on süüdistatava edutu ja rabedavõitu katsega välistada tema poolt vägivallakuriteo toimepanemine ning süüstada alusetult kannatanut. Nadezda Rykova kaitseversioon toimunust ei ole usutav, kuna ta on andnud ütlusi, mis ei kattu teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega ja nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et xxxx-aastane tunnistaja ja ka teised tunnistajad, kellel ei ole vähimatki põhjust või vajadust ega ka motiivi valetada, mõtlevad sarnase loo välja ning fabritseerivad tõendeid niivõrd 8 oskuslikult. Ükski tõend kriminaalasjas peale süüdistatava enda kaitseversioonina esitatu, ei tõenda kannatanu poolset rünnet tema suhtes ja ei iseloomusta kannatanut kui joodikut ja pidevalt probleeme tekitavat isikut. Küll aga on tõendamist leidnud, et Nadezda Rykova ei salli trepikoda koristavaid ja seal viibivaid naabreid, sõimab neid ebatsensuursete sõnadega ja tal on kombeks neid möödaminnes lükata, tõugata, togida või nühkida vastu teisi. Samuti on tema ja tema koertega naabritel probleemid ning talle ei meeldi, kui talle selle kohta märkusi tehakse. Kannatanu käitumise suhtes ei ole kellelgi olnud pretensioone. Tõendatud on, et Rykova trepikojas kolmanda ja neljanda korruse vahelisel alal müksas möödudes J. M.t hõõrudes vastu teda. Seejärel astus Nadezda Rykova kolmanda korruse esimesele trepiastmele, keeras ringi ja lõi ühe korra koera jalutusrihma plastist käepidemega vastu J. M. vasakut põske nii, et löök tabas J. M. põske ja vasakpoolset rangluud, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades põse peale väikese sinika. Seda tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused kogumis kirjalike tõenditega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kannatanu on juba alates häirekeskusesse helistamisest kirjeldanud sündmusi ühtemoodi ning jäänud sama versiooni juurde nii eeluurimisel kui ka kohtus. Kannatanu sõnul tõukas Nadezda Rykova teda sihilikult ja lõi seejärel näkku ning tal oli väga valus. Kusjuures käesoleval juhul ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistajad kinnitavad kannatanu ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanupoolse sündmuste kirjeldusega. Mingit põhjust, miks peaks kannatanu sellise asja välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Arvestades olulisi vastuolusid Nadezda Rykova enda ütluste vahel ja kannatanu ning tunnistajate ühetaoliste ütluste vahel, tuleks lugeda Nadezda Rykova ütlused vastuolulises osas ebausaldusväärseteks ning neid selles osas mitte arvestada. Nadezda Rykova sisuliselt tunnistab, et lõi kannatanut, et talle koht kätte näidata. Samuti on aru saada, et ta ei salli kannatanut ja mustab teda kõikvõimalikul moel. Samuti võib teatud juhtudel süütegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel teha sellest järelduse nende sooritamisest ühe ja sama isiku poolt ehk siis antud juhul Nadezda Rykova poolt. Nadezda Rykova on nii kriminaalkorras kui väärteo eest karistatud naabrinaiste solvamise ja ründamise eest, ühes asjas on menetlus lõpetatud oportuniteediga ja teises koosseisuta. See ei saa olla juhus ja kannatanute süü, et Rykova ründab pidevalt naabreid ja tema tegude toimepanemise viis on sarnane. Üksikult võetuna ei oleks nimetatud samasus ehk nii kõnekas, kuid vaadates seda asjaolu kogumis tõendite ja järeldustega, moodustub omavahel riimuv tõendikogum, mis annab lisaks asjas kogutud tõenditele ühese aluse seisukohaks, et vägivallateo pani ka seekord toime just Nadezda Rykova ja ta tegi seda tahtlikult. Seega, hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leian, et kannatanu ei ole andnud Nadezda Rykova süüstavaid ütlusi alusetult ja kannatanu ütlused on usutavad ja valu ning vigastuste tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised asjas kogutud tõendid ning Nadezda Rykova on talle etteheidetava teo süüdistuses nimetatud asjaoludel toime pannud.

§ 121

lg 1 sätestab vastutuse tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 9 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, mis on näiteks löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Nadezda Rykova poolt kannatanu kehaline väärkohtlemine on toimunud kirjeldatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Ta sai aru ja pidi aru saama, et tema tegevus võib põhjustada valu. Hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Nadezda Rykova süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 1 järgi kehalise väärkohtlemisena.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohtualuse Nadezda Rykova tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kriminaalkaristus on tänaseks kustunud ja väärteokorras on kehtivaid karistusi kolm. Nadezda Rykova, kahjustades oma tegevusega teise inimese tervist ning põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta.

§ 121

järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuriteod, mis võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o. rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas karistada Nadezda Rykovat rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette, kuna nii temale varem määratud karistused ei ole avaldanud mõju ning seega on selline karistus liiga kerge ega oma piisavat mõju süüdlasele. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väga väike, mil saaks reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist kehalise väärkohtlemise puhul. Samuti on Nadezda Rykoval maksmata väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ning 18.04.2022 seisuga on tal täiturite poolt alustatud toimikutes võlgu kokku summas 11 474.60 eurot. Nadezda Rykova ei ole ennast süüdi 10 tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel näitab, et ta ei ole senini teinud toimunust vajalikke järeldusi. Seetõttu on põhjendatud mõista vangistuslik karistus, kohaldades vangistusest tingimisi vabastamist, kuna reaalse vangistuse määramine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud ning ka karistus ei pea olema väga pikaajaline, kuid vajalik on kriminaalhooldus ja käitumiskontroll ja seda ennekõike sel põhjusel, et isik vajab abi vihahoogude vältimiseks ja oma käitumise kontrolli all hoidmiseks. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmine määr on

§ 121

lg 1 järgi 6 k vangistust ning arvestades Nadezda Rykova süü suurust ja seda, et puuduvad nii vastutust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud, samuti teost möödunud aega, on proportsionaalne mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. V MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 981,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 949,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Vladimir Sadekovi poolt õigusabi osutamise eest. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2022 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 26. mai 2022. a otsus osaliselt, s.o Nadezda Rykova karistusest tingimisi vabastamises

§ 74

alusel ja

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kohustuses.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Nadezda Rykovale mõistetud karistus, 6 kuud vangistust, tingimisi kohaldamata

§ 73

lg 1 alusel kahe aasta pikkuse katseajaga, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. mai
3. a otsus muutmata.
4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ kaudu 194 eurot 40 senti, sh käibemaks 32 eurot 40 senti, vandeadvokaat Vladimir Sadekovi poolt süüdistatavale Nadezda Rykovale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. Riigikohtu 03.01.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Nadezda Rykova kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi kassatsioon menetlusse võtmata. 26.05.2022 kohtuotsus 1-21-8281 jõustus osaliselt
7. jaanuaril 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 11